Bouillabaisse

Üks  luksuslikk  pransuse juurtega kalasupp sobib jõulusöökidele jätkuks  nagu valatud. Tegelikult pole see rammus kalaroog päris supp ühtegi. Õige Marseille Bouillabaisse on rohkem midagi supi ja hautise vahepealset. Bouillabaisse tuleb sõnast bolhabaissa, milles on peidus kaks verbi: bolhir ehk “keetma” ja abaissar ehk “hautama”. Tuntavalt aniisise mekiga supiõhjale peaks lisama seitset sorti kala ja mereande, aga  kui nüüd vägisi originaalretseptist kinni hoida ei jaksa, siis võib kaladega vabalt improviseerida ja kasutada seda, mis poevõrku on jäänud. Mulle meeldib seda vahel ka ainult sinimerekarpidega rikastada. Mõistagi peab aga puljong ikka rammusast kalast keedetud olema. 

Üks komponent on küll möödapääsmatu. Selle puudumisel mitte mingisugust hõrku leemekest ei sünni.  Pastis. Ilma selle aniisimaitselise Prantsuse päritolu liköörita pole mõtet supitegu ette võttagi, naguni tuleb välja suht hale lurr. Seevastu, kui hangid pudelikese võlunapsi köögiriiulile, võid juba suurustama hakata, et oled vinge kokk. Kõik sööjad tulevad saladust välja uurima. Pastis populaarsus sai alguse palju varem laineid löönud absindist. Pastis ongi analoogne, kuid oluliselt lahjem aniisinaps. Veel on see sarnane Vahemere teiste aniisimaitseliste jookidega nagu sambuca, ouzo, araki ja mastika. Võimalik, et need kõik sobivad supi sisse niristamiseks. Nimi “pastis” tähendab segu tegemist ja enamasti lahjendatakse kõiki neid aniisinapse sulaselge veega. Supi segab see imejook aga vastupandamatuks. 

Bouillabaisse

1 fenkolimugul

oliiviõli

1 sibul

1 sellerivars

8 küünt küüslauku

1 porru (valge osa)

1 porgand

2 tl fenkoliseemneid

1 tl safranit

2 l kalapuljongit

300 g purustatud tomateid (suvel muidugi 1 kg küpseid tomateid)

2 tl tomatipastat

2 loorberilehte

4 vart tüümianit

1 apelsini riivitud koor

1 tl cayenne pipart

60 ml pastis’d

200 g lõhefileed

200 g valget kalafileed 

200 g tiigerkrevette

1 kg sinimerekarpe

peterselli

Haki fenkol, sibul, porru  ja küüslauk peeneks. Riivi porgand. Kuumuta poti põhjas õli, lisa sibul, fenkol, porru ja fenkoliseemned, kuumuta keskmisel tulel 5 minutit, lisa küüslauk. Sega aeg-ajalt ja kuumuta veel mõned minutid. 

Vahepeal sega safran paari sl puljongiga ja pane kõrvale. 

Lisa köögiviljadele purustatud tomatid. (Kui kasutad värskeid tomateid, tuleb need enne koorida. See õnnestub, kui pistad need minutiks keevasse vette.) Kuumuta veidi ja lisa safranisegu, loorber, tüümian, apelsiinikoor ja seejärel ülejäänud puljong. Lase keema tõusta ja alanda kuumust. Maitsesta soola, pipra ja cayenne’iga. Lisa pastis ja lase vaiksel tulel umbes 30 minutit keeda.

Lisa kuubikuteks lõigatud kalatükid, puhastatud krevetid ja sinimerekarbid. Keeda kaane all kõrgel kuumusel 5 minutit. Eemalda pott tulelt ja serveeri kohe. Puista pinnale hakitud petersell.

Eggnog e munapunš

Ongi jälle jõulud käes. Soojad, niisked, rohelised ja ilma lumeta. Mis siis sest, mulle täitsa sobib. Õigupoolest on pärast mitmeid lumerohkeid talvesid täitsa tore nautida soojemat ilma ja kuivi tänavaid. Nojah valgust on küll vähe, kuid mitte värve. Mõned päevad tagasi linnast välja sõites ei suutnud ma metsasalude värvivariatsioone ära imetleda. Tõsi, päevavalgust selle märkamiseks on napilt, kuid seda erksamalt joonistuvad välja erinevad varjundid kullahinnalite talviste päikesekiirte kümbluses. Kui juhtud seda imet nägema, oledki hoobilt hinnalise kingituse osaliseks saanud.

