Riia linna 3 nuga

Pärast seda postitust olen ma mitmel korral jälle Riia linna asjatama sattunud. Vahepealsel ajal on Riia  ajavooluga kaasa läinud. Sõnakõlks, läbi nagu Läti raha, on tõeks saanud. Läti raha on läbi, mis läbi, ja uued kupüürid elujõus. Restoranimaastikul on samuti toimunud vangerdusi. Toredast restoranist 3Zivis on saanud 3Naži. Tuli välja, et lätlased kala ei armasta  või, noh, nii palju kala, et see väike restoran oleks saanud püsima jääda. Egas midagi, tarmukad restoraniomanikud ei jäänud kauaks nukrutsema ja kukalt kratsima vaid võtsid ette pöörde. Eelmise aasta detsembris sattusin sinna lõunale ning vaatasin kohkunult ringi. Kõik kaunis, sadama kalaputkat imiteeriv mänguline kujundus oli kadunud.  “Laudadega” kinni naelutatud vitriinid mõjusid rusuvalt nukrana. Ruum oli muutunud rafineerituks ja suht igavaks. 

Poetasin ennast korraks väärispuidust lauakeste taha sametpatjade vahele ja proovisime kaasaga mõned palad lühikesest menüüst. Juba paari ampsu järel olin nagu ära tehtud. Muljetavaldav maitse ja lennukad kooslused. Kuna õhtuks oli meil tookord plaan maitsta  Melna Bite (must mesilane) restorani, piirdusime piskuga, aga huvi oli kasvanud mäekõrguseks. Seda enam, et Mesilasega astusime kolinal kahe jalaga ämbrisse. Oh jah, sellist lopsu polnud juba ammu juhtunud. Üsan verivärske noobli kesklinna hotelli uus retsoran oli küll vist sinna loodud jalgpallurite poolt, mitte sündinud toiduinimeste ettekujutuse tulemusena. Veider menüü, maitsetu toit, ainult neli veini joogikaardil ja hiiglaslikud ekraanid, kust pidevalt veeres pall, oli märkimisväärne karistus toidunautija jaoks.  Hotell ise oma hea asukohaga siiski märkimisväärselt mugav ja hubane. Ägedad tellisseinad ja kõrged laed numbritoas lisasid omapära ja stiili. Nii, et ööbida kannatab seal küll, kui suu kinni hoida. Siiski ei tohiks lasta meelitada end uue hotelli spaad nautima. Klaaslibedal ja ligumärjal põrandal on kindel oht selili prantsatada ja tikutopsisuurusest basseinist parem paik on numbritoa vannituba. Kaunilt alanud maitserännak 3 Nažist purunes tol õhtul  kildudeks. 

Õnneks olid soodsad olud minu poolt ja selle aasta esimestel päevadel viis elu mind jälle Riia poole. Seekord siis otsustasime 3 Naži ette võtta päris põhjalikult. Proovimisele tuli nende 6-käiguline degustatsioonimenüü, mille eest küsiti kõigest 46€. Kahjuks veinisoovitusi menüü juurde pakkuda polnud, aga kuna klaasiveinide valik oli üsna suur aitasime endid ise, nagu oskasime.

Kohapeal küpsetatud speltasai ja suitsune searasv sulasid suus. Jogurtivõi nõudis ka ikka ja jälle noa määrimist.

Esimeseks kanti lauda kammkarbid selleripüree ja õunaga. Ilus algus, ootuspärane, värske ja virgutav.

Põdra tartar saabus lauda kahel taldrikul. Taldrikute vahele oli sätitud jää, mis toidu kargelt külma hoiaks. Samas töötasid   topelttaldrikud nagu karussell, kui kahvli ampsu järele sirutasin. Kurgi ja mädarõika kreem nõudis aga ikka ja jälle uusi pöördeid lisama.

Järgmisena ilmutas end ahven koos sidrunipüree ja odrakuskussiga. Seltsi pakkusid pisikesed krevetid ja bisque kaste. Paraku võttis siin roas sidrun juhtimise enda kätte ja jättis  homaarikastme varju. Miks lätlased odralisandit kuskussiks kutsuvad oli ka segadusttekitav, aga eks meie väljapakutud orsotogi on üsna meelevaldne. 

Part rohelise selja ja nahata oli pehme, nõtke ja sametise tekstuuriga. Seljas kasukas petersellist ja murulagust. Pardipraeleemest kaste oli kogu roale  niisuguseks ehteks, et tõstis linnu lausa lendu.

Valge šokolaadikreem sidruniga marineeritud kurgi ja vanillikastmega oli tummaksvõttev kombinatsioon ja imetlusväärne maitse. Ilus ja harmooniline, veidi marmelaadine. 

 Teiseks magustoiduks serveeritud mandlikook mustsõstrasorbeti ja pirni-greibi kastmega pani maitsereisile ilusa punkti moodustades kauni liidu lätlaste oma aroonianapsuga.

Restoran, nagu tubateater. Väliselt pisike, sisult suur ja sügav.