MerMer

Läbi tuisuse talveilma sedasime end teele linnast välja. Kaasas sünnipäevalaps ja hinges soov tema päev meeldejäävaks muuta, võtsime suuna Juminda poolsaare suunas. Sihiks kodurestoran MerMer.
Minu pildikogus leidub ka suviseid päikest täis fotosid, mis tehtud sealsamas, lahke pererahva paadikuuri romantilises idüllis, suviseid hõrgutisi mekkides.


Suvest on saanud talv, kuid Merriti ja Jaani soov toidunaudinguid jagada pole kustunud. Vastupidi külmal ajal võõrustatakse külalisi lausa oma elutoas. Pärast lumist sinka-vonka teekonda MerMeris tuppa astudes olen lausa lummatud. Milline rahu ja ilu. Loodus on tardunud vaikusse, kuid seda eredamalt tõuseb esile soe ja hubane, kirgas köök. Seda kontrasti laseb imetleda merele avatud lai klaassein. Kaua suu ammuli vahtida ja oma unistustesse laskuda, mis oleks, kui.....pole hetkel aega. Oleme Merritit ette hoiatanud, et tahame olla ikka näppupidi potis. Ettevalmistused on tehtud ja töö võib alata. Mis töö see enam, puhas rõõm ikka.
Alustuseks on plaanis jaanalinnumaks. Merrit praeb seda enne kergelt võis, siis astub juurde peremees valab maksa üle tilga konjakiga ja süütab. Võimas tulelont aknast paistva lumevalguse taustal tarretab soontes vere, kuid ainult hetkeks. Pererahva liigutused on täpselt välja mõõdetud ja koostöö sujub mängeldes. Külaliste süljenäärmed töötavad täistuuridel, istume lauda ja laseme hea maitsta. Jaanalinnumaks salatipadjal, juurde veel suts vaarikaid ja klaas veini. Lauast kostub vaid rahulolevat mõminat.



Edasi tulevad ettevalmistused faasanipaja ümber. Kui faasan saab pannil pruunisatud ja maitsestatud peab ta jääma nii mõnekski tunniks pliidile podisema, et see sitke lind pehmeneks.
Seltskond sätib seniks ennast lumise külaga tutvust sobitama. Esmapilgul talveunes küla polegi nii vaikne.

Teepeal kuuleb ka viimaseid külauudiseid.

Ilmaolud ei lase pererahval jõudeaega pidada.


Peale mõnusat lumessumpamist on hea asuda köögitoimetuste kallale. Merriti tarmukal juhtimisel saab juurviljahunnikust ahjuroog ja faasanipotiga on ka üksjagu mässamist, enne kui see filotainaga kaetult ahjus maandub.
Vaja veel valmistada magustoit. Siin arvan, et mul on eeliseid, kuna olen pererahva targa, kirjutava
koera Hummeri tähelepanekute järgi nädalapäevad tagasi sama kooki teha proovinud. Kuid selgub taas vana teada tõsiasi, et sama retsepti järgi valmistatud roog ei maitse alati ühtemoodi. Merriti kook jääb seest voolav ja tahab sügavkülmas tahenemist. Minul tuli tahedam variant ja vägagi külmakartlik.
Merriti koogi pilt jäi tegemata, saate isegi aru, et maitses nii hea, et lusikat käest panna ei saanud.
Filotaigna rabeda kaane alt paljastuv aromaatne faasanipada saab kõik tähelepanu endale. Mõneks ajaks vaibuvad isegi jutud, et siis taas valjemini ja emotsioonalsemalt alata.


Kui minus enne pesitses kahtluseuss, ei tea kas selline koduköögis võõraste kostitamine ära ei tüüta. Siis nüüd sain vastuse, ei saagi tüüdata, kui see pole pelgalt poos, vaid üha uued ja uued ideed vajavad jagamist ning erinevad inimesed saavad ainult rikastada pilti, anda uut inspiratsiooni.
Suurimad tänud pererahvale ja tean, et mind tõmbab sinna ikka ja jälle tagasi.




