Salvei ja sidruniga kana

Juba mõnda aega hõljuvad siin virtuaalruumis õisked ja oodid õnnelikele kanadele. Ei saa minagi olla õhkamatta,vabalt jooksnud kanake on lihtsalt imeline. Kauni, heas toonuses kanailuduse tükeldamiseks pole ka veel minu kööginuga tõusnud. Olen küpsetanud toekad talukanad siiani kõik tervelt ja võtnud vastu komplimente sööjatelt. Limpsinud ka viimse kondi puhtaks, et väärt kraam kõik kätte saada. Ega see suurepärane lind valmistamiseks imenippe ei vajagi, piisab ka soolast-piprast. Mina sokutasin siiski kanale nahavahele võid ja ürte, kõhtu toppisin paar sidrunit. Nii moodustus pannile maitsev leem, milles juurikad end mahlaseks ja aromaatseks küpsetasid.




1 terve kana
100 g võid
peotäis salveid
6 küüslauguküünt
soola, pipart
2 sidrunit

300 g kõrvitsat
1 pataat
2 porgandit



Hõõru kana soola ja pipraga seest ja väljast kokku. Haki küüslauk, salvei ja sega toasooja võiga. Suru sõrmed ettevaatlikult kana naha alla, tõmba õrnalt nahk lihast eemale. Ära nahka katki tee! Kui nahk kenasti kana seljas lotendab:) pista maitsevõi kanale naha alla ja suru laiali, et jaguneks ühtlaselt. Pese sidrunid hoolega ja lõika sektoriteks. Säti sidrunid kana kõhtu. Et kanale paremat kuju anda võib ta enne ahjupanekut siduda. Küpseta kana esmalt 230 kraadi juures 30 minutit, siis lisa ahjupannile hakitud juurviljad(porgandi-rattad tuleb õhemad lõigata või varem ahju pista) alanda kuumust 200 kraadini ja küpseta veel 30 minutit, kuni lind on küps ja juurviljad pehmed.



Vaata veel:

Krõbeda nahakooriku all õnnelik ahjukana à la Thomas Keller
Assüüria kana sumahhi ja jogurtiga
Ahjukana sidruni ja ürtidega
Geniaalne kana-lihtsuses peitub väga suur võlu

Sealiha- satay maapähklikastmes

Käre pakane ei lase lihahimul vaibuda. See eest suur kevade ootus sunnib anuvalt Aasia poole kiikama. Minu tähelepanu pälvisid kookospiimas marineeritud sealihavardad Gordon Ramsay raamatust „Maailma köök“. Liha muutub kookospiimas marineerides eriliselt õrnaks ja pehmeks, aga parim osa roa juures on maapähklikaste, vürtsikas ning tummine. Juurde pole enam vaja muud, kui kausitäis rohelist salatit. Meie grillisime vardaid sütel(mitte lumehanges, vaid soojas köögis kaminas), kuid sama hästi saab need ahju pista ja usun, et 15 minutiline küpsetusaeg on piisav. Sealiha asmel sobib kasutamiseks veel ka, kas kanaliha, loomaliha või krevetid.



sea sisefileed
2 dl kookospiima
3 cm jupp värsket ingveri
1 sidrunheina vars
1 tl kurkumit
2 tl koriandrit
2 tl vürtsköömneid
meresoola
värskelt jahvatatud musta pipart
1-2 tl demerara suhkrut

õli pintseldamiseks

Lõikasin liha diagonaalselt peenikesteks ribadeks. Segasin kõik komponendid välja arvatud õli kausis kokku, lisasin liha ja jätsin 5 tunniks marineeruma. Panin ka pambusvardad likku, et need hiljem põlema ei süttiks. Hiljem lükkisin liha varrastele ja grillisin sütel kummaltki poolt u 3 minutit. Enne grillile sättimist tuleks vardaid õliga pintseldada.



Maapähklikaste

100 g kooritud maapähkleid
2 dl kookospiima
3 sl punast karripastat
meresoola
1-2 sl heledat muscovado suhkrut
poole laimi mahl

Peenestasin maapähklid köögikombainis.Kuumutasin kookospiima potis, kuni õli hakkas eralduma, siis lisasin karripasta ja kuumutasin.
Segasin juurde soola, suhkru, laimimahla ja keetsin tasasel tulel kuni kaste paksenes. Kui kaste saab liiga paks võib veidi vett lisada, mina ei lisanud. Tõstsin kaussi ja lasin jahtuda.

Kohupiimakook biskviitpõhjal

Seda kooki sain maitsta Setumaal Kolme Sõsara juures. Lahked õekesed pakkusid paaritunnise jutuajamise juurde hõrke koduseid roogasid ja õhkõrna kooki. Sõsaratel on roosilised unistused, mis oma kodukohaga seotud, kuid nähes ja kuuldes nende ettevõtlikkusest olen päris kindel,et need ainult unistusteks ei jää. Vanker on juba veerema lükatud. Loodan, et juba õige pea on Setumaal ringi uidates võimalik leida oluliselt rohkem mõnusaid ööbimispaiku ja maitsta ehtsat setu toitu, seni saab õekestelt ehtsat Setu cateringi tellida.

