July 25, 2009

Suitsuahven


Selle aasta esimene ahjutäis suitsukala on küpsetatud. Kuidas isa seda täpselt teeb ma ei teagi, igatahes istub ta seal tunde ja valvab hoolega. Nagu ikka hea asjaga, kui pole ammu saanud tahaks hästi palju. Esimene ports kalu süüakse ikka soojalt ja näpuvahel. Ülejäänutest sai järgmisel päeval salat.

peotäis rukolat
mõned koriandrilehed
basiilikulehti
tomat
3 hapukurki
2 värsket kurki
väike purk kappareid
väikeseid värskeid kartuleid
suitsukala

Salatikaste

munakollane
1 spl prantsuse sinepit (seemnetega)
1 spl mett
3pl oliivõli
soola
pipart

Panin kartulid keema. Rebisin salatilehed ja tükeldasin kurgid ja tomati. Ladusin kõik ained vaagnale, viimasena soojad kartulid. Segasin salatikastme, valasin salatile ja segasin õrnalt läbi. Kaunistasin kurgirohu õitega.

Magustoiduks tükeldasin ananassi ja segasin värske hakitud piparmündiga. Värske piparmünt on mu üks suviseid lemmikuid, puistan seda nüüd pea igasse salatisse. Eriti hea on ta kurgi ja meloniga salatis.

July 23, 2009

Mustikakook


Juuli – oo õnnis kesksuvi. Riburada valmivad marjad. Mõnus on vihmasagarate vahel jalutada lõhnavasse metsa ja korjata paar peotäit tumesiniseid mustikaid. Kiired askeldused köögis ja valmib lillakaspunane kook, mida on hea nautida võrkkiiges lebotades käeulatuses aurav tassike värsket piparmünditeed.
Mis sest, et käed ja suu saavad siniseks ning kogemata plehku pannud mari on jäädava jälje jätnud valgele pluusile. On vihma ja päikesepaistet, on nagu südasuvel ikka, magusalt ilus ja hea.

Põhi
pool pakki Digestive küpsiseid
50 g võid
2 spl mandlipuru

Täidis
3 muna
250 g mascarpone toorjuustu
mustikaid
1 laim
1 dl suhkrut

Sulatasin või. Purustasin küpsised köögikombainis, lisasin sulavõi ja mandlipuru. Katsin lahtikäiva koogivormi küpsetuspaberiga ja surusin küpsisepuru vormi põhjale. Küpsetasin koogipõhja 180 kraadi juures u 10 min. Vahustasin eraldi munakollase ja valge. Lisasin suhkruga vahustatud munakollasele laimimahla, toorjuustu ja mustikad. Lõpuks segasin ettevaatlikult juurde vahustatud munavalged. Kallasin täidise eelküpsetatud põhjale ja küpsetasin 180 kraadi juures 40 minutit. Lasin vormis jahtuda ja veel hiljem paar tundi külmkapis tarduda.

Kook oli hästi mahlane ja mahe. Mõni proovija avaldas arvamust, et võiks magusam olla. Magusust saab lisada vaniljekastme või jäätisega.