See aasta on vist esimene, kus ma otsustasin ignoreerida jõulustressi. Ma lihtsalt ei lasknud sellel oma pähe pesa teha. Jõudsin arusaamisele, et ma ei pea ju realiseerima kõiki neid ideid ja plaane, mis mõttes on. Mõni võib vabalt tagavaraks jääda järgmiste jõulude ootele. Pealegi on tähtsam ja meeldejäävam, mõnus ja rahulik perega koos veedetud aeg, mitte täiuslikult pakitud kingitused või viimse filigraansuseni lihvitud plaanid.

Tänavused jõulud on erilised, sest mu mõlemad lapsed sõitsid pärast mõningast iseseisva elu harjutamist meile jõuluks  külla. No see iseseisva eluga harjutaja olin muidugi mina, mitte nemad:) Aga ma sain üsna edukalt hakkama ja tuleb tunnistada, et mulle täitsa sobib. Suur luksus on taas lubada oma ellu spontaanseid otsuseid ja nautida elu ja argipäevi vaid kahekesi oma kalli kaasaga. Tütre  käest kuulsin ka ainult kiidusõnu, et näiteks printeri tindikasseti oskan ilma tema abita juba vaba vasaku käega vahetada ja paari uue äppiga eputades sain ka  heakskiitva noogutuse osaliseks. Pojal on plaanis mulle veel mõned kiirkursused korraldada, aga loodetavasti ma läbin ka selle testi. Siiski kõlab  veidi harjumatult, et nad mõlemad hakkavadki nüüdsest meil enamasti külas käima. Seda enam tuleb väärtuslikku aega nautida, mitte mõttetule sehkendamisele raisata. Üle pika aja sisukad vestlused oma  lastega, kellest on sirgunud asjalikud täiskasvanud, on parim jõulukingitus. Juttude kõrvale sobib limpsida jõulujooki ja legendaarne eggnog e munapunš on külluslik  lausa magustoidu eest. Meie pere jõulude uustulnuk ja selle aasta märksõna. Sobib ka neile, kes lumepuuduse käes vaevlevad.

Eggnog

4 muna, valged ja kollased eraldi

2 sl pruuni roosuhkrut

näpuotsaga soola

250 ml piima

250 ml vahukoort

40 ml viskit

20 ml tumedat rummi

1 vanillikaun

1 kaneelikang

2 sl suhkrut

Eralda munakollased valgetest. Mikserda munakollaseid pruuni suhkruga kuni tekib hele vaht. 

Pane piim potti, lisa  pikuti pooleks lõigatud vanillikaun ja kaneelikang. Lase piim keema tõusta ja eemalda tulelt. Kraabi vanilliseemned piima sisse, eemalda kaneelikang ja kaun.

Lisa pool piimast peene nirena munasegu sisse ja vahusta pidevalt. Vala muna-piimasegu potti ülejäänud piima sisse ja pidevalt segades kuumuta, kuni segu pakseneb. Ära üle kuumuta! Tõsta pott tulelt. Lisa toasoe vedel vahukoor, viski ja rumm. Sega. 

Vahusta munavalged tugevaks vahuks, lisa valge suhkur ja vahusta kuni munavaht on läikiv. 

Sega munavaht piima-munakollase segusse. Tõsta jook klaasidesse ja riivi peale muskaatpähklit ning serveeri kohe.

Munapunši võib serveerida ka külmalt. Selleks jahuta punš külmkapis ja loksuta aeg-ajalt.

Munapunši variatsioone:

Chai munapunš - asenda pool piima kogusest musta teega, kuhu on lisatud Chai pulbrit või 1/2 tl jahvatud kardemoni, 1/2 tl jahvatatud ingverit, 4 tervet nelgitera ja 1/2 tl kaneeli 

Kardemoni-apelsini munapunš - riivi 1 apelsini koor (ainult oraanž osa) ja sega suhkruga. Lisa  1 tl värskelt purustatud rohelist kardemoni. Alkoholina kasuta tsitruslikööri Grand Marnier.

Laimi ja sidrunheina munapunš - kasuta paari kaffir- laimi lehte ja 1 laimi riivitud koort ning 2 hakitud sidrunheinvart piima maitsestamiseks. Alkoholist sobib valge rumm.

Šokolaadi munapunš - sulata  3 sl võid ja  90 g hakitud tumedat šokolaadi paksupõhjalises potis pidevalt segades.  Lisa juurde 60 g naturaalset kakaopulbrit. Maitsesta piim šokolaadiseguga, alkoholist sobib lisada Amaretto likööri.

