Vana hea London särab kevadiselt. Või tuleb see sära hoopis kuningliku pulma ettevalmistustest? Igatahes oli õhus juba nädalapäevad tagasi seal suvine soojus. Nii kastanid, kui sirelid kaunis õieehtes. Paar kena kevadpäeva suurlinna rütmis hingates paneb alati vere soontes kiiremini liikuma. Energia taastamiseks on hädavajalik muidugi mõni eriline eine. Võimalusi maitsemeelte turgutuseks pakub London tohutult. Siin pakuvad elamusi mitmed maailmas laineid löönud kokad. Seekord jäid teele Jamie Oliver ja Fergus Henderson
Jamie's Italian on mõeldud taskukohaseks ja kiireks eineks laiadele inimrühmadele. Samas on koht hubane ja soe, teenindus sõbralik ning asjatundlik. Toit eht Jamielik, rustikaalne ja elegantne üheaegselt. Hiigelportsjon Prosciutto, Pecorino ja pirni salatit on värske ning mahlane ja vaatamata tema hiigelmõõtmetele kaob ta mu taldrikult kiirelt.
Salvei ja sidruni ravioolid pakatavad värskusest. Sorbeti pallid olen pintslisse pistnud veel enne, kui need sulama hakata on jõudnud.
Spitalfieldi turu ümbruses luusisime ka üksjagu. Siin on tihedalt koos hulgaliselt põnevaid söögikohti. Proovima ahvatleb iga teine, sõelale jäi St. JOHN BREAD and WINE. See on kuulsa ninast sabani mehe Ferguson Hendesoni üks restoranidest. Või no, mis restoran ikka pigem pagaritöötuba meenutav lihtne ja rõhutatult lakooniline ruum. Olla on seal mõnus ja süüa saab imehästi ning toit maitseb ja näeb välja nii, kuis loodud. Värske, parimast toorainest, ekstra sinule valmistatud. Menüü muutub iga päev, ei lausa iga tund. Pakutakse hommikusööki, lõunat ja väikese pausi järel ka õhtusööki. Road muutuvad tihti ja osade roogade valmimine sõltub leivaküpsetusahjude käigusolekust. Seepärast on märgitud menüüs ka valmimise kellaajad.
Härjakeel on pirakas ja nii pehmeks haudunud, et kahvliga tõmmates laguneb kiududeks. Kerge grillitriip viib mõtted hoopis marinaadile. Kuis täpselt oli jääbki saladuseks, kuid maitse on aus, puhas ja lummav.
Verekook pardimunaga on pehmema tekstuuriga, kui meile tuntud verikäkk. Pardimuna ja väiksed pekitükid koogis panevad huuli veel pikalt limpsama.
Mis ma ikka oskan ütelda: Mmmm, mmm ja veelkord mm! Ootan isegi pikkisilmi üht piisavalt pikka, täis head toitu ja päikest puhkust.
ReplyDeleteMinul sama lugu - mmm :)
ReplyDeleteOeh, need St Johni pildid teevad kadedaks. Meil oli bronn põhirestorani novembris 2009, kui viimati Londonis käisime. Kahjuks suutsid Kristjan ja Norake kuskilt mingi karmi kõhuviiruse endale orgunnida, nii et pidime loobuma :(
ReplyDeleteOooohhhhh! Ilusad pildid, millelt võib ka läbi arvutiekraani kulinaarselt hõrgutavaid ja kadedaks tegevaid hoovusi tajuda. Super!
ReplyDeleteHendersoni restorani tahaks ise ka KINDLASTI külastada.
Mais oleme ka ise Londonis ja üritame Su kirjeldatud toidukohad kindlasti üle vaadata - nii isuäratav oli kirjeldus!
ReplyDeleteMerrit
St Johni tahaks nii väga minna! Austan väga Hendersoni. Või mis austan, imetlen ja kummardan!
ReplyDeleteTore näha nii mitut Hendersoni austajat:) Minu üllatuseks oli ka Jamie, ehki pisut üleleierdatud, koht igati aus ja külastaist vääriv koht.
ReplyDeleteKui oleks rohkem selliseid taskukohaseid ja tavalistele inimestele môeldud Jamie-söögikohti... Maitsekasvatust. Käisin Ülestôusmispühade ajal Tallinnas Moonis söömas pashat ja môtlen veelgi, et see on suur söögikultuuri sangaritegu, kui tuntud kokat teevad tavalistele inimestele taskukohaseid häid toite. Tôenäöliselt ka tulus, sest sööjaid piisab.
ReplyDeleteVoisula, täiesti nõus sinuga, on tõesti tore, kui superkokad tulevad "maa peale" Mooni pashast olen samuti kuulnud, maitsta kahjuks ei ole saanud.
ReplyDeleteOi, Piret! Meil olid sarnased toredad pühad vist :). Sinu toidupildid on muidugi lihtsalt VÕRRATUD!
ReplyDelete