Merriti pohlakook valge šokolaadiga

200 g võid
300 g valget šokolaadi
4 muna
2 dl suhkrut
1 sidruni peeneltriivitud koor
1,3 dl jahu
0,5 teelusikat soola
1,5 dl jõhvikaid/pohlad (sobivad ka sügavkülmutatud)

Sulatasin või ja tõstsin pliidilt. Segasin sulanud või sisse šokolaadi.
Vahustasin munad koos suhkru ja sidrunikoorega.
Segasin sulanud šokolaadi munavahuga. Seejärel lisasin jahu,koos soolaga. Segasin, kuni moodustus ühtlane tainas.
Raputasin peale marjad ja küpsetasin 200 kraadises ahjus 30 minutit. Lasin jahtuda.

Merriti õpetus nägi ette 20 minutilist küpsemist, kuna minu kook oli siis veel liiga kahvatu küpsetasin edasi. Seepärast küpsest ta aga seest läbi. Seega külmkapp oli minu küpsele, võist ja šokolaadist pakatavale maiusele vastunäidustatud, küll aga maitsesid selles patuses koosluses hästi hapud marjad.

Pardikoivad

Neid armsaid pontsakaid pardikoibade pakke olen poes juba kaua imetlenud. Imetlenud ikka sellepärast, et koivakesed seal jahutatult mitte külmunult lebavad. Kui neid juba küllalt kaua eemalt vaadelnud olin ja ette kujutanud millist hõrku rooga nendest teha annab, tassisin need endale lõpuks koju. Veetsin veel hea tükk aega netiavarustes pardikoibade retsepte võrreldes. Lõpuks pistsin nad lihtsalt niisama külma ja kuiva paksupõhjalisse potti, seltsiks sibul, seller ja porgand. Ah, ja soolaga määrisin ikka ka ja paar keerdu musta pipart lisasin veskist. Kohe hakkas potist kostma mõnusat särinat. Rasv eraldus koibadest. Kuulasin hea mitu minutit üha valjenevat lõbusat praksumist kõrgel kuumusel, siis keerasin kuumuse väiksemaks. Nii lasin neil seal vaikselt podiseda umbes 2 tundi. Vahepeal käisin piilumas, aga part pole kuivale jäänud. Oh, ei kees sõna otseses mõttes omas mahlas. Paari tunni möödudes olid koivad saanud väga apetiitse välimuse ja liha eraldus vabatahtlikult kontide küljest.
Niristasin taldrikule veini-šokolaadikastet ja sättisin peale pardikoiva. Voila!
Minu armas teismeline, kellele tavaliselt miski ei maitse ega sobi, sõi ära kogu koiva ja lisakoiva, mis oli mul rillette jaoks varutud.
Kaste oli ostetud kaasa reisilt Napa Vallysse, Black Stallion veinimajast. Koosneb see veinist, kakaoliköörist, koorest, Belgia šokolaadist ja suhkrust.
Praktiliselt ilma pingutusteta valmis pidusöök koduköögis. Lihtne gurmee. Nojah kaste oli mul ju pudelis juba valmis, kuid need maitsekombinatsioonid meeldisid mulle sedavõrd, et kui pudelike tühjaks saab proovin midagi analoogset kindlasti veel pardi juurde tekitada.

Elagu Eesti!

Ülevad isamaalised tunded õhus keerlemas ja kaasmaalaste silmist vastu peegeldamas. Need olid muljed, mis tänases Tallinna kesklinnas eredast päikese- ja lumevalgusest hoolimata silma hakkasid.
Tähtsa sündmuse auks valmisid vaagnatäied suupisteid.
Loomulikult oli taotlus kasutada eestimaist toorainet ja pidulik sündmus seadis oma vormi.
Inspiratsiooni sai korjatud ikka lähiümbrusest. Heeringakaviaariga isutas Mari-Liis.

Heeringakaviaar

2 heeringafileed
1 sibul
1 keedetud muna
2 keedetud kartulit
1 õun
1 hapukurk
1 dl hapukoort
l hakitud murulauku

Heeringa, sibula ja muna töötlesin köögikombaini hakkimislisaga ühtlaseks massiks. Saadud segule lisasin hästi peeneks hakitud kartuli, õuna ja hapukurgi. Segasin hulka hapukoore ja maitserohelise. Serveerisin oma küpsetatud seemneleival.

