Head lõppu ja maitsvat uut!

Kommivabrik

Me kommivabrik töötas jõulu eel täie võimsusega. Nobetate näppude vahel sündisid trühvlid. Karbid said täidetud ja laiali kantud. Peab mainima, et lumemöldritega me siiski võistelda ei suutnud, nemad olid usinamad:)



Šokolaadi trühvlid


300 g tumedat šokolaadi
300 ml vahukoort
50 g võid
näpuotsaga soola
sorts konjakit

trühvlite veeretamiseks kakaopulbrit ja kookoshelbeid

Kuumutasin koore keemiseni, lisasin või ja hakitud šokolaadi. Võtsin poti tulelt ja segasin hoolega, et šokolaad sulaks. Segasin juurde soola ja konjaki. Panin segu 2 tunniks külmkappi tahenema. Võtsinsin teelusikaga šokolaadisegu ja veereta osad kakaos ja teised kookoshelvestes ümmarguseteks pallideks. Sellest kogusest sain umbes 50 väikest kommi.

Täidisega valge šokolaad



200 g valget šokolaadi
paar lusikatäit sidrunivõiet (Lemon curd)

Lemon curd

2 sidrunit
2 munava
2 munakollast
150 g suhkrut
100 g toasooja võid
1 sidruni riivitud koor

Mikserdasin pehme või ja suhkuru heledaks vahuks. Lisasin ükshaaval munad ja mikserdasin edasi. Lisasin munakollased ikka hoogsalt mikerdades. Kallasin juurde sidrunimahla. Panin segu paksupõhjalisse potti ja kuumutasin keskmisel kuumusel 15 minutit, kuni segu paksenes. Segasin juurde sidrunikoore. Kallasin segu purki. Paar lusikatäit segu kulus kommide täidiseks. Ülejäänud sidrunivõiet saab kasutatda magustoitudes, jäätises, kookides või saiamäärdena.

Sulatasin valge šokolaadi veevannil. Pintseldasin väikeste vormide(silikonist) põhja ja seinad üle sula šokolaadiga. Mina kasutasin väikest vesivärvipintslit. Panin külmkappi tahenema pooleks tunniks. Täitsin vormid sidrunivõidega ja katsin uuesti pintsli abil sulatatud šokolaadiga. Pistsin veel tunnikeseks külmkappi tahenema. Eemaldasin ettevaatlikult vormidest ja lõikasin servad terava noaga sirgeks.



Kookospallid




100 g võid
200 g kondenspiima suhkruga
100 g kookoshelbeid
100 g maitsestamata toorjuustu
1 spl vedelat mett
4 suurt vahvlit

mandleid

Sulatasin potis või ja segasin juurde kondenspiima. Lasin võil sulada ja lisasin juurde kookoshelbed ja meega segatud toorjuustu. Hakisin vahvlid ja segasin saadud seguga. Lasin paar tundi külmas taheneda ja veeretasin käte vahel väikesed pallid. Iga palli sisse peitsin ühe mandli.


Piparkoogi- ja tšilli trühvlid.



250 g mascarpone toorjuustu
200 g piparkooke
sorts konjakit

200 g tumedat šokolaadi glasuuriks

Jahvatasin piparkoogid köögikombainis peeneks. Segasin piparkoogipuru mascarponega ja lisasin konjaki. Jagasin massi kaheks. Esimese osa panin külmkappi tahenema ja teisele osale lisasin 50 g sulatatud tumedat šokolaadi ja 2 tl tšillit. Võtsin teelusika abil väikesed portsud ja kastsin need sulatatud šokolaadi sisse. Kaunistuseks puistasin pinnale hakitud mandleid, jõhvikajahu ja sidruni koort. Panin küpsetuspaberiga kaetud alusele külmkappi tahenema.


Konjakis leotatud mustad ploomid,kaetud valge šokolaadiga




Kauneid jõulupühi kõigile!