Namastest Pädasteni



Seekord sättis meie reisiseltskond autoninad Muhu saare poole. Eesmärgiks muidugi toidunaudingud. Varem oleme sarnaseid trippe teinud Euroopas ja viimasel ajal on lisandunud ka kodumaised. Kes siis suvel raatsiks Eestist eemal olla? Seekord siis Muhu. Alustuseks põikasime läbi Laasu talu jaanalinnufarmist.
Suured lennuvõimetud linnud ülevaadatud, asusime kohvikus maiustama. Kohvik ise on küll üsna tagasihoidlik st. lihtsalt paar lauda ja pinki. Proovitud rostbiif jaanalinnulihast ja omlett seevastu olid ehedad ja imehead. Kõige krooniks veel eriliselt hõrk juustukook. See kõik ahvatles proovima ka lõuna või õhtusööki, mida pakutakse ettetellimisel. Ehk kunagi jõuab.
Ei saanud ka seekord ilma Kalkohvikus peatumatta. Kalasupp maitses endises headuses ja elu oli helge.
Pärastlõunal sedasime end sisse Namaste taluhoovis. Sulnis suvepäev ja mõnus vastuvõtt tegid olemise mõnusaks, mida tähistasime kerge mulliveiniga. Imetlesime ürdiaia ande kuni taevas õhtupäikeses kaunilt punakaks värvus. Õhtusöögiks valmistas Davide , Namaste itaalasest kokk,meile risotot ja vutte lisandiks pommu koos toorjuustukreemiga. Magustoiduks nautisime talu värskeid aiamaasikaid jäätise ja espressokastmega. Peale sööki jätkus meil veel küllaga energiat, et saunas käik ette võtta. Mõnus oli soojas tünnisaunas konte pehmendada ja õunapuude otsas kõlkuvaid laternaid imetleda. Maailm sai parandatud ja naeruteraapiast uut energiat ammutatud. Uni maitses avaras lakapealses imemagus ja hommikune vihmgi ei heidutanud. Oli aega nautida rikkalikku hommikusööki, kaminas praksus tuli ja mahe muusika paitas kõrvu. Kiiret polnud kuhugi, järgmine sihtkoht oli ümbernurga ja vihma aina kallas.....





Namaste aadressil kostus ka nurinat, et toit oleks võinud olla rohkem kohalikust toorainest ja itaalia kokk oli tõrges, lõpuks veel ka hind liiga kallis. No jah, võib olla oli see emotsioon seotud kõige enam sellega, et perenaist ennast ei olnud seekord kohal ja abilised ei suutnud emanda puudumist asendada. Kuigi neile ei saa ka suuremat ette heita. Hind ei olnud muidugi odav, kuid miks ta peakski? Tegemist on ju erakoduga, kuhu võetakse külalisi vastu kodumajutuse korras, võta või jäta...ta ei tegutse ka avaliku söögikohana, nii et ühtlast taset teenuste osas ei maksa sealt loota. Kindlasi aga annab sealviibimine võimaluse vaadata lähemalt maitsekalt ja kaunilt renoveeritud talukohta, saada ideid ning inspiratsiooni toiduvalmistamise osas. Isegi siis, kui pitsa ja risoto valmistamine ei ahvatle ja tundub juba tüütuseni tuttav olevat, saab ikka ja alti midagi kõrvataha panna. See oli Sikke loodud maailm, kus on hea peatuda, tükike kaasa saada ja enda omaga liita.

Talust viis tee edasi mõisa. Pädaste härrastemaja majutas meie reisiseltskonna oma luksuslikesse tubadesse. Esimesed hetked kulusid tutvumisele ja avastamisele. Kuidas telekas voodi jalutsist välja sõidab, milline on muusikavalik, kas vannitoas mahub ikka valsisamme tegema......mitte, et seda kõike just hädapärast vaja oleks, aga tore on ju ennast lõbustada uute mänguasjadega, kui need käepärast on.
Lõuna veetsime Meremajas. Alustuseks nautisime Pädaste antipastit, punapeedi pesto, röstitud jaanalinnufilee,tursamaksa- vutimuna rilette, kuivatatud kala, Pädaste leiva õhikud, valik mõisa aia salateid vürtsika mõisa salatikastmega. Hea maitses ka tasasel tulel hautatud lamba koot suviste köögiviljade ja salvei kastmega. Üle kõige oli siiski lepasuitsu heeringas. Laualt ei puudunud ka koduõlu, selle pidime küll juba varakult ette tellima. Kuni einestasime lakkas ka vihmasadu, nii et saime nautida ka jalutuskäiku ja veidi unistada paadisillal, imetledes ülemere paistvat Armastuse saart.


Bjuutisliip ja värskendav vann seljataga olime valmis viimaseks vaatuseks. Tegevuspaik Alexandri restoran, tegelasteks värske kohalik tooraine ja lavastaja Peeter Pihel. Sätisime ennast saalis parimatele paikadele, ootusärevust aitasid maha võtta šampanja peened mullid. Suurepärase tausta lõi loojuv päikesevalgus ja põlispuud, mis tänu klaasseinale olid muutunud ruumi osaks. Ja siis ta algas...


