Hõrk lehmasaba

Tuli minugi kord sabaga poes silmitsi seista. Ei, ei järjekorda polnud ja keegi peale minu toredale toorainele tähelepanu ei pööranudki. Tõttöelda oli see kohtumine, mida olin ammu oodanud. Põhjuseks mitmed blogilood, mis sabaisu üleskruvisid. Piilusin Mari-Liisi ja Tuuli sabapotti. Valisin sabateoks pühapäeva, et oleks aega rahus toimetada. Kuna ahju läks šokolaadikook, otsustasin sabahautise teha pliidil. Tõstsin paja tulele ja alustasin varakult.

kilo veisesaba
õli
2 spl jahu
2 porgandit
4 sellerivart
2 sibulat
3 küüslauguküünt
2 loorberilehte
1 spl tomatipastat
1 pudel tumedat õlut
200 ml veiselihapuljongit
soola
pipart
kotike (10g) Pädaste ürte (salvei,rosmariin,sinepiseemned,aniispipar)

Maitsestasin sabatükke soola ja pipraga, veeretasin kergelt jahus ja pruunistasin pannil. Tõstsin potti. Hakkisin juurviljad ja lasin kergelt kuumal pannil pruunistuda, lisasin ürdid ja tõstsin juurviljad sabatükkide juurde. Valasin juurde õlle ja lasin keema tõusta. Lisasin puljongi ja tomatipasta. Vähendasin kuumust ja katsin kaanega. Jätsin tasasel tulel hauduma kolmeks tunniks.


Vahepeal jõuab vabalt ilusalongis käia. Teismelisel palusin küll igaks juhuks pajal silma peal hoida. Küll oli mõnus koju tulla. Juba ukse taga kandusid ninna hõrgud aroomid. Süütasin küünlad ja serveerisin lakitud küünte säras perele õhtusöögi, nagu pätsuaegne naine. Oi, see oli oivaline söömaaeg. Nii mõnus, maitseküllane ja rikkalik kaste. Liha lausa sulas kontide küljest lahti. Juurde serveerisin pataadipüreed.
Teismeline, muidugi nõudis kohe taskuraha lisa, tema pidi peret toitma ja katma. Kuna hästi söönud inimesel on hea tuju, lubasin asja kaaluda.

Ah, et mis sai šokolaadikoogist? Olin meeltesegaduses või hoopis lootuses, et tuleb ehk kunagi ka rannahooaeg, ostnud rasvatut kohupiima. Hapukoort ka ei olnud, panin jogurtit. Saate isegi aru, et välja midagi head ei tulnud:(