Jõulupraad

Jõulud ukse ees ja peas miljon võimaliku retseptikanditaati. Millist võtta, mida jätta, mis on see kõige õigem pühadelaual troonima? Peale pikka heitlust ja võitlust selgus liider. Mina annan taaskord võimaluse traditsioonilisele seale. Vormin ta rulliks ja tilgutan peale hapukat kirsikastet. Kaunilt sillerdava krõbeda kamara õnnestumiseks peab enne ahju panemist liha korralikult kuivaks tupsutama. Ikka väga hoolikalt tuleb sellesse suhtuda!  Seejärel oliiviõliga uuest üle pintseldada. Alul peab liha ahjus kõva kuumusega ehmatama, seejäre taskesi pehmeks küpsetama ja siis on just täpselt see mida vaja. Pere on koos, lapsed laia  ilma pealt kokku korjatud. Pühad võivad alata. Tänud lähevad DH-le retsepti eest ja Fiskarsile ürdipoti eest. Tänu sellele nutikale potikesele päästsin ma ilma meelevallast jupikese oma sidrunitüümianist, mis nii imeliselt lõhnas ja kaunilit kollasetäpiliste lehtedega uhkeldas. Selge see, et see ilu poleks kauem seal porimülkaks moondunud peenras vastu pidanud. Nüüd on tore hurmavalt lõhnava ürdiga jõulupraele elu sisse puhuda.  Lisaks ürdipoti nutikale põhjale, mis ei lase taimejuurtel läbi vettida, kuid lisab niiskust jaokaupa on potiga koos kaasas käepärased ürdikäärid. Nendega on ikka ülimõnus lehekesi naksata. Tundub, et olen neist sõltuvusse sattunud ja puistan tüümianit rohkelt oma talveroogadele, aga selleks ta ju sobibki ideaalselt. Ahjaa, täiusliku lihatüki leiab kindlasti Keskturult.

Jõulupraad

2-3 kg  läbikasvanud triipudega sea  kõhutükk kondita

meresoola

oliiviõli

Täidis:

1 sl õli

1 sibul

5 küüslauguküünt

2 sl tüümianilehti

peterselli

100 g kuskussi või murendatud tumedat tahket saia

1 muna

1 sl sinepit (seemnetega)

30 g pistaatsiapähkleid

100 g kirsikastet

musta pipart veskist

Kirsikaste:

1 sl õli

1 sibul

1 sl tüümianilehti

500 g külmutatud kirsse

1 apelsiini koor

60 ml tsitruslikööri

80 ml punast veiniäädikat

150 g tumedat muscovado suhkrut

meresoola

musta pipart veskist

Pane seakülg lõikelauale kamaraga pool ülespoole. Jooni terava noa ja joonlaua abil kamar ühe sentimeetriste vahedega. Raputa peale meresoola ja jäta liha külmkappi 2-3 tunniks maitsestuma. 

Samal ajal, kui liha maitset kogub valmista kirsikaste. Kuumuta õli pannil ja lisa hakitud sibul ja tüümian. Kuumuta mõned minutid, kuni sibul kergelt pruunistub. Lisa kirsid, apelsiinikoor, liköör, äädikas, suhkur, sool ja pipar ning sega. Lase segul keema tõusta ja keeda 30 minutit keskmisel kuumusel kuni vedelik on vähenenud ja segu on läikiv ja siirupine. Lase täielikult jahtuda.

Valmista täidis: kuumuta õli pannil, lisa hakitud sibul, hakitud küüslauk ja tüümian ning kuumuta keskmisel tulel 5 minutit. Pane segu kaussi, lisa kuumutatud kuskuss või murendatud sai, muna, sinep. Hakitud pähklid, kirsikaste, sool ja pipar. Sega. 

Kuivata seakamar majapidamispaberiga. Keera liha kamaraga pool alla. Määri segu lihale ja keera liha rulli. Seao majapidamisnööriga kinni. 

Pühi liha pind veel hoolega paberiga kuivaks. Määri oliiviõliga ja puista pinnale soolahelbeid. 

Pane liha 220 kraadini soojendatud ahju ja küpseta 20 minutit. Vähenda kuumust 200 kraadini ja küpseta veel umbes 40 minutit, kuni liha on küps. Võta ahjust, kata fooliumiga ja lase puhata umbes 15 minutit. 