Tervituseks saabub munakoores suitsusiiavaht kalanahaga.


Esimeseks käiguks on kurk. Taldrikul ilutsevad kurk ja sibul, kuhu valatakse leem, tulemuseks on külm kurgisupp.


Varane tuhlis, Gotlandi trühvel, valitud salatid


Koha ,lillkapsa "risoto" soolas röstitud juurseller estragon


Küülik, porgandi koriandri salat, suitsusibulakreem ja karameliseeritud sibulad


Kadaka sorbee.

Magustoiduks oli Muhu hapurokk, mille üks koostisainetest on kartul, maitses imehea.....ja pilti ei jõudnudki teha, uudishimu oli suur.

Kui Peeter õhtu lõpetuseks saali astus vallandus spontaane aplaus. See siin oli tõepoolest kunst taldrikul, mida igaüks naljalt järgi ei tee. Maitsed on selged ja puhtad, välja oli toodud värske tooraine parimad küljed, mis oskuslikult põimuvsid ja kõlasid koos. Saadud oli tõeline elamus, maitsemeeled hellitatud ja suur rahulolu kaunilt veedetud õhtust.
Mitte väikesem aplaus ei kuulunud meie teenindajale Elole, kes on Pädaste tõeline pärl. On rõõm kohata teenindajat, kes tõepoolest naudib oma tööd ja inimestele elamuse pakkumist. See pole pelgalt transporditöö köögist saali, vaid osa tandemist, kes naudib toidumaailma ja oskab seda ka edasi anda.
Tänud, Pädaste tiimile, siin olemisest ei saa iial küllalt, ikka tahaks tagasi.

July 9, 2009

Mmmm, maasikaaeg


Nüüd on see käes. Kaunid ja ahvatlevad punased marjad hullutavad turulettidel ostjaid. Paistab, et vähesed suudavad neile selja keerata. Tulen iga päev karp maasikaid käeotsas kõlkumas ja mõtlen millist magustoitu valmistada. Juhtub, et mõtlemise käigus on kõik viljad suhu rännanud ja magustoit jääb ära. Nii värsked ja ahvatlevad, uskumatult ilusad marjad ongi ju head kohe suhu pista ja mingit kunsti polegi vaja. Siiski on minu meelest maasikate parim kaaslane vahukoor. Nii olengi nautinud juba teab mitmeid kordi Eton Mess' i, Pavlovat ja seekord siis rullbiskviiti maasikate ja vahukoorega. Lihtne ja kiire, retsepti polegi vaja. Jääb rohkem aega nautimiseks. Nauditavad on ka pikad hommikukohvid rõdul, suts maasikatoormoosi maitsestamata jogurtisse või kama hulka ja kaunis päev võib taas alata.



5 muna
5 spl jahu
5 spl suhkrut

2 dl vahukoort
400 g maasikaid

Eralda munavalged kollastest. Vahusta kollased suhkruga heldaks vahuks. Sõelu sisse jahu. Vahusta munavalged tugevaks vahuks ja sega õrnalt munakollase-jahu segusse. Määri tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta 200 kraadises ahjus umbes 10 minutit. Kontrolli küpsust puutikuga. Kummuta biskviit ahjupaadilt teisele küpsetuspaberile ja eemalda küpsetamisel kasutuses olnud küpsetuspaber ettevaatlikult biskviidi küljest. Keera biskviit koos küpsetuspaberiga rulli ja lase jahtuda.
Jahtunud põhi keera ettevaatlikult lahti ja määri vahustatud koorega. Haki maasikad ja lao vahukoorele. Keera rull uuesi kokku. Ülejäänud täidisega kata kook pealt.

