Nii, nüüd on siis viimsedki tomatid kasvuhoonest kokku korjatud. Eelmisel nädalavahetusel vaatasin, et tee või tina, aga enam punaseid juurde ei tule ja tegin platsi puhtaks. Kuni poole oktoobrini sain aga nädalas punaseid ja kollaseidki kilo-paari jagu korjata. See luksus on siis selleks korraks läbi. Korjasin nüüd ka rohelised kokku. Vaikselt loodan, et need kapinurgal punaseks tõmbuvad. Tean küll, et soovitatakse roheliseks jäänud tomatid hellalt siidipaberisse pakkida (või noh, ajaleht on ka hea pakkematerjal) ja pimedasse peita, aga ma ei raatsi. Neid on nii tore läbi klaasi vaadata, siis on ka kohe näha kui mõni hakkab värvi muutma ja saab selle pintslisse pista. Üks väike klaasist vaasitäis värvus ülemöödund nädalal mu silme all. Ma tean küll ennast. Kui ma midagi sisse pakin ja silma alt ära panen, unustangi ma need sinna karbipõhja kopitama:( Isegi rohelistest saaks koos sidruniga mõnusat marmelaadi keeta, kuid hetkel pole nagu sellist isu. Isegi need järelvalmivad tomatid on imelise maitse ja lõhnaga. Paitan neid ja veeretan pikalt käevahel, enne kui järgmise lahti lõigata raatsin. Salatit teen salaja, siis kui teisi kodus pole.
peotäis rukolat
näpuotsaga münti
pall buffalo mozzarellat
paar tomatit
extra virgin oliiviõli
head Modena palsamiäädikat
meresoola
Laota pestud salatilehed taldrikule. Puista peale mündilehti. Lõika tomatid ratasteks. Rebi mozzarella tükkideks. Nirista peale oliiviõli ja palsamiäädikat.
Aga tead mis, pane tomatid voodi alla küpsema! Mul oli kunagi üks hirmsale töökaaslane, kel oli kogu aeg nälg. Vaat ja tema rääkis ühel hommikul, et ärkas öösel tühja kõhu peale üles, ajas käe voodi alla, haaras rohelise tomati ja sõi mõnuga :-)
ReplyDeleteEhee, Liina, seni saan veel ilma nälga tundmata öö üle elada. Kuid jah, tihe tomatite söömine võib saleda joone säilitamisele kaasa aidata küll, paneb mõtlema:)
ReplyDelete