January 21, 2013

Mustast kleidist, valgest šokolaadist ja neljast aastast.



Aeg  on lõigata lahti kook. Siinsel blogil täitus mõned päevad tagasi neljas aastaring. Mõelda vaid, ma pole ikka veel tüdinenud seda täitmast! Kuigi, jah, mõningast intensiivsuse langust on märgata. Vahest tulevad sisse liiga pikad pausid, mis mind rahutuks teevad. Tasakaalu saan tagasi alles siis, kui olen leidnud  jälle mahti mõne retsepti saamisloo kribada ja pildi klõpsutada. Ma ei hakkagi väitma, et see kõik on jube lihtne. Ei ole lihtne, võtab hullult aega, aga teisiti ka enam olla ei oska. Mõnikord tuleb teha ennastületavaid pingutusi, et üürike valge aeg pildistamiseks broneerida. Või siis jälle klapib kõik hiilgavalt ühe toidufoto sessiooni õnnestumiseks, ainult  toidu on mõni pereliige kogemata nahka pistnud! Ja postitus jääb jälle vahele. Teinekord peab seda tiibadega hobust jälle ilmatu kaua ootama.



Aga pildistama võiks ma jäädagi. Kõige magusamad on need päevad, kui võtan ette mitu rooga, kokkan ja pildistan. Hiiglama mõnus on, kui seda saab teha kogu päeva ja ei pea kella vaatama, ega kuhugi kiirustama. See on kvaliteetaeg iseendaga:) Selleks see blogi ongi, et seda puhta rõõmuga täita. Kuskilt on kõrvu jäänud, et jaanuari lõppu loetakse kõige masendavamaks ajaks aastast. Äkki oli see minu alateadvus, mis just siis rõõmublogi avas? 

Mõnikord on tore blogi tagasi kerida ja meenutada. Hea on meenutada varasemaid emotsioone ja elamusi. Ilma blogita üksikasju enam ei mäletakski. Nelja aastaga on kogunenud juba mõndagi.  No neid päris esimesi jäädvustusi  vaadates võib ka  natuke  piinlikust tunda. Samas  on need  nii naljakalt armsad. Minu blogiloo lahutamatud osad. Las nad siis olla, nagu olid. 

Aga kook. Kook on täna õige magus ja selle tegi  hoopis minu tütar. Ma olen siin ennegi teda kiitnud, aga vahepeal on ta ikka aina tublimaks muutunud:) Lisaks tordile, sai ta just äsja valmis ka nii vinge väikese musta kleidi, et ma olen lausa kade.

Õmblemise osas olen ma ise küll üsna saamatu. Hädaga saan nööbid ette. Õnneks lubas mu osav tütreke mullegi  kleidi  kokku suristada. Kangas ja tegumood on mul juba  ammu silme ees. Seevastu koogi kohta  sain oma nõu pisut telefoni teel jälle talle jagada. Siis, kui küpsetajal kriitiline hetk käes oli. Võib öelda, et osalesin protsessis:)

Nojah õmblemise osas poleks mul palja nõuga endal miskit peale hakata. Aga õnneks on meie noorel moeloojal ka blogipidamise plaanid peas keerlemas ja siis vajatakse jälle mind fotokaga appi. Ehk saab meist tubli tiim:)

 See ülimaitsev kook jäi mind kiusama. Küpsetasin selle  retsepti täpsustamiseks ka ise. Nüüd olen juba järjest kaks tükki pintslisse pistnud ja ilmselt enne ei lõpeta, kui kook on otsas.  Arvata võib, et see saab saatuslikuks mu taljele, aga mis parata, ma lihtsalt ei suuda nii head kooki söömata jätta. Imeline valge šokolaadi-trühvli täidisega kook võib mind  riidu ajada ihaldusväärse väikese musta kleidiga. Või, noh siis on vist vaja väikese asemel, midagi suuremat. Kui kangast ostma lähen, võtan varuga:)

Loomulikult  soovitan  ma seda tummist šokolaadikooki teilegi, kuid  olge ettevaatlikud, sellest võib sõltuvusse sattuda, samuti nagu blogimisestki.






