Vein või õlu? Pole minu jaoks kunagi olnud mingi küsimus. Ma valin alati pead uhkelt kuklase ajades veini. Ühtäkki leidsin ennast keset lahinguvälja. Alanud oli sõda – veini ja õlle vahel. Õigupoolest oli juba käsil sõja otsustav lahing. Ettevalmistused viimseks lahinguks olid alanud päevi varem. Restorani Tchaikovsky chef Vladislav Djatšuk oli kohendanud oma menüüs neli rooga Saku õlledega sobivaks ja someljee abiga vastandati õllele ka toidu juurde sobivad veinid. Blogardite (ühendsõna blogivatest õgarditest) ülesandeks jäi hinnata, kumb kooslus paremini töötas. Kriiskavvalgete laudlinade peegeldusest ja eredast kevadpäikesest pimestatuna hoidsime maitsemeeled erksamad, kui kunagi varem. Põnev oli.
Lauda kanti Saku Kuld nooblis šampanjapokaalis ja tervitusampsuks pakkus kokk Ungari pekki Dijoni sinepi kastme ja hapukurgiga. Ehkki pokaali tõstes tungis ninna kirbe õllelõhn, oli maitse aperitiivi jaoks kohaselt mõrkjas ja kerget mullide tantsu vahumütsi all kaunis imetleda.
Eelroog Kamšatka krabi salat, aeglaselt küpsetatud lõhe ja Hollandi kastmega. Juurde serveeriti Saku On Ice. Happeline ja kerge õlu sobitub hästi võise kastme ja imeliselt pehme ning õrna kalaga. Krabi toob juurde vaheldust roa tekstuuris. Pean tõdema, et karge maitsega õlu meeldib mulle selles koosluses oluliselt rohkem, kui Sloveeniast pärit vähetuntud marjast Furmint valminud vein.
See muidugi ei tähenda, et vein mind ükskõikseks jätaks, kuid antud koosluses toimib õlu paremini.
Hõrgud metsaseenepelmeenid peene hanemaksakastme ja trühvliõliga on sobitatud Saku Punasega. Veiniks pakuti üllatuslikku 2008 Riesling „Charta“. See kooslus paneb juba pead murdma ja kõvasti kaaluma. Pika siseheitluse tulemusena annan oma punkti veinile.
Selles koosluses toimub lummav maitsete sulandumine. Ehki kirbe õlu saab suurepäraselt hakkama seentega, ei raatsi ma õilsa hanemaksa pärast talle punkti loovutada.
Eesti piimapõrsas krõbedas koorikus maapirni ja kadakamarja kastmega on teine pearoog. Pehme ja sametine põrsaliha on saanud tänu krõbedale ja õhulisele tainakoorikule ning tummisele ja kadakamarjasele kastmele lähedaseks Saku Tumedaga. See kooslus paneb maitsed kaunilt keerlema ja pikendab erinevaid puhtaid maitsenüansse, eriliselt tõuseb esile kadakamari. 2007 Carmenere Tšiilist seevastu tekitab tunde - kaunis hetk püsi veel. Mina ei suuda eelistada veini õllele või vastupidi, jääb viik.
Magustoiduks naudime kuuma šokolaadikooki espressojäätisega. Pinnale puistatud šokolaadibesee tükid lisavad plahvatuslikke tekstuurimuutusi jumalikku kooslusse. Ergastav kohvimaitse siidise šokolaadi kaenlas paneb silmi sulgema ja õndsalt õhkama. Põltsamaa Tõmmu saab selles koosluses konkurentsitult kogu au endale. Saku Porter kahjuks nii elegantse mänguni ei küündi.
Tuleb välja, et õllele tasub anda võimalus. Töötab ka peenemates kombinatsioonides, kui meeleolu on loodud ja aeg küps. Meistrid juba väljakutseid ei karda, pole mõtet endalgi suud kriipsuks pigistada.
Pildistas Lauri Laan
Piret, teie elu on seal ikka tõsiseks gurmeeks kätte läinud. Ma olen lausa kade! Tahan kaaaaa! :)
ReplyDelete