June 12, 2014

Dinner in the Sky


Suvi on vallatuste aeg, tavapärased rutiinid võib nüüd sügiseni varna riputada, sest aeg on nautida. Sööki näiteks saab nautida taas taevas. Usalda  ennast lihtsalt Dinner in the Sky meeskonna hooleks ja nemad teevad Su päevast erilise. Tõstavad kõrgustesse, kallavad klaasi šampanja ja meelitavad parimate roogadega, mida kõrgel õhus  serveerivad kokad, kes on teistest kõrgelt üle. 
Värskes õhus maitseb toit alati hästi, aga seal pilvepiiril on kõvasti enam elevust. Sel korral on taevasteks kokkadeks meie Vladislav Djatšuk  restoranist Tchaikovsky ja Jouni Toivanen Soomest tärnirestoranist Luomo. Lisaks serveerib eineid veel Mihkel Heinmets Dinner in the Sky peakokk.
Kõlgutasin minagi seal maa ja taeva vahel jalgu. Nautisin head ilma, avarat vaadet, maitsvat sööki ja lõbusat seltskonda. Pillasin kohmakusest, või kergest hirmust kahvli....ja üles tõsta teadagi ei saanud. Veidi kripeldab siiani, mine tea kuhu maandus. Õnneks olid meeskonnal varud ja sain kõiki lauakombeid arvestades eine lõpuni nautida. Mõned meenutused toredast päevast.


Hirmudest aitab einestajatel jagu saada julge turvapealik



Vlad ei karda midagi



Hallo, kas Maa...



Maapeal ei malda enam keegi olla, õhus rippumine on pop




Maised mured jäid mõneks ajaks kaugele





 Ah, et mida pakuti? Tuleb tunnistada, et toidule keskenduda on seal õhus keeruline, sest pidevalt tahaks ikka ka keerutada ja ringi vahtida:) Siiski jäi meelde eelroog: õrnalt pošeeritud lõhe, kurk ja vutimuna. Pearoog: röstitud hirvefilee sõstardega ja lõpetuseks: šokolaad, besee ja pistaatsia. 



Ilus suvepäev oli, tänud Prike!




June 8, 2014

Rabarberisiga ja -pesto pealekauba

Sealiha ja rabarber on suured sõbrad. Ei, ei see ei kõla samamoodi nagu siga ja kägu. Siga ja rabarber on hoopis teise kõlaga. Kõlksuvad kokku nagu kaunid noodid ja moodustavad harmoonilise paari, kui turteltuid. Proovisin järgi ja minu vaimustusel pole piire. Kevade auks suristasin marinaadis veel teisigi kevadisi superstaare - karulauku ja kuusevõrseid. See on nüüd küll selline piiripealne ajastus. Kevad sammub hiigelhüpetega suve suunas, kui leiate veel mõne noored kuusevõrsed ja prisked karulaugulehed, proovige tingimata  järele, garantii võin kaasa panna. Kogused on tunnetuslikud, pange oma eelistuse järgi, siis saab parim. Lisandiks on kohustuslik  röstida kuumas ahjus mõned kodumaised sparglivarred, mis eelnevalt sidunimahla ja oliiviõliga üle valatud ja siis vaid viivuks (5 minutit) kuuma grilli alla ahju susatud. Kui juba rabarbri lainel olla, siis ikka lõpuni. Pistsin hapukad varred ka pesto sisse taskaalu koguma ja kooslusest sai parim, mis sel kevadel laual olnud.

Rabarbrimarinaad 

2 rabarbrivart
punt karulagulehti
peotäis kuusevõrseid
 2 sl suhkrusroo siirupit
1 dl oliiviõli
(suitsu)soola
rohelist pipart
1 seasisefilee

Haki rabarber väiksemateks juppideks (koorida pole vaja). Pane rabarbritükid purustajasse või köögikombaini,  lisa karulauk, kuusevõrsed, siirup, õli ja maitseained. Surista ühtlaseks. Eemalda lihalt kelmed ja pane terve filee marinaadi. Hoia paar tundi, kuni üle öö. 
Grilli kuumadel sütel kuni liha on küps. Kokku umbes 15 minutit. Serveeri koos ahjus röstitud spargli ja rabarbripestoga.



Rabarbripesto

punt karulagulehti
pool rabarbrivart
30 g parmesani
30 g mandleid
1 dl mahedamaitselist õli (näit viinamarjaseemne).