Šokolaadikook valge trühvlikreemiga

Tähed
100 g tumedat šokolaadi
1 spl võid

Põhi
100 g tumedat šokolaadi hakitult
4 dl nisujahu
1/2  dl kakao pulbrit
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl soodat
soola
100 g tumedat muscovado suhkrut
100 g toasooja võid
2 muna
200 ml  käesooja piima

immutamiseks 
mandli-koorelikööri




Täidis

200 g valget šokolaadi
2 tl vanilliekstrakti
1 tl mandliekstrakti
1 spl võid
100 ml vahukoort

Katteks
200 g valget šokolaadi
200 g toorjuustu(toatemperatuuril)
1 tl mandliekstrakti

Tee kõigepealt šokolaaditähed.  Sulata šokolaad veevannil või mikros ja sega juurde või. Vala šokolaad küpsetuspaberiga kaetud alusele ja pane külmkappi. Umbes 10 minuti pärast suru küpsisevormiga tähekujulised kujundid šokolaadi sisse, tõsta tagasi külmkappi. Lase seista veel vähemalt 30 minutit. Seejärel eemalda ülejäänud šokolaad ettevaatlikult äärtest. Lase kujunditel seista külmkapis, kuni kasutamiseni.

Pane ahi soojenema 180 kraadile. Kata  kaks 26 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhja küpsetuspaberiga ja määri küljed võiga.
Pane toasoe või ja suhkur vahustajasse ja vahusta pehmeks vahuks. Sulata šokolaad ja lisa vahule. Lisa vanilliekstrakt. Sega vahustamist jätkates juurde ükshaaval munad. Eraldi kausis sega jahu, kakaopulber, küpsetuspulber, sooda ja sool. Lisa  osade kaupa kuivained ning piim segule, pidevalt segades. Jaga tainas kaheks ja vala vormidesse. Küpseta 20-30 minutit 180 kraadi juures. Küpsust kontrolli puutikuga, kui koogi sisse torgatud tikk jääb puhtaks on kook valmis. Tõsta vormist välja ja lase jahtuda.


Täidise jaoks kuumuta koor ja või, kuni keemiseni. Lisa  tükeldatud šokolaad ja vaiksel tulel sega pidevalt, kuni šokolaad on sulanud. Lisa vanilliekstrakt ja mandliekstrakst. Tõsta segu sügavkülma tahenema.

Kui koogipõhjad on jahtunud immuta neid likööriga, tõsta peale tahkunud täidis ja aseta peale teine koogipõhi. 

Katte tegemiseks sulata šokolaad vesivannil või mikros. Sega vahustades toasooja toorjuustuga ja lisa mandliekstrakt. Määri segu koogi peale ja äärtele. Silu spaatliga pind ühtlaseks ja kaunista šokolaaditähtedega. Lase tordil külmkapis seista. Koogi võib valmis teha ka päev varem.




Kui juhtub nii, et täidis kipub vedel jääma, võib katte ja täidise ained omavahel kokku segada, siis on õnnestumine kindel ja maitse sellest ei kannata.  Segu jätkub siis nii koogi vahele, kui peale määrimiseks.
Siis, kui šokolaaditähti  ka ei viitsi nikerdada, võib juurviljakoorijaga šokolaaditahvlist rullikesi tordi kaunistuseks “hööveldada”.



34 comments:

  1. Palju õnne! Käin iga nädal seda blogi piilumas/imetlemas: lihtsus, kaasahaarav tekst, ilusad pildid ja nõud. Loomulikult retseptid, mida olen hoolsalt kaasa teinud (kasvõi mõttes) ja mu lemmikkoogi retsept ongi siit pärit!
    K. Saksamaalt

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tänud, K. Saksamaalt, iga nädal külastamast:) natuke piinlik, et alati pole uut retsepti pakkuda olnud, aga rõõm on ka minul, et Sul on lemmikkoogiretsept olemas:)

      Delete
  2. Õnnesoovid blogi perenaisele! Kusjuures, kui näen, et oled jälle mõne postitusega välja tulnud, siis võtan kohe aega, et Sinu kirjutatud postitust lugeda. Sina kohe oskad sõnu nii ilusti ritta seada:)

    Õnne ja jaksu veel mitmeks-mitmeks aastaks.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ragne, nii tore, et aega leiad. Katsun hea seista, et poleks raisatud:) Tänud sulle heade soovide eest!

      Delete
  3. Armas Piret, palju-palju õnne Sulle! Sinu blogi lugedes (ja vaadates) on mul siiralt hea meel, et blogimine on sõltuvust tekitav tegevus:)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Hea, Silja, suur tänu hede soovide eest! Eks me sinna võõrutusravile läheme millalgi koos:)))

      Delete
  4. Palju õnne! See on kindlasti üks minu lemmikblogisid. Kaunid fotod ja kirkad emotsioonid. Väljapeetud ja hedonistlik. Just see, mis halli argipäeva ilusaks muudab.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Hedonistlik! Wau, see on nii ilusasti sõnastatud, et annab pikaks ajaks mõtlemisainet:) aga tõepoolest nauding on see mille poole pürgida:)

      Delete
  5. Palju õnne, Piret! Pildid lähevad aina ilusamaks!!!!! :) Oleks ikka tahtnud sellest mustast kleidikesest ka pilti näha ;) Jõudu ja indu blogimisel, pildistamisel ja maiustamisel;)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Klimp, muidugi kleidi pilt on puudu. Pagan, kuidas ma selle maha magasin:) Tegelt veel ei olnud julgust, aga harjutan. Tänud!

