Peedipesto

Hirmsasti isutab juba värske rohelise järgi, aga paraku ei kraabi paksu lume ja jääkamakate alt veel midagi söömiskõlbliku välja. Egas muud, kui keldrit kraamima.  Juba pisut krimpsu tõmbuvad juurikad tuleks nüüd välja tirida ja viimane aeg on need kortsulised vanakesed nahka pista. Kui peedist kõlbas omal ajal isegi pesumasinat teha, siis pesto tegemiseks ei pea küll leiutajat palkama. Suristad sirinal valmis ja  värvid  elegantse keerutusega taldrikutäie pastat tumeroosaks. Mina maitsestasin pesto Sališite suitsusoolaga. See aromaatne sool hullutas mind oma suurepärase aroomiga.  Sool on täis kasulikke mineraale ja töötlemata. Sinna pole lisatud mingit vedelat suitsulaadset kunstlikkku maitsestajat ega värvainet.  Sališid, indiaani hõimud Põhja-Ameerikas, suitsetavad meresoola pikki tunde punase lepa suitsuga. Punapõsksed peedid klapivad suitsumaitsega hästi kokku. Isegi, kui pikk talv on neid mugulaid pisut räsinud, saavad need pestos uue hingamise.

Spagetid peedipestoga

2 toorest peeti

2 küüslauguküünt

1 sl kõrvitsaseemneid

värsket koriandrit

Sališite suitsusoola

3 sl  kõrvitsaseemneõli

30 g kitsejuustu või Pecorinot

täistera spagette

serveerimiseks pehmet kitsejuustu

rohelist salatit

Pese peedid puhtaks ja paki fooliumisse. Küpseta 200 kraadises ahjus umbes tund, kuni peedid on pehmed. Koori peedid ja tükelda. Koori küüslauguküüned ja riivi juust. Pane kõik ained purustajasse ja töötle, kuni moodustub ühtlane pasta.

Keeda spagetid soolaga maitsestatud vees. Ära keeda pastat kauem, kui on vajalik! Ikka al dente. Nõruta spagetid, kuid jäta veidi pastakeetmis vedelikku alles. Sega juurde peedipesto ja vajadusel sortsuke pastakeedu vedelikku. Serveeri rohelise salati ja kitsejuustuga.

Pesto säilib  külmkapis suletud purgis umbes nädala. Sobib oivaliselt ka võileivakatteks.