19. august 2014

Täidetud suvikõrvitsad


Suvikõrvitsat on mitmes värvivarjatsioonis ja mitme erineva kujuga.  Aga need kõikidest kõige paremad on just peenralt korjatud viljad.  Need pontsakad iludused sain kingiks T aiast Hiiumaalt.  Tänud tublile kasvatajale! Selge see, et kaunitaridele  noaga kallale minna ei raatsi. Kui siis ainult kergelt kurgu alt kõditades. Lõikasin viljadel mütsid maha ja panin ootele. Sokutasin sisse toekalt täidist. Kasutasin musta kinoad, mis lisas kenad kontrastid ja mõnusalt rabeda tekstuuri ning palju head maitset. Kodurahu huvides lisasin veel peekonit ja oligi õhtusöök olemas. Isegi need, kes suvikõrvitsast väga hästi ei arva, olid sunnitud tunnustavalt noogutama. Väärt vili sel suvisel kõrvitsal.



4 väikest (ümarat) suvikõrvitsat
1 punane sibul
2 küüslauguküünt
1 tl köömneid
150 g kinoad
200 g pehmet fetalaadset juustu
paar peotäit spinatit
100 g peekonit
200 g rohelisi herneid
soola 
pipart


Loputa kinoa ja keeda pakendi juhiste järgi pehmeks, selleks kulub tavaliselt u 20 minutit. Lõika suvikõrvitsatel “kaaned” pealt ära ja tõsta kõrvale. Uurista sisu lusikaga välja. Haki sibul, peekon ja küüslauk, puhasta herned kaunadest. Pane peekon pannile ja lase rasval välja sulada, lisa sibul ja prae klaasjaks. Tõsta juurde spinat ja küüslauk, kuumuta kuni spinat “vildistub” . Lisa juurde kinoa ja murenda feta, puista juurde herned, tõsta pann tulelt. Aseta suvikõrvitsad ahjuvormi, määri suvikõrvitsaid seest tilga oliiviõliga ja raputa peale veidi meresoola ning pipart. Tõsta segu lusikaga suvikõrvitsate sisse ja pane “kaan” uuesti peale. Vala vormi põhja pisut vett. Küpseta 200-kraadises ahjus 20 minutit.

Serveeri koos järelejäänud täidisega ja värske salatiga.



16. august 2014

Clafoutis eluvõluleliksiiriga. Kalana kalapiknik. Vähjasööming.


See retsept on üks lihtsamaid, aga see meeleline nauding, mis saabus pärast selle magusroa manustamist, oli sõnuseletamatu. Kuigi mind kahtlustati keelatud ainete kasutamises on minu süü olematu. Sutsukese kookospiima, või ja munade kokkusegamisel pole tavaliselt meelierutavaid tagajärgi täheldatud. Aga seekord oli kõik teisiti. Süüdi oli suvi, hellitav kuumus ja Hiiumaa lummus ning ühenduv alateadvus. Juba laeval hakkasid imed juhtuma. Pisike pudelike proseccot ja värskelt pressitud apelsinimahl olid komponendid, mis tegid tavalisest parvlaevast luksusjahi. Merevesi paistis asuurne nagu Vahemeres, kuum merebriis lennutas kleiti ja  sasis lokke. Rõõmul polnud otsa ega äärt. Ei, see polnud hallutsinatsioon, see oligi päriselt nii, vähemalt tundsid seda kõik sealsamas improviseeritud mimosabaaris. See oli puhas rõõm, lõbusõit vastu pikka nädalavahetust ja andumine rõõmsatele hetkedele. Maailma äärele jõudes see kõik juhtuski. Kalana kalapikniku väljahõikamisest alates olid meeled ärevil. Siiski üsna vähe puudus, kui oleksime asunud teele sootuks ilma ettevalmistusteta. Suvine aeg ei lase köögis pikalt asjatada, sunnib hoopis uudishimulikult mööda maad ja ilma ringi  seiklema. Aga mõne unetunni arvelt jõuab siiski paar kalarooga ette valmistada ja kokku pakkida, lisaks veel üks õnnelik magustoit.
Perfektsemat kohta, paremat seltskonda ja sobivamat ilma pole olemas. See joovasus, mis õhus hõljus, lihvis maitset ja  arvatavasti oli juba väljasõidu ootuses igasse kaasatoodud purki ja pudelisse pugenud sutsuke  lummavat eluvõlueliksiiri.


 Aprikoosi clafoutis kookospiima ja kirssidega

3 muna
50 g roosuhkrut
75 g nisujahu
50 g võid
300 g kookospiima
1 sidruni riivitud koor
7-8 aprikoosi
10 kirssi
Kuumuta ahi 180 kraadini. Määri ahjuvorm võiga. Poolita aprikoosid ja kirsid, eemalda kivid. Lao puuviljad koogivormi, lõikepind ülespoole.
Vahusta eraldi kausis munad ja suhkur. Sega juurde jahu ja klopi ühtlaseks. Lisa kookospiim, sidrunikoor, sulatatud või ja sega hästi läbi. Vala tainas puuviljadele ja küpseta 180 kraadi juures umbes 40 minutit, kuni taians on pisut kerkinud ja kuldne. 
Serveeri jahtunult. Sobib  serveerimiseks ka leigelt, siis koos vanillijäätisega.


