Huh, kui kaua pole kirjutanud! Aga ma pole kuhugi kadunud, vaid korraks põikasin uudistama Portugali, kuid sellest veidi hiljem.
Märgates poeriiulil maisikana haarasin ma selle pikemalt mõtlemata kaasa. Ideed mul veel polnud, mida sellest valmistada, kuid tõukeks oli kevadel Tigu terrassil söödud hõrk lind. Tookord olin esialgu veidi pettunud, et lõunavalikutest muud enam alles polnud, kuid kohe, kui olin oma tibukese nahka pistnud, olin leebus ise. Nii maitsev oli see kanade kuningannaks tituleeritud lind. Kollase maisiga toidetud kana liha ei erinegi nii palju tavalisest heast kanast, kuid selle linnu nahapigment on kollakat tooni, mis muudab kana küpsedes isuäratavalt kirkaks.
Silmitsedes enda ees lebavat kanailudust asusin retseptiotsingutele. Minu tähelepanu köitis ajakirja Food and Travel 2006 a. aprillinumber, kus mitmeid retsepte Maroko köögist.
Mul oli maisikana tibu ja kogustest jätkus kahele sööjale.
purk kikerherneid
1 sibul
1 tl võid
1 maisikana( muidugi sobib ka tavaline kana)
1 selleri vars
1 loorberi leht
1 kaneeli kang
näpuotsaga safranit
50 g heledaid rosinaid
1 tl kurkumit
200 ml vett
Lõikasin kana pooleks ja pruunistasin pannil. Hakkisin sibula ja kuumutasin potipõhjas võis veidi, siis lisasin kana, hakitud selleri, loorberi, kaneeli, kikerherned, rosinad, safrani ja vee. Lasin keema ja vähendasin temperatuuri. Hautasin vaiksel tulel u 30 min. Lõpuks lisasin kurkumi, hautasin veel u 10 min. Lisandiks serveerisin kuskussi, kuid tuleb tunnistada, et kikerherneid oli üsna ohtralt, nii et oleks piisanud ka lisandina vaid rohelisest salatist.
Hõrk õhtusöök peale kinoskäiku, filmiks tedadagi Julie & Julia.
Yeah, vahel jäi paar kanapoolikut üle ka, nii et veetsime nende ja pudeli veini seltsis kena ülemineku lõunast õhtusse...
ReplyDeleteMe suutsime nii mõnegi kliendi (ja vast ka iseendid) kanausule lähemale tuua :-)
Su retsept tundub ka priima. Aga paluks juba Portugali lugusid!
Liina olen (peastpehme)