      Delete
  6. Palju õnne! Ja edu moefotode tegemisel :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Koopatibi, tänud soovide eest ja hakkan harjutama:))

      Delete
  7. Ohh, Piret ja su Puhas rõõm, mul on tänu teile mõlemale olnud viimase nelja aasta jooksul nii palju ilusaid hetki, rõõmsaid äratundmisi, inspiratsiooni ja maitsvaid elamusi, et nende üleslugemine võtaks enda alla eraldi blogipostituse. Palju õnne blogi sünnipäevaks! Hannale ka tervitused!

    ReplyDelete
  8. Jah, Mari- Liis seda toredust on tõesti jätkunud. Ilmatutore on olnud seda Sinuga jagada ja suured tänud heade soovide eest! Hanna ka tänab:)

    ReplyDelete
  9. Oeh, jõudsin ka väikese hilinemisega lõpuks sünnipäevapostituseni. Töö (ikka see toidutöö) võtab juba suurema osa päevast.
    Piret ja Puhas Rõõm on saanud kuidagi märkamatult kohustuslikuks elemendiks üsna toidu ümber keerlema jäänud elus. Üks kaunis lehekülg netiavarustes, kust ikka ja jälle õnnestub ammutada inspiratsiooni või kaeda jalustrabavalt ilusaid fotosid. Hea, et ikka jätkub jaksu üllatamiseks ning kõige vahvam on see, et blogi on natuke saanud juba ka Hanna blogiks. Tõeliselt vahva on lugeda tütre järjekordsetest saavutustest ning musta kleiti otsides lappasin ka mina postituse kohe kiirelt allapoole :) Jaksu, ideid ja inspiratsiooni ka viiendaks blogiaastaks!

    ReplyDelete
  10. Tuuli, teretulemast sünnipäevapeole:) ja tänud selle "jalustrabava" ja teiste heade sõnade eest:) tõstan viimase tükki kooki ka taldrikule...

    ReplyDelete
  11. Piret, puhas rõõm on sinu blogipostitusi lugeda ja mitte ainult, need teevad meeleolu alati helgeks. Nii et jätkugu sul inspiratsiooni leida uusi hetki, mida teistega jagada. Musta kleiti tahaks siis ükskord ikka näha ka :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh, Ülle! See kleidilugu tuleb nüüd vist küll ära teha:)

      Delete
  12. Olen neid sõnu juba varem siin (äkki mõnel eelmisel sünnipäeval ;))öelnud - Palju õnne ja jätka ikka selle ilusa hele-helge-valge blogi pidamist ja meiega jagamist! Ja need imeilusad nõud, neid imetlen iga uue postituse puhul ikka ja jälle! Vahel tekitavad Su aristokraatliku joonega toidud minus aukartust, pelgan järele proovida, kuna Sinu loodu on alati nii väljapeetud ja viimistletud. Jätkuvat edu ja ilu Sulle, Piret!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tänud, hea Liina! Sinu sõnad panid järele mõtlema. Tegelikult lähen ma alati kergemat teed, aga need pisikesed kiiksud on mu lemmikud. Püüan edaspidi vähem hirmutav olla:))

      Delete
  13. Palju palju õnne ka minun poolt! Lugedes Sinu mõtteid seoses blogimisega oleksin lugenud justkui iseenda mõtteid :)Sinu pildid on nii rõõmsates toonides alati ja jutt nii soe, et ka kõige külmemal talveõhtul või kõige sombusemal sügispäeval leiab siit päiksekiiri! Edu Sulle ja ikka palju häid toidumõtteid!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh, Andra! Tore, kui on mõttekaaslasi:)

      Delete
  14. Suhkurmagusad ja pilvepehmed õnnesoovid nii Sulle kui ka blogile! Kiituskirja väärite te mõlemad! :)

    Muideks, mina ootan ka Sinu blogi viiendat, kuuendata, seitsmendat.... ja kaheksakümne kolmandat sünnipäeva. Ja seda õige isekatel põhjustel - sinu blogi kiikamine on selline meelipaitav ilu- ja maitselaks. :) Noh, et isegi kui retsepti järele ei proovi, siis ainuüksi pilte vaadates ja teksti lugedes võib kõiki neid maitseid enda keelel tunda... Mmmmmmmmmmm! :)