Lõika liha viiludeks ja serveeri koos kirsikastmega.

Küülikubrüleekreem

Kõik  jõulupasteedid ja -terriinid peaks juba valmis saama hakkama, kuid üks on veel. See õige magus. Aga magusroog  pole see siiski, või no kuidas kellelegi. Idee tõin kaasa Lätist.  Moodsat Läti kööki esindav Valtera restoran inspireeris katsetama.

Küülikubrüleekreem

10-portsjonit

1 sibul

2 küüslauguküünt

tüümianit

4 dl Põltsamaa Kuldset

2 sl viskit

500 g küülikumaksa

4 muna

400 g võid

soola

1 dl vahukoort

2-3 sl pruuni roosuhkrut

Võta kõik koostisained aegsasti toatemperatuurile soojenema. Võid panna ained eraldi kilekottidesse ja koos kotikestega 10 minutiks kuuma vette, et ühtlustada temperatuure. Ainete ühtlane temperatuur on ülimalt tähtis täiusliku tulemuse saamiseks.

Haki sibul ja küüslauk peeneks. Sulata lusikatäis võid ja lisa sibul ning küüslauk. Kuumuta mõned minutid ja vala juurde vein ja viski, lisa tüümian. Lase madala kuumusel segul kokku keeda, kuni järgi on poole vähem vedelikku ja see on muutunud  siirupiseks. Lase mõni hetk jahtuda.

Pane ahi soojenema 120 kraadi peale.

Pane blendrisse maks, munad, sool ja veinisegu. Töötle kõik ühtlaseks. Hakka jaokaupa lisama sulatatud võid ja töötle edasi. Suru saadud mass läbi tiheda sõela. Lõpuks lisa toasoe vedel koor. 

Jaga segu väikestesse brüleevormidesse. Tõsta vormid suuremasse kõrge äärega ahjuvormi ja täida see keeva veega, nii, et väiksemad vormid on poolenisti vees. Küpseta ahjus umbes 30 minutit. Lase jahtuda ja tõsta külmkappi ning lase taheneda järgmise päevani.

Enne serveerimist puista pinnale roosuhkrut ja põleta pealt karamelliks. Serveeri röstisaiaga.

Retsept ilmus oktoobris ajakirjas Psühholoogia Sinule.

Purpur pardijalad

No tegelikul pärsi punaseks see part ikka ei lähe, kui talle veidikene sumahhi peale määrida ja isegi peotäis jõhvikaid ei aita suurt värvile kaasa.    Ainult niisama kena vaadata, kuidas kuremarjad pardirasva sees suplevad. Kui, aga lisaks veel sutsuke punast kapsast juurde hautada, siis on juba üsna jumekas roog ja väga erinevate punakaslillakate varjunditega. Igati maitsev, toekas ja jõulune.

Sumahh on Lähis-Ida köögis laialdaselt kasutatav kuivatatud äädikapuu viljadest maitseaine.  Täpsemalt on tegu äädikapuu kuivatatud ja purustatud viljaga. Sumaahh lisab toitudele hapuka ning õrnalt vürtsika maitse. 

mõned pardikoivad ( näiteks 4-6)

2 sl sumahhi

2 tl  Hiina viievürtsi segu (koriander, kaneel, kardemon, vürts, aniis)

peotäis jõhvikaid

soola

musta pipart

1 suur küüslaugupea

1 väiksem punane kapsapea

200 ml jõhvikamahla

 2-3 sl palsamiäädikat

 1-2 sl tumedat muscovadao suhkrut

soola

Hõõru pardikoivad maitseainetega sisse ja tõsta ahjupotti. Lisa puhastatud küüslauguküüned, lase koivakestel pisut maitset koguda.  Poeta juurde ka jõhvikad. Kui aega nii palju pole ja näljased suud juba ootavad, võib ka kohe paja ahju lükata. Esmalt kõrgel kuumusel 220 kraadi juures umbes pool tundi, siis vähenda kuumust 160 kraadile ja lase vaikselt kaane all podiseda paar tundi (2t). Selle aja jooksul voolab pardi nahaalune rasv välja ja hoiab küpsemise ajal liha hõrgu ja mahlase. 

Samal ajal riivi kapsas peeneks või lõika noaga kitsasteks ribadeks. Pane potti, kalla peale jõhvikamahl. Lase keema tõusat ja alanda kuumust. Lase kapsal vaiksel tulel haududa, kuni see on pehme. Maitsesta muscovado suhkru, soola ja palsamiäädikaga. Serveeri koos pardikoibadega.