Inspiratsiooni kogusin:
Mari-Liisilt
Tuulilt
Jamielt
Katrinilt

Soe kõrvitsasalat astelpaju kastmega

Salat köitis minu tähelepanu Ruoka&Viini kutsuval kaanefotol. Tegemise käigus tuli ette muutusi ja mugandusi. Algne variant nägi ette murakakastet, mis ahvatles ja hullutas. Kahjuks polnud ma nii usin, et neid kuldseid iludusi õigel ajal oma sügavkülma oleksin varunud. Nüüd külmal ajal ei leia neid enam kuskilt, seda head kraami suurpoodide külmletist otsima minna pole mõtet. Vaatasin oma kodused varud üle ja leidsin teised kaunid kollased marjad - astelpajud. Purgike sõbra kingitud murakamoosi leidus ka kapis ja nii see salatikaste sündiski, ikkagi tibake murakamaitset sees. Punase salati asemel läks käiku peet ja tulemuseks oli mahlane ning värvikas salat. Tore seltsiline verivorstile.


300 g kõrvitsat
2 väiksemat peeti
1 spl oliivõli
1 spl võid
3- 4 rosmariinioksa
2 küüslauguküünt
2 tl sinepiseemneid
peotäis beebi spinati lehti
soola
musta pipart veskist
jõhvikaid
sinihallitus või- kitsejuustu


Salatikaste

2 dl külmutatud astelpajumarju
2 spl murakamoosi
soola

Koori peet ja viiluta. Lao ahjuplaadile ja tilguta üle õliga. Rösti 200 kraadises ahjus peediviile umbes pool tundi.
Valmista salatikaste. Pane astelpajumarjad potti ja hauta kaane alla tilga veega 15 minutit. Pressi läbi sõela ja sega juurde moos. Maitsesta soolaga ja jäta jahtuma.
Koori kõrvits, eemalda seemned ja lõika viiludeks. Sulata või ja õli pannil. Lisa kõrvitsaviilud ja rosmariinilehed. Pruunista kõrvits ja hauta keskmisel kuumusel umbe 10 minutit. Lisa pressitud küüslauguküüned ja sinepiseemned. Hauta veel hetke ja maitsesta soola ja pipraga. Rebi spinatilehed taldrikule, tõsta peale kõrvitsaviilud ja ahjus röstitud peedid. Raputa juurde jõhvikad ja murendatud juust ning vala üle astelpaju- murakakastmega. Naudi koos verivorstidega.

Peediorsoto

Peediga orsoto kõlab minu jaoks küll, nagu jõuluroog. Hea kaaslane lihapraele ja lausa jumalik hapukapsaga. Ilus punane ka veel lisaks. Argisel hetkel sobilik iseseisva toiduna. Kreemisust lisab toorjust ja „lumiseks“ muudavad õrnõhukesed Parmesaani killud.



2 spl oliivõli
2 hakitud sibulat
2 küüslauguküünt
200g odrakruupe
1l kanapuljongit
1 klaas punast veini
2 toorest peeti
2 spl toorjuustu

Serveerimiseks Parmesani juustu


Haki sibul ja küüslauk. Koori ja riivi peedid. Loputa kruubid hoolega. Soojenda poti põhjas õli ja kuumuta selles sibulat, kuni see muutub klaasjaks. Lisa küüslauk ja jätka kuumutamist veidi, seejärel lisa kruubid. Lase mõni minut kuumeneda ja lisa peet ning seejärel vein. Kui vein on aurustunud hakka vähehaaval lisama kuuma puljongit. Lase sel kruupidesse imenduda ja lisa uus ports puljongit. Jätka puljongi lisamist kuni kruubid on parajalt pehmed. Sega juurde toorjuust ja serveeri Parmesani laastudega.

Sõrnikud

Ma jumaldan pühapäevahommikuid. No kellele need ei meeldiks, eks. Mõnus on lubada endale pikk ja laisk hommik koos rikkaliku hommikusöögiga, mis veidi aeganõudvam, kui argihommikul kiirustades. Mu viimase aja puhkepäeva-hommiku lemmikuteks on saanud sõrnikud. Enamasti sobitan need moosiga. Mulle endale meeldib mustsõstra toormoosiga. Võib ka forellimarja ja hapukoorega.