Pane kõik ained purustajasse ja surista ühtlaseks. 



June 6, 2014

Laksa



Laksa  on väga levinud just Kagu-Aasias, Singapuris, Indonesias ja Malaisias.  Kas laksa on supp või kaste, see tekitab alati segadust. Aga õigupoolest pole sel mingisugust tähtsust, tähis on hoopis see, et laksa valmib loetud minutitega, maitseb jumalik ja on üks ülimalt tervislik kõhutäis. Laksa koostisesse kuulub ka üsna pirakas ports nuudleid ja selle peale hakkavad kõik moodsad inimesed, kes süsivesikutest kauge kaarega mööda vaatavad nina krimpsutama, aga pole üldse tarvis, sest leidub ka madala süsivesikute sisaldusega nuudleid.  Shirataki nuudlid ehk konnyaku nuudlid just sellised ongi. Umami rikkalikus valikus on sellised olemas. Peaaegu 0-kalorsusega läbipaistvad želatiinjad nuudlid on tehtud jamsist, mida traditsiooniliselt kasutatakse Jaapani köögis. Neil nuudlitel endal maitse peaaegu puudub, seega sobivad nad kokku mistahes teiste ainetega ja paljude vürtsidega. Nuudleid pole vaja kaua keeta, piisab paarist minutist, aga mina valasin neile lihtsalt kuuma vedelikku peale ja sellest täiesti piisas. Sellest kiirest laksast on saanud mu lemmik-lõuna, kui ootamatult nälg näpistama kipub. Mõttest söögi valmimiseni kulub vaevalt veerand tundi. Natuke on veel sügavkülmas kõrvitsapüreed kah järel, seega mõned laksad saab veel. Kellel aga kõrvitsad söödud ei pea uute kasvamist pikisilmi ootama. Laksa lubab end valmistad tuhandel eri viisil, ole lihtsalt loominguline. 

                          Kõrvitsalaksa Shirataki nuudlitega
1 sl õli
2 sl Korea tšillipastat
500 ml kanapuljongit
400 ml kookospiima
2 sl kalakastet
500 g kõrvitsapüreed
400 g brokolit

rohelist sibulat
värsket koriandrit
1 punan tšillikaun
200 g Shirataki nuudleid

Kuumuta poti põhjas õli ja lisa tšillipasta. Sega  tasasel kuumusel pastat mõned minutid. Lisa kalakaste, puljong ja kookospiim. Lase keema tõusta ja alanda kuumust. Lisa kõrvitsapüree (külmutatud püreed pole vaja üles sulatada). Keeda umbes 5-10 minutit. 
Pese brokoli ja jaga õisikuteks. Pane brokoliõisikud vedeliku sisse ja keeda 1-2 minutit. Võta pott tulelt.
Haki tšilli ja maitseroheline peeneks. Loputa nuudlid külma vee all sõelal. Pane  kausi põhja nuudlid, vala peale kuum vedelik ja puista ohtralt maitserohelist ning oma taluvuse piires värsket tšillit. Lase paar minutit seista ja asu isukalt roa kallale.

Nuudlid ja Korea tšillipasta saatis katsetamiseks Umami Juta, tänud talle, mulle meeldis:)


May 4, 2014

Noa


Kui täiuslikkus kohtub perfektsusega sünnib sellest harmoonia. Tallinna  piiril on nüüd võimalus seda harmooniat kogeda. Mõne kuu eest avas seal uksed uus restoran.  Väliselt märkamatus majakeses toimetab hea tunnetusega meeskond ja hoone sisemus peidab endas avastamist väärt elamusi. Maja on väidetavalt esimene Eestis, mis ehitatud restoraniks. Restoran on jagatud kaheks tiivaks ja võib öelda, et siin tegutseb koguni kaks erineva kontsepsiooniga restorani. Kolmapäevast laupäevani on avatud nn peakoka pool, mis pakub ainult õhtusööki. Maja peakokk Tõnis Siigur on meie restoranimaastikul nimi, mis pikemat tutvustamist ei vaja. Ta on juhtinud kindlal käel mitmeid restorane ja aina kuulsust kogunud. Aga  alles nüüd on andekas mees söendanud avada  nii-öelda nimelise restorani. Tõnise käekiri on olnud mänguline ja uuenduslik juba pikalt ja tänagi pole Pegasus teda hüljanud. Lõpuks ometi on koht, kus see loovus saab välja paista ja eredalt särada. Restorani avamist oodati pikisilmi ja niipea, kui uksed paotusid, olid uudishimulikud platsis. 