    Ja mina broneerin ennast juba ette selle moeblogi lugejaks. Noore emana tundub mulle nii kohutavalt armas ja südantliigutav, kui lapsed ja vanemad koos mingit ühist asja ajavad ning üksteist nõu ja jõuga täiustavad. See on kindlasti midagi, mille poole minagi emana püüelda sooviksin. :) Nii et palju põnevaid ideid ja häid kaadreis teile! :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kaksteist, ohh tänud nii ilusate sõnade eest, palged lausa õhetavad nüüd:)

      Delete
  15. Palju ônne blogi 4-aastaseks saamise puhul! Neli aastat on pikk aeg. Tore kui oled puhast rôômu teistega jaganud ja siin silm puhkab ja hing kosub.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Voisula, suur tänu, nii ilusad sõnad!

      Delete
  16. Palju-palju õnne sünnipäevaks! Olen olnud siinse blogi andunud lugeja kaks aastat, nüüdseks on ka kõik varasemad postitused korduvalt ja põhjalikult läbi loetud. Näib, et toidublogide külastamine on veelgi enam sõltuvust tekitav kui nende pidamine! Siin veebiruumis valitseb täielik harmoonia: kujundus, fotod, tekstid ja retseptid on kõik kõrgeima kvaliteediga ning moodustavad imekauni terviku. Seda lehte külastades tunnen alati, et olen sattunud virtuaalsesse gurmeerestorani. Ootan innukalt aega, mil kommenteerimise nupu kõrvale tekib degusteerimisnupp.

    Üsna märkimisväärne osa siinsetest retseptidest on koduköögis järele proovitud. Näiteks enamik aastavahetuse pidusöökidest pärines just nimelt siit: hellitasime oma maitsemeeli võrratult hõrgu siidriküülikuga ning absoluutselt perfektse vaarikaterriiniga. Viimaseks gastronoomia valdkonda kuuluvaks elamuseks olid räimed laenatud marinaadis. Mulle näib alati, et siinsed retseptid on nõnda läbimõeldud ja täiuslikud, et tase enam tõusta ei saa, ent iga uus postitus toob aina meeldivamaid üllatusi!

    Suur tänu kõigi jagatud hetkede ja pakutud elamuste eest ning ohtralt inspiratsiooni edaspidiseks!

    ReplyDelete
  17. Oi, Laura, seda kõike on niiiiiiiiii hea lugeda! Suur tänu Sulle pika ja põhjaliku kommentaari eest! Lähen vaatan peeglisse, aga tundub, et ma enam ainult ei õheta, vaid lausa liigutan kõrvu:)) Tänud ka heade mõtete eest, nagu virtuaalne gurmeerestoran ja degusteerimisnupp! Ma mõtlen nende peale ja katsun teoks teha:)
    Suur rõõm on ka lugeda, et oled retsepte proovinud ja minu maitse Sinu omaga ühtib. Sain siit nii palju indu edaspidiseks!

    ReplyDelete
  18. Piret, magusad õnnesoovid tähtsa päeva puhul! Et ikka jätkuks häid maitseid ja lennukat sulge ning teravat silma fotode tegemiseks :)
    Jaanika

    ReplyDelete
  19. Kallis Piret! Õnnitlused ka minu poolt - oled neli aastat oma blogis pakkunud imeilusaid hetki ja võrratuid retsepte. Olen minagi need vist enam-vähem kõik läbi lugenud (vahel küll väikese hilinemisega, aga siiski), osad järgi proovinud või ka lihtsalt seda ilu nautimas käinud, mida oma blogis jagad. Pildid on läinud aina kenamaks ning jutt aina kaasakiskuvamaks ja vaimukamaks. Varuga kangast osta… - ma jälle sain kõhutäie naerda :) Ära muretse, ühel korralikul toidufanaatikul ikka on talje talvel pisut ümaram, küll suvel jälle vormi saab. Aiatööd ju ootavad, siis müttame kõik lisakilod ilusti maha :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh, Aet! Ja tänud meeldetuletuse eest, muidugi loksuvad kevadel jälle kõik kilod paika:)) Oh, tuleks ta juba kiiremini.

      Delete
  20. Tõesti ilus ja armas blogi - palju õnne!! Mina tegin koogi hoopis muffinitena, mis ma siis laiuti pooleks lõikasin ja ära täitsin. Väga maitsev sai, mandel ja šokolaad on üllatavalt hea kooslus. Ahjaa, immutasin sellega, mis kapis oli - bailey'sega :P

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tänud, Marilin! Ohoo, muffinivariant on tõesti hea lahendus ja alati on selles abi, mis kapis parasjagu on:)

      Delete