Võilillepesto

Nüüd kevadel rõõmustab iga roheline lible, mis nina mulast välja pistab. Isegi südasuvel nii tüütuna tunduv võilill on kuldaväärt.
Võilille tasub süüa, sest ta sisaldab rohkelt tervisele ülivajalikke vitamiine ja mineraalaineid. Võrreldes aedsalatiga, on võilille lehtedes mitu korda rohkem C- ja B-vitamiini, karotiini, rauda, kaltsiumi, magneesiumi. Arvatakse, et ükski teine roheline taim ei sisalda nii palju mikroelemente kui võilill. Ravimtaimena hinnati võilille kõrgelt juba muistsel ajal, teda on nimetatud lausa elu eliksiiriks. Võilill puhastab verd, langetab veres kolesterooli- ja suhkrusisaldust, võtab väsimuse, soodustab seedimist jne.
Kui korjata salatiks noori, veel täiesti lahti keerdumata lehti, on nad mahedama maitsega. Neis pole kas veel glükosiid taraksatsiini (mis mõruda maitse annabki) või on seda veel väga vähe. Lehtede mõrumaitset aitab vähendada umbes pooletunnine külmas soolases vees leotamine.
Kui suristada noortest võilillelehtedest kokku pesto, saab sellest vägeva turgutaja talvest räsitud organismile.





peotäis noori võilillelehti
paar basiiliku lehte
50 g kõrvitsaseemneid
50 g riivitud Parmesaani
1 dl oliiviõli
soola
3 küünt küüslauku
2 spl sidrunimahla
1 spl mett

Pane kõik ained purustajasse ja surista ühtlaseks. Vajadusel saad oliivõli lisamisega konsistensi sobivaks timmida.
Pesto sobib kasutamiseks leivamäärdena, salatikastmes, pastal, köögiviljadel.