Peedikreem

1 röstitud ja jahutatud peet
200 g maitsestamata toorjuustu
1 spl mädarõigast (mul polnud, panin vasaabit)
1 spl hakitud värsket tilli
soola, pipart

Segasin kõik köögikombainis ühtlaseks massiks. Serveerisin omaküpsetatud rukkileival. Selle vasaabiga ma küll murdsin Eestile truudust, kuid mulle hakkas see värvide kooskõla hirmsasti meedima. Kaunivärviline määre jäi silma Pille blogist.

Kanamaksapasteet.


500g kanamaksa
100 g võid
4 spl konjakit
1 peotäis värsket salveid
1 sibul
2 küüslauguküünt
soola, pipart

Eemalda maksalt üleliigne valge osa. Leota piimas ja kuivata.Koori ja haki sibul ning küüslauk. Pruunista need koos salveilehtedega pannil võis ja lisa juurde maks. Prae mõlemalt poolt paar minutit ja lisa konjak. Kuumuta veel mõni minut ehk kuni pool vedelikust on aurustunud ning kalla köögikombaini. Lisa juurde sulatatud või. Lase kõik püreeks. Maitsesta vajadusel soolaga. Suru läbi sõela ja aseta kaussi, kaunista salveilehega. Mina serveerisin omaküpsetatud pähklileivaga.
Retsept Anni tagavaradest

Suitsuangerja kreem

100 g suitsuangerjat
100 g toorjuustu
1 küüslauguküüs

Sega kõik köögikombainis ühtlaseks massiks ja serveeri rukkileival. Kaunistuseks siiamari.


Nopri talu sõir sai mütsiks astelpaju marmelaadi
.

Eestimaine Brie juust kreekapähklitega sai kaaslaseks kuivatatud aedvaarika krõpsud ja kuivatatud mustikad.



Klaasides säras astelpaju toormahl vahuveiniga. Elagu Eesti!

Hapud hetked

Süü ja häbitunne on ikka võimas jõud. Närib su seest nii auguliseks ja hõredaks, et püstipüsimisega on tükk tegemist. Enesetunnet ei paranda ka vabandused ja seletused, selge, et loeb ikka ainult see, mis mustvalgel kirjas ja näha on. Vahel näib, et aitab ainult muutumine pulbriks, et siis vees või veidi paremal juhul piimas lahustuda. Pole abi ka jaanalinnu kombel pea liiva alla peitmisest, jõehobu on ikka elutoas ja jõllitab sind. Emigreerumine ka ei päästa, virtuaalruum on ikka üks. Kuna võluritrikke ma ei tunne, jääb muundumine ära. Võimalus seada sammud külmkapi juurde ja vaadata mis seal leidub on lihtsam. Kokkamine ka teraapiana toimiv. Leidsin kapist purgi kondenspiima. Kausist hea mitu haput laimi. Sündiski äärmiselt lihtne magushapu kooslus Key Lime Pie. Nagu elu ise. Väga lihtsalt saab magusast hapu, vahel lausa kibe. Retsept namist. Kook õnneks kibe ei tulnud, pigem magushapu. Kaalusin algul ka pisarakoogi võimalusi, aga see oli siin blogis juba olemas.


Key Lime Pie


pool pakki Digestive-küpsiseid

100 g võid


5 munakollast

purk suhkruga kondenspiima

2 dl laimi mahla (mul kulus selleks 6 laimi)
Laimi koort kaunistamiseks



Purustasin küpsised köögikombainis ja segasin juurde sulatatud või. Surusin saadud segu lahtikäiva koogivormi põhjale. Küpsetasin 175 kraadises ahjus umbes 10 minutit. 
Kloppisin kausis munakollased lahti, segasin juurde kondenspiima ja laimimahla. Kallasin saadud segu koogipõhjale. Küpsetasin 175kraadises ahjus veel 15 minutit. 
Lasin jahtuda, siis panin 3 tunniks külmkappi. 
Kaunistasin laimikoorega.