Eks ma tahtsin seda õdede köögis kogetud lummust pikendada ja seepärast koogi ette võtsingi. Veidi untsu keerasin oma koogi siiski, kuna hindasin sulanud marjad silma järgi üsna kuivadeks ja jätsin tärklise lisamata. Muidugi oli see viga ja kook ei kerkinud nii kohevaks nagu lootsin, sest küpsemisel eraldub külmutatud marjadest ikkagi liigselt vedelikku:( Niisiis kõigile teadmiseks ja iseendale meeldetuletuseks, tuleb kasuta alati tärklist, kuni pole veel värskeid marju, aga ega need värskedki tulemata jää.




Põhi

2 muna
2 spl sukrut
2 spl jahu

Täidis

600 g Nopri kohupiima
360 g Nopri hapukoort
1,5 dl suhkrut
4 muna
200g marju(kui kasutad külmutatud marju lisa 2 tl tärklist)

Vahusta munad sukruga. Lisa jahu ja sega tainas ühtlaseks. Kata 26 cm vormi põhi küpsetuspaberiga ja kalla tainas vormi. Kalluta vormi edasi tagasi, nii jaotub tainas ühtlaselt. Küpseta põhi kuldseks, selleks kulub umbes 10 minutit. Lase jahtuda, samal ajal sega täidis. Klopi suhkruga lahti munad, sega juurde kohupiim ja hapukoor. Vala tainas jahtunud põhjale ja puista peale sulatatud marjad, mis on eelnevalt tärklisega segatud!!! Küpseta 180 kraadises ahjus 1 tund ja 15 min. Jahuta!

Bacalaod maitsmas

Restoranivahetused on poulaarsed kogu maailmas. Tihti võib nii mõnegi suurlinna söögikoha menüüd lahti lüües, leida sealt märget ka gastroleeriva koka menüü kohta. Üha enam kogub see trend populaarsust ka siinmail. Krebsegaarden käis külas MEKKis.

Krebsegaarden on restoran ja kunstigalerii Kopenhaageni vanalinnas. Restorani eripäraks on kujutavat kunsti ja toidukunsti ühildamine niisugusel moel, et restoranis pakutav toit on inspireeritud galeeris parasjagu eksponeeritavatest kunstiteostest.

Eesti moodne kunst ja MEKKi Moodne Eesti Köök olid Taanis restoranis Krebsegaarden vaatamiseks ja maitsmiseks varasügisesel toidufestivalil.

Nüüd on Taani maitsed end tutvustamas restoranis Mekk. Kuni 23. veebruarini on Krebsegaardeni peakoka Carsten Korsnesi taani-teemalise õhtusöögi menüü saadaval. Juurde on sobitatud kokteilid Tšiili päritolu Barbara Bascunani poolt, kes oma kahe vennaga peab Kopenhaagenis populaarset latino kokteilibaari ja kööki Barbarellah.



Minu poolehoiu maitstud õhtusöögil võitis soolatursk ehk Bacalao ja olgu öeldud, et ma pole just suur Bacalao fänn. Carsten oli tugevalt soolase kala sobitanud tomatikastmega (mille keetmiseks kulub kaks päeva) ja hapukoorega. Tummine kaua kokkukeedetud magus hapukas maitse vastandus tulise soolakusega ja selle kõik mähkis oma siidisesse embusesse meie hea hapukoor, kreemine, pehme ja malbe. Väga lihtsad selged ja tugevad maitsed moodustasid hea harmoonia, mille kroonis omakorda kokteil Burbon Sour (viski, laimimahl, suhkur ja munavalge). Kõlab küll uskumatult, kuid koketil andis roale väga huvitava ja omapärase nüansi.

Ainuüksi see käik on väärt MEKKi minemist ja oma maitsemeeltega katsetamist, kuid kogu neljakäigulise õhtusöögi hind koos jookidega(valida on kas veinide või kokteilide vahel) on 44 €, mis on ühe maitsküti jaoks ahvatlev pakkumine küll.

Taipärane koha

Kui väljas paugub pakane sirutan köögis automaatselt käe ingveri, küüslaugu ja tšilli järele. See kooslus toimib alati ja tagab mõnusa soojatunde. Langev termomeetrinäit ei kohutagi enam. Retsept on ammu kuskilt ajakirjasabast maha kribatud ja autentse tai retseptiga ilmselt tegu pole. Küll aga on ingver, tšilli, küüslauk, sidrunhein ja laim komponendid, mis tai köögile viitavad, seepärast siis taipärane:) Soojendab piisavalt karge põhjamaa karmides oludes.



1 koha
6 küüslauguküünt
5 cm jupp ingverit
2 tšillit
1 sidrunheina vars
1 laim
paar salatilehte
värsket koriandrit
250 g riisi
2 spl õli
1 väiksem ananass
250 g kooritud ja keedetud krevette




Puhasta kala ja lõika pea otsast ja tükelda. Haki küüslauk, tšilli, ingver ja sidrunhein peeneks. Riivi laimi koor ja pressi välja mahl. Vala laimimahl kaussi ja sega juurde pool hakitud maitsetaimedest. Hõõru kalatükke soolaga ja pane laimimahla ja maitsetaimede segusse.