Ka minu nina haistis head toidulõhna  ja ma potsatasin toolile, kohe kui lubati. Kindlasti tasub enne minekut  kena kleit sirgeks siluda ja lehviv sall kaela siduda, sest tegu on igati elegantse paigaga. Ei, mitte sellise klanitud ja tärgeldatud linadega kohaga, vaid hoopis moodsalt lakoonilise stiiliga, kus ometi on pisiasjadel silm kõvasti peal hoitud. Seega, kui kleidi ja salliga sehkendada ei jaksa, ei jää minek katki. Peab kohe  mainima, et olin elevil ja erutatud kohe esimestel minutitel lauda istudes. Kuhu iganes silm ei eksinud tõi see rahuloleva naeratuse näole. Klaasid, lauanõud, nahksed taldrikualused, lauaktted, pikaks venitatud keeruga saiad laudadel looklemas, kilukarbivaade, päikese mäng merepinnal ja saalis ja muidugi inimesed. Soe ja toetav teenindus, läbimõeldud tegutsemine ja hea tiimitöö. Ilma söömatagi oli juba hea.


Ja järjest paremaks läks. Ainus valik, mis kliendil Noa peakokapoolel teha tuleb  on otsus, kas proovida  4 või 6 käiku. Rohkem pole vaja oma peakest vaevata, sest kogu ülejäänud elamuse eest kannavad edasi juba hoolt võõrustajad ja muidugi hoolitsevad nemad ka selle eest, et kõik maitsed saaksid sobitatud joogivalikuga. Kui just keegi soovib veidi rohkem ise otsustada, siis joogivaliku osas on ka see võimalus ja vajadusel saavad hoitud ka eridieediga külalised. 











Peale kihisevat tervitusjooki, läks aga põnevaks. Iga pilk taldrikule pani hoolega uurima, iga kuuldud selgitus peaga hoogsalt noogutama ja kui huuled puutusid vastu toitu, nurrusid kaasa kõik meeled. Võrdõiguslased ilmselt pingestuvad, kui käiku lähevad Noa noad. Mulle küll meeldisid need nailselikud punased paremin ja ma polnud kade, et mehed said suuremad. Üllatavalt tore oli kohata siinsamas meie oma kodus  toidumaailma trende nii lähemalt, kui kaugemalt. Need olid ilma pealt kokku korjatud ja põimitud juba hoopis uueks looks, mis jutustas arusaadavas, nüansirohkes maitsetekeeles. Siin on kõigile midagi. Kellele uut ja põnevat, kellele äratundmisrõõmu. Ehki maitsed olid maailmatasemel, siis nende eest küsitav tasu maarjamaiselt mõnus.
Noa meeskond pole kindlasti selline, kes paigal seisaks ja endale vastu rindu taoks ning vaid loorbere lõigates koogutaks. Loomulikult meeldib neile kliendi rahulolu, kuid justnimelt selle nimel ning ka enda töönaudingu huvides otsivad ja arenevad nad iga päev. Seepärast ei seisa Noa toidud ka kunagi paigal. Esimese avamise kuu jooksul teist korda peakoka saali pääsedes oli nimetuse osas muutunud vaid üks käik, kuid uue ilme olid saanud nii mitmedki road ja täiendust maitsekombinatsioonid. Igav siin ei hakka, isegi kui sõltuvusse satud ning taas ja taas ennast Noa toolilt leiad. Vaikselt lauas unelemise asemel on võimalus ka tellida koht peakoka töölaua taha. Porgandeid puhastama ei panda, aga saab nina vastu lina  jälgida, kuidas taldrikud täituvad ning kogu õhtu oma küsimustetulvaga kokkade tööd ”segada”. Tol õhtul, kui meie peakoka laua ääres kõõlusime, oli Tõnis sunnitud esimest korda oma uue lapsukese valveta jätma. Peakoka põll oli ette seotud   Johannes Hõimojale. Johanesel on vaatamata noorele eale juba kõvasti kogemusi meie prestižikamatest restoranidest, ta tuli tubli enesekindlusega toime ja avaldas muljet ka võõrsilt tulnud toiduinimestele.  