Lühike liug

Liugu laskma ei jõudnudki. Tegelikult liuglen ju igapäevaselt jäistel tänavatel ja mõlgutan mõtteid, kas peaksin saapatallad naeltega varustama. Kuklid aga küpsetasin valmis. Tulid teised kogematta tervislikumad, kui planeerisin. Valge nisujahu oli otsas, mis otsas ja poodi väga ei kippunud. Kasutasin siis Vändra pehmet nisujahu ja pohlatoormoosi vahukoore mütsi all. Tuleb tunnistada, et oli rammus suutäis. Pärmitaina taltsutamine pole ka just minu tugevam külg olnud, kuid kuklitegu, nagu selgus, oli parajalt meditatiivne tegevus.


3 dl leiget piima
25 g pärmi
½ dl suhkrut
soola

1 tl kardemoni

1 lahtiklopitud muna

 500g nisujahu

80 g pehmet võid

Lahustasin pärmi käesoojas piimas. Lisasin veerand jahukogusest ja lasin pool tundi soojas kerkida. Lisasin suhkru, soola, kardemoni ja lahtiklopitud muna. Segasin juurde ülejäänud jahu ning sõtkumise lõpus ka pehme või. 
Lasin tainal umbes tund aega puhta rätiku all soojas kohas kerkida. 
Vormisin kerkinud tainast pika "vorsti" ning lõikasin selle ühesuurusteks juppideks. Vormisin tainast ümmargused kuklid. Tõstsin kuklid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, katsin köögirätikuga ning lasin veel 15 minutit kerkida. 
Pintseldasin kerkinud kuklid lahtiklopitud munaga ning küpsetasin 200-kraadises ahjus umbes 20 minutit .
Jahtunud kuklitel lõikasin „kaaned“ pealt ja uuristasin veidi sisu. Tõstsin süvendisse pohlatoormoosi ja katsin vahustatud koorega.

Kuklite kerkimeise ajal valmis orsoto, mis pole ilmselgelt mingi vastlatoit, aga las ta olla


Orsoto

2 spl oliivõli
2 hakitud sibulat
2 küüslauguküünt
200g kruupe
l kanapuljongit
1 dl valget veini
peotäis kuubikuteks hakitud kõrvitsat
100g sulatatud kitsejuustu
Chorizo vorsti või toorsalaamit


Kuumutasin õli potis ja praadisin selles sibulat kuni see muutus klaasjaks, lisasin küüslaugu. Valasin hulka veega loputatud kruubid ja lasin mõni minut kuumeneda. Valasin juurde veini. Kui vein oli aurustunud, lisasin kolmandiku puljongist ja lasin haududa , lisasin uue koguse puljongit, kui eelmine oli imbunud kruupide sisse ja jätkasin nii kuni kõik vedelik oli imendunud ja kruubid pehmed. Enne viimast puljongiosa lisasin kõrvitsakuubikud. Tõstsin poti tulelt ja lasin toidul veidi rahuneda. Segasin juurde sulatatud kitsejuustu ja kaunistasin Chorizo tšipsidega.
Chorizo viilud tõstsin esmalt küpsetuspaberiga kaetud plaadil ahju küpsema umbes 15 minutiks. Rasv sulab välja ja vorstid muutuvad mõnusateks krõpsudeks.

Armastus käib kõhu kaudu ehk hommikusöök voodis

Esmalt sega muffinitaianas
2 muna
½ dl suhkrut
2 dl maitsestamata jogurtit
80 g võid
2 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
100g martsipani
1 apelsini riivitud koor
pakk külmutatud kirsse
peotäis mandleid

Vahusta toasoojad munad suhkruga ja lisa jogurt, sulatatud või, apelsinikoor ja riivitud martsipan. Sega jahu küpsetuspulbriga ja lisa tainale. Kõige lõpus lisa kirsid ja hakitud mandlid. Tõsta tainas muffinivormidesse ning küpseta 200-kraadises ahjus umbes 20 minutit.

Seejärel valmista ette munad. Prae peekoniviilud pannil kergelt. Äärista väikesed vormid peekoniviiluga. Vala igasse vormi 2 muna.
Küpseta 175 kraadi juures 10-15 minutit.
 Serveeri koos salati ja muffinitega otse voodisse. Naudi pikk ja laisk pühapäevahommik kallima kaisus ja mitte ainult valentinipäeval.

