Tuleb välja, et lubadusi on kergem anda, kui pidada. Aeg läheb nii kiiresti, et kuidagi ei saa sabast kinni. Nüüd katsun viivu hetkes püsida ja seda jäädvustada.
Itaallaste geniaalne kombinatsioon, vitello tonnato, külmad vasikaliha lõigud tuunikala-majoneesiga on ammu kulinaaria ajalukku kuldsete tähtedega jäädvustatud. Tavapäraselt maiustan ma selle klassikuga küll pigem restorani laua taga, sest see vasikapraega jändamine on üsna ajamahukas. Seevastu on pisikeste vasikakeelte keetmine aga lausa lapsemäng. Ok, ega see vasikaliha keetminegi teab mis hull töö pole, tuleb ainult meeles pidada, et varakult pada tulele läheks. Ja just selle ajastusega kipun ma alati jänni jääma. Mõni aeg tagsi olid potis paar pisikest vasikakeelt ja kastmeks sai tuunikalamajonees. Et see hõrk kaste sobib lisaks vasikapraelõikude ja keedukeele veel ka salatikastmeks, või keedumuna seltsiliseks, olgu ta siiagi jäädvustatud, et saaks otsida, kui jälle isu tuleb.
Tuunikalakaste
1 muna
1 tl sinepit
200 ml pehmemaitselist rapsiõli
1 küüslauguküüs
1 sl sirunimahla
musta pipart
soola
näpuotsaga suhkrut
paar anšoovist
1 karp tuunikalakonservi õlis (100 g)
Löö kaussi muna, lisa sinep ja sidrunimahl. Maitsesta soola ja suhkruga. Lisa õli. Töötle sauseguriga, kuni moodustub majoneesipaksune emulsioon. Lisa riivitud küüslauk, anšoovis ja nõrutatud tuunikalakonserv. Surista sauseguriga ühtlaseks. Kontrolli maitset, vajadusel lisa sidrunimahla.
No comments:
Post a Comment