December 8, 2010

Neh


Pädaste on tulnud linna talvituma ja saanud nimeks NEH. See rõõmustab igat toidunautlejat ja ta seab sammud uudistama. Nii ka mina sumpasin sinna läbi lumesaju ja sättisin ennast ootusärevalt hubasesse ruumi ootele. Juba eemalt tillukest paekivist maja silmates, kutsuv küünlavalgus akendel värelemas,tõmbas ta kui magnetiga. Maja pisikeses eesaias tekib tunne nagu tegu polekski Tallinna kesklinnaga. Hiljem loen, et kunagi sai piirkond hüüdnimeks „Uus Holland“. Sees ootab soe vastuvõtt ja kelmikalt nagisev vana puidust keerdtrepp juhatab teisele korrusele. Lihtsad väikesed lauad ja eriilmelised toolid loovad koduse tunde. Läbipaisvad plastoolid killukese moodsat luksust. Päevinäinud kummutit ehib kriitvalge lina. Romantiline lillekimp toretseb oskuslikult suunatud valgusjoas. Teenindus on tähelpanelik ja ARMSALT kohmakas. See kohmakus on pigem pluss, kui miinus, esimesed päevad ikkagi. Väiksed viperused kohendatakse samal hetkel, kui need ilmnevad, treenitus on olemas ja kes siis ei eksiks vahel. Vale magustoidu pärast ma vinguma ei pistnudki, sest nagunii oli raske valikut langetada, kõik ahvatlesid.
Kolm kanget meest askeldasid köögis. Pigem ikka toimetasid Peeter, Martin ja Kristo kinlakäeliselt ja süstematiseeritult ning ei pidanid paljuks ka valminud teoseid ise lauda kanda, kundedega törtsu juttu puhuda ja selgitusi jagada. Muuseas seda, kuidas täpselt elu köögis käib, on võimalik jälgida ka õhtu otsa, kui tellida kohad peakokalauda otse köögis. Minul on see järgmisel külastusel plaanis ja juba õige pea. Toit oli ekstraklass, nagu arvata oligi.
Eelroaks proovisin jaanalinnu äkist marineeritud õrnade karulauguvarte ja värske salatiga. Liha oli kaunis helepunane ja sulas suus. Kaaslase suitsuräimesalat pani pärima räime päritolu järele, nii magus ja tummiselt suitsune kala on sõltuvust tekitav.
Pearoaks valisin smooritud veisepõse kadakamarjadega maitsestatud punase kapsa ja õuna-selleri kreemiga. Pikalt küpsenud liha oli mahlane ja lisandid tõid juurde tasakaaluks ja ergutuseks hapukadid nüansse, mis someljee soovitatud veiniga harmoneeruva ansambli moodustasid.
Magustoiduks toodi mustikakompott
 aed-liivatee jäätise ja küpsisepuruga , mis oli serveeritud brüleekreemi padjal ja hellitas pehmelt huuli ning pikendas naudingut. Lahkuda ei raatsinud, heietasime veel kaua, miks mõni restoran kohe on parem ja teistel ei õnnestu, kuidas nad ka ei üritaks.
Soovitan soojalt lubada endale kaunis ja eriline õhtu- või lõunasöök, kuid hoiatan ette, et parima elamuse saate kahe või neljakesi nautides. Suurema seltskonna puhul romantika ei toimi ja nüansid jäävad tabamata.

Pilt Neh

3 comments:

  1. Mis mulle NEH-i juures eriti meeldib, on nende asukoht. Ma ei ole sinna sööma küll veel sattunud, aga kui lähen, küsin kindlasti, et mitu korda neile on öeldud "Miks te sellisesse kohta tulite, keegi peale soomlaste siin käima ju ei hakka?" :-D

    ReplyDelete
  2. Hea küsimus, Liina!:) Ilmselt on sul endal särtsakaid vastuseid sarnase küsimuse peale kogunenud, nii palju, et võid väljagi laenata! :-D

    ReplyDelete
  3. ei mingeid särtsakaid vastuseid, ma tavaliselt solvun, pööran selja ja kõnnin minema :-P

    ReplyDelete