Kanamaks ja hummus

Liibanoni mezze-õhtu maitsed olid veel värskelt meeles, kuid kuna kohapeal kõikide roogade valmistamises osaleda ei õnnestunud, tuli Lähis-Ida maitsed veelkord ette võtta.
Õhtu oli meeleolukas ja tegus ning tänu rohketele kätepaaridele valmis lauatäis roogasid üllatava kiirusega. Erilised tänud kuuluvad muidugi Pillele!
Kohapeal sain katsetada KNAFE, MUHAMMARA ja KEFTAde valmistamisega. Mis kõik olid toredad toidud. Viimane amps enne lahkumist oli aga praetud kanamaks ja see jäi mind kummitama. Üsna pea tõstsin kanamaksa sulama ka oma koduses külmkapis.

500 g kanamaksa
3 sl rapsiõli
1 keskmise suurusega sibul - koori ning torka sisse 5 nelki
2tl Liibanoni 7-vürtsisegu (musta
ja valget pipart, kaneeli, vürtspipart, nelki, muskaatpähklit ja koriandriseemneid)
värskelt jahvatatud musta pipart
meresoola
1 sidruni mahl
3-4 hakitud küüslauguküünt
2 sl hakitud värsket koriandrit

Kuumuta õli ja “nelgisibul” suurel praepannil mõõdukalt tugeval kuumusel.
Kui õli on kuum, siis lisa ettevalmistatud kanamaks ja prae 3-4 minutit aeg-ajalt
segades.
Maitsesta vürtsiseguga ja soolaga.
Lisa sidrunimahl ja hakitud küüslauk, sega läbi ning kuumuta veel hetk.
Puista peale hakitud koriander ja serveeri. Veskist musta pipart paar keerdu.

Järgmine kord jätan nelgid sibulasse torkimatta. Kuna kasutasin vürtspipra asemel 7 -vürtsi segu ( seal on ka nelk sees) tundus see etapp mittevajalik. Vürtsisegu panin ka tunduvalt rohkem, kui esialgses retseptis kirjas. Sibulatki võiks järgmine kord rohkem olla, see oli sööjate kommentaar.
Lisandiks kikerhernepasta ja krõmpsuv roheline salat. Igati mõnus amps. Lihtne valmistada jõuab isegi mängleva kergusega lauale sättida pärast kiiremaid suusatiire.

Kikerhernepasta (HUMMUS BI-TAHINA)


Hummus on tuntuim ja populaarseim dipikaste Lähis-Ida maades. Hummus peaks olema
kreemjas, ent mitte vedel. Sobiva tekstuuri saad kas oliiviõli või vett lisades.

400 g purk konservitud kikerherneid
4 sl külmpressitud oliiviõli
2-4 sl tahini seesamipastat
1 sidruni mahl
1 küüs purustatud küüslauku
meresoola
vett
Püreesta kikerherned köögikombainis ühtlaseks (tegevuse hõlbustamiseks lisa paar
supilusikatäit vett). Sega juurde seesamipasta, oliiviõli, purustatud küüslauk ja maitse
järgi sidrunimahla ja soola.

Seesamipastat mul käepärast polnud, kasutasin seesamiõli. Liiga vedelaks õnneks ei läinud, kuigi sidrunimahlaga vist pingutasin üle. Ilmselt oli liiga suur sidrun:)

Unustatud kook

Kui viimane postitus sisaldas kreembrüleed saate isegi aru, et munavalged jäid üle. Nendega tuli midagi ette võtta. Esimene mõtte on alati muidugi Pavlova, aga eks seda ole juba üksjagu tehtud ka.
Seekord valmis samadest koostisosadest veidi erinev kook. Retsept on pärit Nigella tagavaradest. Pavlova rabedust selles pole, kuid vahukommine tekstuur on koos vahukoore ja marjadega oi, kui mõnus. Maiustades mõlgutasin mõtteid, et ka vahustatud vaniljekaste oleks kena kaaslane, siis kisuks juba lumepallisupi poole. Mõttesse süvenenult ei pannud tähelegi, kui olin pool kooki nahka pistnud! Nii kerge ja õhuline oli teine.
Aga pole hullu, kui keegi veel peaks kooki tahtma saab ülilihtsalt uue valmistada. Vaja vaid munad vahtu ajada ja siis võib koogi ööseks ahju unustada, hommikul vaid kaunistamise vaev. Nojah, ainult, et siis jäävad jälle munakollase üle. Lõputu ring.