Loputa ja keeda riis pehmeks. Kuumuta pannil õli ja prae selles kergelt ülejäänud ingveri, küüslaugu, tšilli ja sidrunheina ribasid. Lisa juurde keedetud riis. Kuumuta veidi ja lisa krevetid ning tükeldatud ananass. Kuumuta veel minut aega, tõsta tulelt ja sega juurde hakitud koriander.




Kata bambusest aurukarbi põhi salatilehega, aseta peale kalatükid ja kalla juurde laimimahla ja maitsetaimede segu. Puista juurde riivitud laimikoort. Aseta auruti wokpannile või laiemasse potti, mille põhjal on veidi keeva vett. Vesi ei tohi kalani ulatuda. Kata auruti kaanega ja auruta kala 5 minutit. Serveeri koos riisiga.

F-hoone

Kõik, kes mõnulesid heameelest vaadates filmi „Soul Kitchen“ võivad oma sammud seda telliskivi tänavale. Sealses loomelinnakus on juba mõnda aega avatud sarnase miljöö ja tunnetusega tehtud söögikoht. Avaras tööstushoones on restoraniks kujundatud mitu suurt saali. Kogu inventar on taaskasutusest, elamas oma uut ja huvitavat elu. Põnev tundub olevat ka külastajatel, kes suure ruumi tihedalt ja pidevalt täidavad. Vaatamata sellele, et paik ei jää minu tavapärastele liikumisringile, olen mingi sinna juba mitmel korral sattunud. Põhjuseks lahe atmosfäär ja hea toit. Esmapilgul tundub menüüd lugedes, et jälle pardid, lambad miks neid siin just sööma peaks? Vastuse annab rustikaalne taldrikutäis lambaraguu ja sooja kruubisalatiga, just sellist kõhutäit külmal talveõhtul siit otsima tulingi. Saadaval on ka kotlett, võileivad ja pastad. Suppidest, salatitest ei jää ka soovijad ilma. Esimesel külastusel jõudsime kohale veidi enne köögi sulgemist, kuid päris tühja kõhuga jääma ei pidanud, ainult heeringas minu tellitud peedi-carpacciol oli kiiruga panemata jäänud või sootuks otsas. Päris täpselt ei saanud aru ( loe: ei olnud kuulda) teenindaja seletusest, kui heeringa kohta pärisin. Lauad oli juba kokku lükatud ja DJ täitnud hiigelruumi omapoolse panusega. Eks ma võin seda heeringat ka teinekord maitsta ju. Õhukesed peediviilud, vutimunade, hapukoore ja rosmariinileivakestega olid niisamagi nauditavad. Lisa toiduelamusele pakkus hoopis söömine taldrikute ja nugade-kahvlite kõlina saatel, mis samuti DJ taktis tšillisid:)

Argisel lõunal köitsid minu tähelepanu bruschettad. Minu kõrged punktid lähevad: Brie juustu, rosinasinepi ja kõrvitsapestoga leivakatetele. Kookosesupp oli hea vürtsikas soojendaja, meeldis, et oli nimetatud lihtsalt kookosesupiks. Krevetid võib tellimata jätta, juurviljadega maitseb kõige paremini ja ei teki võrdlust Tom Khaga. Pavlova valmistamist peaks meeskond siisk veel harjutama, võib olla päästab siinkohal märts, kui uus kevadine menüü troonile tõuseb. Hinnad on igaljuhul kliendisõbralikud ja viimast eurosenti kliendilt välja ei pigistata. Kuuldavasti jääb ka edaspidi kõige kallim roog 8.30 piiridesse.
Menüüga saab tutvuda nende FB lehel.

Blogist välja

Nii. Nüüd on siis see hetk, kus tarvis virtuaalmaailma kaitsvast rüpest välja tulla. Nimelt astun ma koos teiste toidublogijate Mari-Liisi, Liina, Tuuli, Aeda, Profa, Kätrini, Katrini, Elise ja Ragnega teie kriitiliste pilkude alla sel nädalavahetusel kaheks päevaks loodud pop-up kohvikus Blogi. Tahame teid veenda, et see pole ainult tühipaljas vahutamine ja butafooria, mida me oma blogides pakume, vaid täitsa söödav kraam. Ja me ise ka lihast ja luust inimesed, nii tavalised ja kõik omamoodi erilised. Kohvik on avatud Solarise keskuses 5. ja 6. veebruaril kella 12-st kuni kaupa jätkub. Olude sunnil sai kohviku menüü üsna koogirohke, nii et saab suu magusaks. Olete kõik oodatud ja lahkesti palutud uudistama, sööma ning juttu puhuma.
Mina pakun kohvikus šokolaadikooki. Kuidas ma seda täpselt tegin saab näha järgnevast klipist.
Peab tõdema, et kaamera teisel pool tunnen ma ennast märksa paremini, aga eks elus peab ikka proovima erinevaid asju, et jõuda endas selgusele:)

Kohtumiseni Solarises!