Heeringas purgis

3 heeringa fileed
2 kurki
1 hapukurk
1 väike sibul
2 keedetud muna
tilli ja murulaku
1 väike purk kappareid
siiamarja või heeringamarja
1 purk Saare smetanat (30%)


Haki heeringas, kurk, muna, sibul väikesteks kuubikuteks. Haki maitseroheline. Sega kõik komponendid koos hapukoorega ühtlaseks ja tõsta klaasist purki. Raputa peale kiht kapparimarju ja tõsta lusikaga kalmari. 
Serveeri kadakamarja leivaga.


Kohapõse ceviche
300 g kohapõskesid või kohafileed
Marinaad:
2 laimi
1 tšilli
2 küüslauguküünt
1 sl mett
2 cm jupp ingverit
värsket koriandrit
meresoola
oliiviõli
Pigista laimidest mahl. Haki küüslauguküüned ja tšilli. Riivi ingver ja haki koriander. Sega kõik koostisained omavahel ja lisa pisut oliiviõli. Pane marinaad purki ja lisa kala. Lase marineeruda pool tundi. 
Kui plaanid kala piknikule kaasa võtta, paki marinaad ja kala erinevatesse purkidesse ja sega kokku vahetult enne serveerimist.
Maailma parimate lõheburkside retsepti leiad siit:



Kalana suveresto uus,  ja läikimalöödud pale rõõmustas ka  väga ilma otsa jõudnuid. Toit oli parem kui kunagi varem seal pakutud. Kuid, jah, kiidusõnu jagus siiski napilt ja elamuse päästis alles hommikusöök. Lihtne omlett ja hea kohv, ainulaadsel terrassil tuulte meelevallas, lükkas päeva kenasti veerema. Meelde sööbisid veel öised lained Rio rannas ja kuuvalgel ujumine. Kalesta kuum rannapäev, Hõbekala külm ja kosutav vein, ahvenasupp ja magusad suitsuahvenad. Meeleolukas vähipidu Orjakul ja hommikuni kestev tants mereäärsel terrassil. 












Kohvilähkrite pidu Kärdlas ja järelkohvikute lummav  rahulik kulgemine. Öösaun ja piarmündist viht. Pühapäevabrunch vana õunapuu kaitsvas vilus, päästev merevesi ja  taas  maitsev õhtusöök ritsikate koori saatel. Eh, Hiiumaa, ilus ja eriline oled!










28. juuli 2014

Dietricih’i-Salt’i kuum õhtu



Kuum suveõhtu võib pööraseks muuta kelle iganes. Ons ülepea kellelgi enam meeles, et ilm on meil tavaliselt nutune? Hetkel on see võõras mure ja ilma üle ei kurda keegi, kui siis ainult mokaotsast ja moepärast poetatakse, et jube palav on. Aga las ta veel olla. Las kütab  üles vaoshoitud põhjamaalase, enne kui jahedus jälle kampsuni järele haarama paneb.











 Läinud nädalavahetusel suundus restoran Salt pealinnast  suvetuurile. Läks külla oma Haapsalu “sugulastele” Hapsal Dietrichile. Kaasas muidugi kokapoisid, teenidajapreilid ja parimad retseptilehed. Kampa kutsuti ka sõbrad - Veinisõbrad. Lahkesti paluti lauda  ka kõik teised nautlejad, kes suvituslinnas aega surnuks lõid või siis peale töist nädalat kibekiirelt kohale kihutasid. Mingite kohatde broneerimise ja listide koostamisega võõrustajad ennast koormama ei plaaninudki hakata. Kahe restorani peale oli jõudu küllaga. Tehti lihtsalt kõvasti eeltööd ja lubati ära teenindada kõik janused ja näljased. Nii ka läks. Ainus mure oli kitsas külmkapipind. Appi tuli jäätiseauto, muretu trall võis alata. 




Nii suurt lustlike teenindajate ja külaliste kontsentratsiooni pole ammu näha saanud. Lauad täitusid kibekiirelt hea ja paremaga ning toolid olid hinnas. Kui oli puudu, leiti juurde ja sätiti tänavale lisaks. Pakuti jahedat jooki ja mahedat sööki. Laotati tekid murule ja kostitatai preilisid veiniga suisa põlvili laskudes. Kuum õhtu, hea söök ja jahe jook koos unustusetolmu alt puhastatud lööklauludega said enamasti vaguralt käituvad restoranikülalised lustlikult pillerkaaritama. Laulu ja tantsu oli täis kogu tänav ja ühtegi mossis nägu pildile ei jäänud. 





























Oli meeleolukas ja maitsev, imeline suveõhtu. Suur tänu korraldajatele ning kraaps ja kiitus kaasanautlejatele.