6 munavalget
näpuotsaga soola
150 g suhkrut
1 tl valgeveini äädikat
2 tl maisitärklist
1 tl vaniljesuhkrut

3 dl vahukoort
suhkrut
2 passioni sisu
viinamarju
vaarikaid
musti sõstraid

Soojenda ahi 220 kraadini. Vahusta munavalged soolaga. Lisa suhkur munavahule kolmes jaos. Vahusta kuni munavalge on läikiv ja siidine ja saab moodustada teravaid tippe. Sega juurde äädikas, tärklis ja vaniljesuhkur. Laota küpsetuspaberiga kaetud plaadile ja tõsta ahju. Keera ahju kuumus koheselt nulli ja mine magama! Jäta kook ahju kogu ööks ja ära isegi mõtle sellele, et paotaksid vahepeal ahjuust, piiluda! Kui soovid serveerida, libista kook alusele. Vahusta koor ja kaunista passioni sisu, poolitatud viinamarjade või muu meelepärasega.
Ettevaatust! Üksi söömiseks pole soovitav!

Tom Yum, klaasnuudlid ja kookosekreem

Külm tekitab igatsuse sooja järele. Eks igaüks ise leiutab, kuidas sooja saada. Mina hakkan külmaga igatsema idamaise toidu järel. Tšillituline söök kütab seest kuumaks ja siis ei pääse külm enam nahavahele. Õnn on omada sõpru, kes on alati valmis proovima uusi maitseid ja toiduvalmistamisel kaasa lööma. Nii sündiski Tai mõjutustega õhtusöök pakaselisel laupäeval. Alustuseks valmis Tom Yum krevettidega. Oi , ma armastan seda suppi. Milline aroom ja maitse! Mmmm! Mida rohkem ma seda söön, seda vürtsikamana ta mulle meeldib. Esimesetel kokkupuudetel Tais Tom Yumiga olid ikka pisarad silmist väljas, nii võimas ja vürtsikas. Tulekahju leevendamiseks on teadagi parim valge aurutatud riis. Olen proovinud Tom Yumi teha ka valmis pastadest ja pakki pandud maitseainesegudest, kuid see pole ikka see. Välja tuleb üks hale lurr. Sama kurb on ka Tallinna söögikohtades, kus seda idamaist suppi pakutakse. Parima tulemuse nimel tuleb ikka ise vaeva näha. Mis viga, kui Juc Tais retsepti põhjamaise maitse jaoks paika timminud, jääb üle vaid järgi teha ja selgub, et vaeva nagu polegi.
Selgus, et komponendidki siin kõik kättesaadavad. Galangalijuur ja kaffirlaimi lehed küll kuivatatult, kuid töötasid hästi. Mul nüüd tänu Piprapoele kenad varud olemas, aga eks talvgi kestab veel ja hing ihkab sooja järele.

Tom Yum

l l kanapuljongit
2 sidrunheinavart
4 kuivatatud galangalijuure tükki
4-5 kaffirlaimi lehte ( kuivatatud)
3 väikest šalottsibulat
väike tomat
suur peotäis austerservikuid
Pakk tiigerkrevette
4-6 spl vahukoort
2 spl punast tšillipastat
1 tl suhkrut
2 tl Tai kalakastet
3 laimi mahl
1 väike tšilli
Serveerimiseks värsket koriandrit

Lasin puljongi keema tõusta. Lisasin galangali, sidrunheina, sektoriteks lõigutud sibulad, keetsin mõned minutid. Lisasin tomati ja laimilehed. Keetsin veel veidi. Lisasin tšillipasta, segasin ja lasin keema tõusta. Lisasin krevetid ja seened. Kui krevetid hakkasid valmima, seega peaaegu kohe, maitsestasin suhkru, kalakastme ja laimimahlaga, et anda piisav magusus, soolasus ja hapukus. Lisasin koore,võtsin tulelt. Puhastasin seemnetest ja hakkisin tšilli. Timmisin maitset tšilliga ja maitsesin üle kas hapu, magus, vürtsine ja soolane maitse on tasakaalus. Serveerisin hakitud koriandri ja valge aurutatud riisiga.