500g kohupiima
1 muna
2 spl suhkrut
5 spl jahu
soola
1 tl soodat

õli praadimiseks
moosi või hapukoort serveerimiseks

Sega munad kergelt suhkruga. Lisa kohupiim ja sooda ning soolaga segatud jahu. Sega ühtlaseks.
Kuumuta õli pannil ja tõsta lusika abil väikesed koogid pannile. Prae keskmisel kuumusel 4-5 minutit kummaltki poolt.

Pehme piparkook

Varajane talve saabumine mind suurt ei rõõmustanud. Suvi, kaunis ja eriline, oli kui õrn puudutus, mis hetkeks riivas ja läinud ta oligi. Isegi porist sügisilma ei jõudnud nautima hakata, enne jäätus kogu maailm ja taevaluugid on pidevalt pärani valla, et alla raputada lund ikka rohkem ja rohkem. Igikestev lumi ja jää. Ilus küll, kuid kalk ja külm.
Egas ilma vastu saa. Enamasti on ta ikka kas liiga külm või pisut kuum. Parem on varustada end karvamütsi ja soojade käpikutega ning oludega kohaneda. Tuleb tunnistada, et pikapeale hakkan talve sisse elama ja lepin sellega, et lumelabidat enne aprilli nurka ei viska. Lumevangis vaevlemise asemel rõõmustan lisaja üle, mis kui kingitus kiirel jõulueelsel ajal sülle kukkus.
Piparkoogitaina tegin valmis ja panin ootele. Kuniks tainas maitset kogub maiustasin pehme piparkoogiga. Retsepti leidsin Namist ja kiirelt valimis vürtsikas kook. Tuba sai täis jõululõhna, meel rahu ja keha kosutust.



100 g võid
1,5 dl tumedat muscovado suhkrut
2 muna
1 dl maitsestamata jogurtit
1 dl pohlamoosi
3 dl jahu
3 tl piparkoogimaitseainet
1 tl küpsetuspulbrit

Kaunistuseks pekanipähkleid

Hõõrusin toasooja või suhkruga kreemjaks. Lisasin ükshaaval munad ja segasin ühtlaseks. Segasin juurde jogurti ja pohlamoosi. Lõpuks lisasin maitseainete ja küpsetuspulbriga segatud jahu. Katsin 20 cm koogivormi põhja küpsetuspaberiga, määrisin servad võiga ja valasin taina vormi Küpseasin 170 kraadi juures tund.
Jahtunud koogi võib hiljem pooleks lõigata ja veel pohlamoosi vahele määrida. Mina seda teha ei jõudnud, kannatmatud asusid veel sooja koogi kallale.