July 7, 2009

Pühapäeva liha ja šokolaadi suflee



Kui ette jääb just paras ja ilus tükk veise sisefileed, ei suuda mina sellest loobuda. Lõikasin filee keskmise osa kolmeks ja kuumale grillile. Mahlad kinni ja veidi järelküpsemist. Enne olin ahju küpsema pannud ka pataadid. Sügavkülmast „leidsin“ tüki karulaugumaitsevõid, libistasin kuumale lihale. Võitükid olid üsna kopsakad, nii jagasin süües osa ka pataadile.Hõrk maitse ja jumalik nauding





Pidusöök vajas ka väärilist lõpetust. Ahju läks šokolaadi suflee. Kuni suflee ahjus kerkis marineerisin maasikad palsamiäädikakreemiga.
Elu on imeline ja pühapäevad nautimiseks.

Soe šokolaadi suflee

3 muna
60 g suhkrut
1 spl jahu (25 g)
100 g tumedat šokolaadi
50 g võid
4 x 10 g tumedat šokolaadi suflee "südameks"

Vahusta munad suhkruga korralikuks vahuks. Sulata vesivannis (või mikrolaineahjus) või ja šokolaad. Sega vahustatud munadele juurde vähehaaval sulanud šokolaad ja lisa lõpuks ettevaatlikult jahu. Määri sufleevormid kergelt võiga ja jaga pool suflee kogusest vormidesse, aseta šokolaadi tükid keskele ja lisa ülejäänud mass. Küpseta eelkuumutatud ahjus 230 kraadi juures 10 minutit. Parema tulemuse saavutamiseks aseta enne ahju põhja kuumuskindel nõu veega, et küpsemistulemus saaks ühtlasem.

Suflee retsept on Imre Kose „igivana“ saatest Lihtne gurmee. Südameks kasutan vahest ka valget šokolaadi.

July 3, 2009

Tehtud



Ma ei mäletagi kui kaua ma olen juba jahunud sellest, et tahaks maalida. No ikka aastaid juba. Suved mööduvad, kuid kriipsugi pole teinud. Ammu juba seisab molbert ja puhas lõuend ootel. Seekord siis võtsin kätte ja tegin ära. Esimesest hirmust valge lõuendi ees aitas üle lühikursus kahel õhtul vanalinnas, teemaks lillemaal õlivärvidega. Mingeid eelteadmisi mul polnud ja viimati hoidsin pintslit käes algklassides. Oli vaid soov maalida ja tundub, et sellest piisas. Igatahes tundsin ma tohutu suurt rõõmu, kui seisin pintsel käes molberti ees ja maalisin. Taustaks mahe muusika ja suvine soe õhtu.

July 1, 2009

Lambapidu


Sel aastal olen hakanud turul käima. No, mitte, et ma varem üldse poleks käinud, kuid jah nüüd tihedamini, kui kunagi varem. No, eks ole siin oma süü ka uuenenud ja suisa uutel turgudel. Isegi kirbuturust sattusin vaimustusse, kuhu Hanna mind ühel kevadisel laupäeval viis. Hanna leidis ka sealt endale imearmsa kootud kleidikese, mille ostsime vahvalt ja andekalt tüdrukult, kes omavalmistatud kraami müüs. Sealt ka idee, et võiks endagi kasutult seisvad kingad, kleidid ja muu träni kokku pakkida ja ühe meeleoluka müügipäeva teha. Hetkel pole me mõttest kaugemale jõudnud, kuid vaikselt sätime asju juba kottidesse.
Rotermannist olen minagi tulnud tagasi turukorv tühi, kuid ma siiralt loodan, et see üritus siiski püsima jääb ja areneb. Kuuldavasti on neil plaanis turupäevi pikendada kella viieni ja kolmapäevitigi kauplema hakata. Talvelgi plaanis siseruumides jätkata. Loodan, et edukalt.
Küll aga paelus mind Mahefarmi kärul suur silt, et võimalik tellida MAHETALL TERVENA VARDAS. Teadagi on vaja terve talle söömiseks ka hulganisti sööjaid. Meil on tavaks saanud iga aasta juuni lõpus pidada isa sünnipäeva õuepeoga, kuhu suguselts ning muud karvased ja sulelised kokku tulevad. Pidasime perekeskis nõu ja talle vardasse ajamine tundus põneva väljakutsena. Edasi asusime ettevalmistuste kallale. Siin oli igaühel oma kindel ülesanne. Lõkkeplats ettevalmistada, tugipostid konstrueerida, terrasilaud õlitada, muru niita jne. Minule jäi lisandite valmistamine. Voonake saabus kohale päev varem ja jäi marinaadi laagerduma.