Taipärane salat klaasnuudlitega

1 pomelo
peotäis türgi ube
1 varselleri vars
pool suvikõrvitsat
1 porgand
pool punast paprikat
peotäis värsket koriandrit
paar vart rohelist sibulat
pool pakki klaasnuudleid
peotäis mungoa idusid

Salatikaste

laimimahl
2-3 tl kalakastet
seesamiõli
mett
1 peeneks hakitud ja seemnetest puhastatud tšilli
küüslauguküüs
seesamiseemneid

Panin klaasnuudlid soolasesse keevasse vette ja võtsin potti kohe tulelt. Lasin nuudlitel paisuda. Fileerisin pomelo ja tükeldasin köögiviljad tiku suurusteks ribadeks. Segasin omavahel kastme komponendid, valasin köögivilja- pomelo segule, puista üle seesamiseemnetega ja hakitud koriandriga. Segasin juurde nõrutatud ja loputatud klaasnuudlid.
Salatit sõime koos tuunikalaga. Mõlemalt poolt paar minutit kuumal pannil ja valmis ta oligi. Loomulikult seest külm ja ilus punane.

Söömaaja kroonis kreembrülee kookospiimaga. No jah, Tai magustoit see pole, vaid veidi sinna suunda sobitatud, kuid pärast korduvaid ja ebaõnnestunud katsetusi tuli mul seekord kreembrülee välja! Kookosega see seotud pole, võti on hoopis selles, et muna ja suhkru segamisega ei tasu üle pingutada( vahustada kindlasti ei tohiks). Isegi nabani veevanni ei kasutanud küpsetamisel, nagu enamus retsepte soovitab.

Kreembrülee kookosega

6 munakollast

150 g suhkrut
4dl kookospiima
2 dl vahukoort
  
1 vaniljekaun
pealepuistamiseks demerara suhkrut
1 mango
2 passioni
Lõikasin vaniljekaun diagonaalselt pooleks, võtsin seemned välja ja panin koos kaunaga rõõsa koore ja kookospiima segu sisse ning asetasin pliidile. Munakollased segasin suhkruga läbi. Kui kooresegu hakkas kergelt keema, keerasin tule väiksemaks. Valasin munakollasetele juurde natuke kuuma koort. Segasin läbi ja valasin ülejäänud kooresegu hulka. Valmis segu hoidsin veel paar minutit madalal tulel pidevalt segades (ei tohi keema minna). Kui segu oli veidi paksenenud, siis kurnasin läbi sõela, panin vormidesse ja küpsetasin ahjus 100 kraadi juures 45-55 min. Jahutasin toatemperatuuril. Lasin üleöö seista külmkapis. Enne serveerimist puistasin pinnale õhukese kihi demerara suhkrut. Põletasin pealt leeklambiga, et tekiks karamellikiht.
Kaunistasin hakitud mango ja passioni sisuga.

Troopika lumes

Kuigi külmal talvisel ajal on parim söök kaua küpsenud soojendav liharoog on minu tänane lemmik hoopis eksootiline salat. Küllap on siin mõjutusi viimasest reisist, sest just sealt kaasatoodud ajakirjast retsept pärit on. Või no mis retsepti siin ikka on. Võin ka saladuskatte all öelda, et Haabersti Rimist leiab kauneid ja küpseid mangosid.

punane sibul
soola
sidruni mahl
oliivõli
1 tl punaseveiniäädikat
punt ruukolat
peotäis pistaatsiapähkleid
värsket münti või melissi
värsket basiilikut
musta pipart veskist
2 avokaadot
2 kiivit
1 mango
veerand ananassi

Haki sibul ratasteks. Vala peale punaseveiniäädikas ja soola, lase 10 min maitsestuda.
Koori kiivid ja lõika ratasteks. Poolita avokaado ja eemalda kivi. Võta viljaliha koorest ja haki avokaado. Puhasta ja lõigu ananass viiludeks. Lao puuviljad taldrikule ja lisa basiilik, meliss ja ruukola. Lisa sibulate juurde oliivõli, sidrunimahl, pähklid ja maitsesta musta pipraga. Vala kaste salatile ja naudi kohe. Juurde sobib grillitud kala või kana.
Kui nahk lumetõrjumisest kuum sobib ka üksinda kergeks lõunaks ja troopilisteks meenutusteks.