Nehi kevad ja kerged suvetuuled

Uudis pole mitte see, et Nehi köögis valmistatakse süüa hooajalisest toorainest ja Muhu saare toiduvalikust inspiratsiooni ammutades, see on olnud ja jääb nii. Uudis on hoopis see, et Neh ei sõida suvitama kaunile Muhu saarele täies kooseisus. Restoran jääb suveõhtutel pealinnas avatuks ning saab juurde suveterrassi. Tõsi lõuna ajal sinna  enam asja pole, restoran muutub nüüd vaid õhtusöögipaigaks, mis oma lihtsa elegantsiga juba varemgi tundlikumad kunded kergelt minestusse viinud on. 

Peakokk Peeter Pihel  oli seekord meid palunud lõunale, et tutvustada uuenenud menüüd.

Tema sõnul on tänaseks  meeskond  valmis töötama nii Nehis, kui ka Pädastes samaegselt  ja võrdselt hästi. Menüüs jäävad ka suveõhtuste naudingute jaoks alles varasemad hitid, nagu kitsejuust, veisepõsk ja jaanalind. Tegelikult toob uuendusi menüsse lausa iga kuu. Maikuu lemmikud karulauk, spargel ja rabarber on Nehis kõik esindatud ja seda eht nehilikus interpretatsioonis.

Karulauku leidub nii majoneesi, pesto kui supina.  Spargel taltsutab metsikut karulaku ja embab hõrku jaanalinnuliha. Spargli ja jaanalinnu kooslusesse toovad särtsu elupuupungad, mis meid kähku konksu otsa said.

Muhu taldrik räägib maitsekeelt. Järjest saab ära proovida, lihad, kalad ja erivärvilised juurviljad, et siis mõnuga lutsutada kuivatatud tindikala, mis sünnib süüa peast sabani. Teralise karulagupesto tekstuuri teevad õun, pähklid, kõrvitsaseemned, kaua küpsenud Pekorino pealekauba. Ahjus kuivatatud ja hiljem friteeritud seanaha söömine lisab elevust, kordki on võimalus mõnuga seanahka vedada.

Kadakane rukkileib koos koorevõiga kaob mu näppude vahelt kiiremini, kui jõuan neelata. Imemõnus!

Salat on pealtnäha imelihtne, paar köögivilja kuubikut, mõned rohelised libled ja õhkkerget kitsejuustukreemi šifoonpudelist peale. Seeärel kaetakse salatipurgid heinasuitsuga ja suletakse mõneks hetkeks. Kaane kergitamine muudab sööjad lustlikuks ja fotaparaatidega tulistamine käib vastastikku ning tihedalt. Sööma asudes peab tõdema, et kuigi roog on ülilihtne oma olemuselt, on see just selline maitse-etendus, mille pärast restoranis käia tasub ja rahakotiraudasid avada maksab.

Etendus jätkub samblasel põhjal poolikute pudelitega, mis täituvad mahedamaitselise püreesupiga, mis karulauguselt ereroheliseks värvitud, kuid tänu sparglile ja kartulile sametiseks timmitud. Kevadmaitset täiendab sutsuke hapuoblikat.

Kaunis ja karge Läänemerest pärit koha on  kena kala taldrikul oma ilus ja eheduses, ilma trikitamata. Tegelikult pisike kalartrikk ikka oli.  Soolvees leotamine enne  küpsetust sai kala maitse meeldivalt mahlaseks. Karamelliseeritud lillkapsa ja tomatikompoti keskel tagasihoidlikult galantne, sutsuke kuivatatud haugimarja taldrikuserval ahaa-elamust andmas.

 Rabarber jätab magustoidu hullutavalt magus-hapuka nüanssidel mängivaks. Sellest  hõrgust kooslusest ei küllastu vist küll kogu hooaja vältel. Lisaks pillav värvidemäng serveerimisel, abiks sutsuke peedipulbrit ja  kasutuks muutunud veinipudelist silinder.

Unistan juba vaikselt soojast suveõhtust, mill Nehi perele uus võimalus anda. Õhtusel ajal on aega pikemalt nautida ja tasub kuulda võtta someljee soovitusi veinivaliku osas. Kauaks Nehi omatehtud rabarbrinapsu jagub ei oska aga keegi ette ennustada. Ettevaatust, nautimine võib viia aja- ja ruumitaju, sealt on ainult väike nõks minestusse langemiseni.