Piparkoogid küpsetatud

....ja nahka pistetud. Häbi tunnistada, kuid jah see oli esimene aasta, kui piparkoogitainast ise tegin. Eelnevalt olen piirdunud poes ja kohvikutes pakutavaga. Peab ütlema, et Bonaparte piparkoogitainas oli enne mu lemmik, kuid enam mitte. Loodan, et ta on endine, kuid minu arusaam tõelistest piparkookidest on muutunud. Ma ei usu, et poetainas on tehtud ehtsa võiga. Tüütu, ega keeruline protsess polnud, pigem vägagi nauditav. Tainas pidi nädalapäevad külmkapis seisma. Pidasime vapralt vastu, ainult üksikutel nõrkushetkedel käisime salaja maitsmas, kas on ka hea? Piparkoogid tulid suussulavad ja nii nad kähku ära „sulasidki“. Olid parajalt vürtsikad, kasutasin Piprapoest ostetud piparkoogivürtsi.Taina segamine oli minu jaoks meeldivam osa protsessist, küpsetamisel oli Hanna õnneks abiks. Minul ei jätku piisavalt kannatus kõiksugu vigurite voolimiseks. Piparkoogid kaunistasime hiljem valge šokolaadiga, tuhksuhkruga glasuur pole mulle kunagi meeldinud. Tegelikult oli nad väga head ka juba ilma kaunistusteta.
Retsepti leiutama ei hakanud, nami-namist leiab juba kiidetud ja läbiproovitud.


2 dl heledat suhkrusiirupit

2 dl tumedat muscovado suhkrut

pakk Piprapoe piparkoogivürtsi (kaneel,ingver, nelk, kardemon, vürts, muskaatpähkel, sidrunikoor, koriander)
250 g võid

2 muna 

11 dl nisujahu
2 tl söögisoodat

Kuumutasin potis siirupi koos suhkru ja maitseainetega keemiseni.
Tõstsin potti tulelt ning segasin juurde tükeldatud või. Segasin, kuni või oli sulanud, siis lasin veidi jahtuda. 
Lisasin kloppides ükshaaval munad.
Segasin söögisooda jahuga ja lisasin vähehaaval siirupi-võisegule.
Sõtkusin taina hoolega läbi ja pakkisin kilesse.
Kannatsin nädalakese ja küpsetasin piparkoogid.