Marinaad
500g hakitud sibulat
200g hakitud küüslauku
50 g hakitud värsket rosmariini
1 pott värsket hakitud tüümiani
2 spl meresoola
1spl musta pipart

Jaga kogused kaheks ja aseta blenderisse. Sega, kuni tekib püree. Mõlemad kogused sega eraldi. Üks kogus läheb lamba sisse määrimiseks ja hõõrumiseks, teine grillimise ajal niisutamiseks.
Lamba küpsetamine oli pikk protsess ja algas juba hommikul tule tegemisega. Kui söed juba parajad tõsteti vardasse aetud loom keskpäeval tulele, kus ta tasakesi küpses. Mõne tunni möödudes sai juba pealt küpsenud liha lõigata ja maiustama asuda. Lõike koht pintseldati marinaadiga ja küpsetajad jätkasid tööd. Seda protsessi juhtis edukalt Kert, kes lahkus tule juurest alles viimaste külaliste lahkudes.
Lisanditeks tegin panzanella, röstitud baklazaani, marineeritud peedid, suvikõrvitsa carpaccio, ahjupeedi kitsejuustuga, kirsstomati salati koriandriga. Ei puudunud ka pott värskete kartulitega.
Liha maitses õrn ja mahlane. Kena oli istuda õunapuude all, laudlina tuules lehvimas, lilled kaunilt õites. Sulnis linnulaul kõrvu paitamas. Oh, ilus oled suvekene!


Panzanella

1 spl kappareid
3 küüslauguküünt
4 suurt tomatit
1 punane sibul
2 punast paprikat
2 kollast paprikat
100 g oliive

1 pott basiilikut
tüümiani
rosmariini
Kaste
200 g oliiviõli
100 g punaveiniäädikat
suhkrut
meresoola
värsket pipart

Soojenda ahi 200 kraadini. Kata ahjuplaat meresoolaga ja pane sinna paprikad, mis on eelnevalt segatud oliiviõli, tüümiani, rosmariini ja küüslauguga. Rösti, kuni paprikad on pehmed.  Puhasta seemnetest ja koori. Blanšeeri tomatid ja eemalda koor. Tükelda kõik komponendid ribadeks ja sega omavahel kokku. Sega kastme komponendid ja maitsesta salat.

Suvikõrvitsa carpaccio


500 g suvikõrvitsat

pecorino või parmesani juustu õhukeste laastudena


Vinegrett: 

1 dl oliiviõli

 3 sl sidrunimahla

1 küüs purustatud küüslauku

1 sl kappareid

1 tl teralist sinepit 

1 tl mett

soola 
purustatud
musta pipart

hakitud peterselli

Vali suhteliselt suured suvikõrvitsad ja lõika need õhukesteks viiludeks. Laota vaagnale. 
Sega kõik vinegretiained omavahel ja vala suvikõrvitsaviiludele. Pane 1-2 tunniks külmkappi maitsestuma.
Enne serveerimist puista peale hakitud petersell ja juustulaastud.


Kirsstomatid koriandriga

kirsstomateid
musti oliiive
kappareid
koriandrit
tilli
peterselli
soola
pipart
oliivõli
valgeveiniäädikat
mett

Poolita tomatid, haki maitseroheline, nõruta kapparid ja oliivid. Sega kõik komponedid omavahel. Vispelda kaste ja sega. Lase maitsestuda mõned tunnid.


Röstitud baklazaanid

Viiluta baklazaan ja puisat üle soolaga. Lase seista ja kuivata seejärel majapidamispaberiga. Rösti kuumal pannililma õlita mõlemalt poolt kuldpruuniks. Sega purustatud küüslauk, palsamiäädika kreem ja oliivõli vala baklazaanidele. Maitsesta soola ja pipraga.