Neh

Pädaste on tulnud linna talvituma ja saanud nimeks NEH. See rõõmustab igat toidunautlejat ja ta seab sammud uudistama. Nii ka mina sumpasin sinna läbi lumesaju ja sättisin ennast ootusärevalt hubasesse ruumi ootele. Juba eemalt tillukest paekivist maja silmates, kutsuv küünlavalgus akendel värelemas,tõmbas ta kui magnetiga. Maja pisikeses eesaias tekib tunne nagu tegu polekski Tallinna kesklinnaga. Hiljem loen, et kunagi sai piirkond hüüdnimeks „Uus Holland“. Sees ootab soe vastuvõtt ja kelmikalt nagisev vana puidust keerdtrepp juhatab teisele korrusele. Lihtsad väikesed lauad ja eriilmelised toolid loovad koduse tunde. Läbipaisvad plastoolid killukese moodsat luksust. Päevinäinud kummutit ehib kriitvalge lina. Romantiline lillekimp toretseb oskuslikult suunatud valgusjoas. Teenindus on tähelpanelik ja ARMSALT kohmakas. See kohmakus on pigem pluss, kui miinus, esimesed päevad ikkagi. Väiksed viperused kohendatakse samal hetkel, kui need ilmnevad, treenitus on olemas ja kes siis ei eksiks vahel. Vale magustoidu pärast ma vinguma ei pistnudki, sest nagunii oli raske valikut langetada, kõik ahvatlesid.
Kolm kanget meest askeldasid köögis. Pigem ikka toimetasid Peeter, Martin ja Kristo kinlakäeliselt ja süstematiseeritult ning ei pidanid paljuks ka valminud teoseid ise lauda kanda, kundedega törtsu juttu puhuda ja selgitusi jagada. Muuseas seda, kuidas täpselt elu köögis käib, on võimalik jälgida ka õhtu otsa, kui tellida kohad peakokalauda otse köögis. Minul on see järgmisel külastusel plaanis ja juba õige pea. Toit oli ekstraklass, nagu arvata oligi.
Eelroaks proovisin jaanalinnu äkist marineeritud õrnade karulauguvarte ja värske salatiga. Liha oli kaunis helepunane ja sulas suus. Kaaslase suitsuräimesalat pani pärima räime päritolu järele, nii magus ja tummiselt suitsune kala on sõltuvust tekitav.
Pearoaks valisin smooritud veisepõse kadakamarjadega maitsestatud punase kapsa ja õuna-selleri kreemiga. Pikalt küpsenud liha oli mahlane ja lisandid tõid juurde tasakaaluks ja ergutuseks hapukadid nüansse, mis someljee soovitatud veiniga harmoneeruva ansambli moodustasid.
Magustoiduks toodi mustikakompott
 aed-liivatee jäätise ja küpsisepuruga , mis oli serveeritud brüleekreemi padjal ja hellitas pehmelt huuli ning pikendas naudingut. Lahkuda ei raatsinud, heietasime veel kaua, miks mõni restoran kohe on parem ja teistel ei õnnestu, kuidas nad ka ei üritaks.
Soovitan soojalt lubada endale kaunis ja eriline õhtu- või lõunasöök, kuid hoiatan ette, et parima elamuse saate kahe või neljakesi nautides. Suurema seltskonna puhul romantika ei toimi ja nüansid jäävad tabamata.

Pilt Neh

Grillitud jaanalinnufilee

Ideede puudus pole mul just igapäevane mure. Tavaliselt on ikka reas ootamas mitmeid retsepte, mida tahaks katsetada. Vaatamata sellele valdab mind mõnel harval hallil hetkel täielik apaatia toiduvalmistamise osas. Miski ei isuta ega ahvatle. See seisund haarab ikka ootamatult ja just siis, kui nagu polekski põhjust.
Tavaliselt tuleb siis appi õnnelik juhus, õhtusöögikutse sõprade juurde või restorani. Seekord tuli jaanalind Muhust. Mõistagi ei saabunud see majesteetlik lind oma sihvkatel jalgadel läbi tuisuilma.
Jaanalinnu liha on hõrk, punastest lihadest madalaima rasva- ja kolesteroolisisaldusega. Maitselt on see kõige enam sarnane loomafileele. Sellise suurepärase toorainega ümberkäimiseks pole palju vajagi. Lõikasin liha umbes 2cm paksusteks viiludeks. Väiksematest lihatükidest sai carpacco . Pistsin liha ööseks marinaadi ja kallis kaasa grillis selle tulistel sütel kuldpruuniks. Liha võib ka pannil pruunistada, kuid paarist minutist kummalegi poolele piisab täiesti. Seest peaks liha ikka ilus punane jääma. Lisandiks röstisin ahjus tomatipoolikud, paprika ja sibulad.


Marinaad

umbes 1 kg liha kohta

soola
musta pipart

1 spl sinepit
3 küüslaugu küünt
1 sidruni riivitud koor
peotäis värskeid peeneks hakitud piparmündi lehti

1 dl oliivõli
1 spl suhkrut


Carpacco jaanalinnulihast

300g jaanalinnufileed
3 spl oliivõli
2 spl sidrunimahla
2 pressitud küüslauguküünt
soolahelbeid
musta pipart veskist
serveerimiseks Parmesaani

Keera liha tihedalt toidukilesse. Pane vähemalt 30 minutiks sügavkülma.(mina hoidsin üleöö) Võta liha külmast toatemperatuurile. Sega esmalt kastme komponendid omavahel. Seejärel lõika lihast terava noaga paberõhukesed viilud, lao taldrikule ja kalla üle kastmega. Lase veidi maitsetel imbuda ja kaunista parmesaanilaastude ning rukola lehtedega. Serveeri rohelise salati ja ahjus röstitud ciabattaga.