Kõrvitsamüsli

Miks peaks ülepea poest müslit ostma, kui seda on nii mõnus ja eriliselt lihtne ise teha. Ekstra mõnus on, et oma müsli portsu saab kokku panna just oma tahtmise järgi ja kõik komponendid seal sees on just need kõige lemmikumad.  Kunagi, kui ma veel üsna saamatu köögis olin:), ostsin ma ikka seda poemüslit ka ja tundus teine täitsa ok. Aga vot arumaeisaa, miks pea igas müslis peavad  sees olema rosinad? Muidu on need krimpsus viinamarjad ju toredad ja kõlbavad  süüa küll, mõnes soolases liharoas ma lausa jumaldan neid pisikese magusa nüansi andmise eest, aga vot müslis ei või ma neid nätskeid tegelasi seedida, alati nokin kõik ükshaaval välja.  Õnneks on  see juba ammu minevik, kus ma hommikuti oma müsli kallal harvendustööd teen.  Minu müslipurk on täis krõbedat, seemnetest ja pähklitest pungitavat puru ja isegi hallid hommikud on ilusad. Hetkel on mul kuldsed hommikud, sest minu lemmik on sel talvehakul kõrvitsamüsli. 

Müsli tegemisel pole toorainekogused ülepea olulised kõik pannakse kokku tunde järgi. Kõrvitsapüree tuleks siiski enne valmis teha, kui just külmkapis mõnd purgikest ootamas pole. Püree tegemiseks peaks seemnetest puhastaud kõrvitsalõigud laduma ahjuplaadile, koor võib jääda külge.  Pärast 20-30 minutilist röstimist saab koore kerge vaevaga lahti harutada ja viljaliha sauseguriga püreeks suristada. Jälgima peab, et püreed siiski mitte liiga ohtralt kaerahelveste ja seemnete seltsi ei satu. Selline kerge niisutamine koos siirupiga annab paraja tulemuse.

                            täisterakaerahelbeid

 kõrvitsapüreed 

vahtrasiirupit

kõrvitsaseemneid

linaseemneid

pekanipähkleid

metspähkleid 

päevalilleseemneid 

chia seemneid

kaneeli

pomerantsi

vanilliekstrakti

riivitud muskaatpähklit

 Pane ahi soojenema 200-le kraadile. Sega kausis seemned, kaerahelbed ja maitseained, lisa hakitud pähklid. Vala juurde kõrvitsapüree ja vahtrasiirup. Sega hoolega. Vala segu küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile õhukese kihina ja rösti 20-30 minutit, kuni  see muutub krõbedaks. Aeg-ajalt sega, nii toimub röstimine ühtlasemalt. Ahjust välja võttes võib müsli olla veel veidi pehme, kuid jahtudes muutub see ilusti krõbedaks. Serveeri marjade või puuviljade ja paksu Kreeka jogurtiga

Peedipirukad lehtedest ja mugulast

Juba harras jõuluaeg poole peal, aga mina korjan ikka alles kasvuhoonest saaki. No, kui nüüd päris aus olla, siis nädal tagasi oli see veel täitsa võimalik. Viimase nädala külm on küll mu vaprakesi kõvasti näpistanud. Siiamaani pidasid  lehtpeedid triiphoones kenasti vastu. Said seal segamatult laiutada ja muudkui kasvasid. Kõik satikad, kes neid suvel himustasid olid ammu peitu pugenud ja peedilehed uhkustasid oma veatu väljanägemisega.

Ah, et mida ma siis selle lehtpeedi hiigelkogusega peale hakkasin? Kõigepaelt peab ütlema, et nad on lihtsalt nii võrratult ilusad, et mulle meeldib nad kasvama panna puhtalt ilu pärast.  Erksad, kollased ja punased isendid läbisegi. Erilist poputamist nad ka ei vaja. Kasutada saab noori lehti suvel salatis ja suuremaid varsi ning lehti kergelt kuumutades. Õnneks säilitavad lehtpeedi varred oma krõmpsu oleku ja ei muutu puiseks. Sarnaselt spinatile võib neid poetada vormiroogade, omleti ja pirukate sisse. Mangold, see ta teine nimi, sobib ka lihakõrvaseks. Veidi pannil või sees hautamist, paar küüslauguküünt ja näpuotsaga  riivitud muskaatpähklit, on see kõige tavalisem lähenemisviis. 