Kas ma juba ütlesin, et teenindus peakoka poolel on priima. Meid mõlemal korral teenindanud Jete on tõeline pärl, nii soe, nii aval, nii osav, lihtsalt armas inimene.  Kogu maja teenindus on timmitud sõbralikult meeldivaks, isegi läbi neti lauda broneerides helistatkse tagasi ja sobitatkse tihedalt täis pikitud päevadesse Sulle sortsuke sobivat aega.  Ellimneeritakse juba eos tekkida võivad probleemid Sulle eraldatud ajalimiidiga. Samas nii ihaldatud päikesevalgus ja merevaade võivad suures koguses saada saatuslikuks.  Tol päikesest kuumaks köetud päeval, mil ühe vana sõbraga Noa teist poolt külastasin olid teenindajad pisut loiud ja kurnatud olemisega. Päike räsis ka ihaldatud aknaluses lauas, jalad peaaegu merevees, klienti. Valgus pimestas, higi voolas ojadena ja naaberlaudade kundedki kohmitsesid toole sikutades ja küünarnukke ribidesse surades. Päris koomiline hetk jõudis kätte siis, kui teenindaja meid söömiskiiruse aegluse pärast kannustama tuli ja sõbralikult hädaldas, et tal juba järgmised road tellitud.  Natuke piinlik olukord oli küll, kui mu sõber viimaseid ampse kiirelt pugida püüdis ja neiu järgmist rooga käes hoides kannatamatult tema kõrval tammus. Aga õnneks on Noa saalis mitu tasandit ning varjulisemas nurgas vaatenurk teine ja ilmselt pole ka kõik tüdrukud nii kärsitud.


Surf ja Turf jäi kahjuks tol päeval minu maitsele pisut läilaks, loodetud kontrast jäi saamata. Aga kõik mis nad seal majas baklažaaniga teevad on vaimustav. Samas on menüü väga põnevalt üles ehitatud ja proovimist kombineerimist jätkub küllaga, ning loodan järgmisel korral parema valiku teha. Isenesest on see kliendile lõputult lihtsaks tehtud. Kõik ühe kriipsuga märgistatud toidud on kerged ampsud, kahega toekamad ja kolm annab juba päris mehise mõõdu välja, nii et vali oma isu või rahakoti piiride järgi.  Argisemaks pooleks peetav restorani osa on kõike muud, kui tavaline. On stiili, maitset ja mängulusti, üllatusi ja äratundmisrõõmu. Kõik see, mis lihalaagerdamise kapist paistab ja maitset kogub tahab proovimist ning mekutamise peale kulub aega. Lähen varsti tagasi ja soovitan kõigile, kes veel pole jõudnud. Testige Noa nugade teravust igast kandist!







May 1, 2014

Kinoa salat peedi ja redisega


Peet on aukartustäratavalt tervislik. Selle punase supervilja kiudaine on suurepärane jääkainete siduja ja kehast väljutaja. Mürkidega võitlemiseks on just toores peet  tugevaim. See on pungil täis superantioksüdante ja suurepärane B3 ja B6 vitamiini allikas. Peedis leidub ka ohtralt beeta-karoteeni, mis kaitseb kahjuliku UV-kiirguse eest. Peet sisaldab külluslikult C-vitamiini ning magneesiumit, kaltsiumit, tsinki ja rauda, mis aitavad maksal ja sapipõiel mürke lõhustada. 
Kinoa glükeemiline koormus on madal, mis tähendab, et kinoast tehtud toidud annavad täiskõhutunde pikaks ajaks. Tegemist on aluselise toiduainega, mistõttu see aitab hoida organismis terviseks vajalikku aluse-happe tasakaalu. Kui siia lisada veel punt rediseid on lõunasöök valmis, aja kulu on olematu, aga maitse võrratu. Proovige ise järele.




Kinoa salat peedi ja redisega

1portsjon


1 dl kinoad
2 dl vett
meresoola
1 väiksem toores peet (umbes 150 g)
3-4 redist
1 sl hakitud tilli
1 sl hakitud murulauku

Mõõda kinoa sõelale ja loputa voolava vee all. Nõruta ja pane potti, lisa 2 dl vett ja aja keema. Lisa sool. Keeda tasasel tulel umbes 10-15 minutit, kuni vesi on imendunud ja seemned muutunud läbipaistvaks ning on pisut paisunud. 
Riivi toores peet peene riiviga ja sega kinoaga. Lase jahtuda. Haki juurde maitseroheline ja viiluta redised.