 Mangoldi galette’iga  isutas mind sakslaste Essen & Trinken. Galette võib tähendada soolast tatrajahust pannkooki, aga ka Prantsuse köögist pärinevat rustikaalset pirukat. Krõbeda tainaosaga vabalt vormitud piruka servad on elegantse lohakusega täidise peale keeratud. Enamasti on Galette-ile omane mure tainas valmistatud ainult jahust, võist ja külmast veest. Siin retseptis on veidi külluslikum kohupiimaga tainas lehtpeediga sõbraks saanud.

Mangoldi galette

Tainas: 

250 g täsiteranisujahu 

1 tl küpsetuspulbrit 

50 ml rapsiõli (või külma võid)

50 g kohupiima (rasva 13%) 

1 muna 

1 tl kuivatatud tüümianit 

soola 

hakitud pähkleid või mandleid 

Täidis:

700 g lehtpeeti

2 sibulat

4 küüslauguküünt

1 tl riivitud muskaatpähklit

soola

pipart

50 g võid

2 muna

500 g feta juustu (see feta-laadne pehme “fitaki” on sobiv)

Sega küpsetuspulber jahu hulka. Lisa õli (või kuubikuteks lõigatud külm või), kohupiim ja muna. Maitsesta soola ja tüümianiga. Lisa hakitud pähklid. Sõtku kätega või kasuta köögikombaini abi. Tainas peab jääma elastne ja rullitav. Vajadusel lisa veel pisut jahu. Keera tainas kilesse ja pane 30 minutiks külmkappi. 

Pese lehtpeedid ja haki paari cm pikkusteks juppideks. Haki sibulad ja küüslauk.  Sulata pannil või ja prae sibulat kuni see muutub kuldseks, lisa lehtpeet ja kuumuta, kuni lehed on vildistunud. Lisa küüslauk ja maitsesta soola, pipra ja muskaatpähkliga.

Löö munad kaussi ja sega läbi koos feta juustuga. Lisa pannilt lehtpeedid ja sega läbi. 

Rulli tainas küpsetuspaberil lahti ümmarguseks kettaks. Tõsta tainas koos küpsetuspaberiga ahjuplaadile. Vala täidis ringi keskele, nii, et äärtesse jääb vaba ruumi 3-4 cm ja tõsta servad täidise peale. Küpseta 200 kraadi juures 35-40 minutit. Kui pirukas kipub pealt liigselt pruunistuma kata fooliumiga. 

Kuna lehtpeediga on kuni kevadeni ilmselt kitsas käes, siis võib piruka teha ka talviselt ahvatleva punapeediga. Toorest peeti täidises kasutades  jäävad juurikad kergelt krõmpsud. Kui on soov  pehmema  sisu järele, peaks peedid enne ahjus fooliumi sisse keeratuna pehmeks küpsetama, selleks kulub 200 kraadi juures umbes 1 tund. Võib kasutada ka keedetud peeti. 

Peedi galette

Tainas: 

250 g täsiteranisujahu 

1 tl küpsetuspulbrit 

50 ml rapsiõli (või külma võid)

50 g kohupiima (rasva 13%) 

1 muna 

1 tl kuivatatud tüümianit 

soola 

hakitud pähkleid või mandleid 

Täidis: 

3 keskmist toorest peeti 

2 sl palsamiäädikat 

2 sl suhkruroosiirupit või mett

150 g pehmet kitsejuustu 

hakitud pähkleid

rosmariini 

soola 

Koori peedid ja viiluta õhukesteks ratasteks. Pane peedid kaussi ja nirista peale palsamiäädikat ja siirupit. Sega. Lase peetidel umbes pool tundi marineerida. 

Sega küpsetuspulber jahu hulka. Lisa õli (või kuubikuteks lõigatud külm või), kohupiim ja muna. Maitsesta soola ja tüümianiga. Lisa hakitud pähklid. Sõtku kätega või kasuta köögikombaini abi. Tainas peab jääma elastne ja rullitav. Vajadusel lisa veel pisut jahu. Keera tainas kilesse ja pane 30 minutiks külmkappi. 

Rulli tainas küpsetuspaberil lahti ümmarguseks kettaks. Tõsta peedi rattad tainale, jäta äärtesse vaba ruumi 3-4 cm. Murenda peale kitsejuustu ja raputa pinnale pähklipuru ning rosmariini lehekesi. Keera ülejäänud tainaservad peetidele peale. Küpseta 200 kraadi juures 35-40 minutit. Kui kipub pealt liigselt pruunistuma kata fooliumiga.