Viimati olime hotelli Kolm õde restoranis novembris, minu sünnipäeva tähistamas koos Hanna, Harri ja Liisaga.
Vahepeal on Kolm õde aga saanud uue peakokka, kelleks on Londoni lähistel Fat Duckis ametis olnud noormees Riho Heinmets. Kuidas uue peakokka loodud menüü maitseb ,seda me sel varakevadisel reedeõhtul uudistamas käisimegi.
Menüüd lugedes tekkis kohe hulganist ahvatlusi ja kuna kogu menüü on saadaval ka pool portsudena (ka ½ hinnaga)otsustasin proovida kaks eelrooga ja kaks pearooga.
Aivar lasi aga kokal end üllatada 6 käigulise CARTE BLANCHE' iga.
Esimene eelroog, mis minu tähelepanu sai oli kartulist. Röstitud kartuli „tee“, musta trühvli gnocchi ja crème fraiche oli konsomee, keedetud kartuli koortest ja seda serveeriti taldrikul valmis asetatud gnocchidele teekannust. Maitse oli jumalik. Kui me kunagi Eesti vabariigi taasiseseisvumise ajal olime valmis ohvreid tooma ja sööma, kas või kartulikoori, siis siin oli tegemist eriti hõrgu ja puhta maitsega leemega.
Teise eelroana maitsesin hautatud härjasaba, brokoli, harknäärme kannellooni, kivipuraviku kreemi ja juurselleri remulaadiga. Härjasaba on suht haruldane roog, mida pole varem siinsete restoranide menüüs täheldanud, kuid maitses oivaliselt ja eriti hõrk sellel taldrikul oli harknäärme kannellooni.
Esimeseks pearoaks valisin pošeeritud väikesuulesta, soolatud viinamarjade, valge spargli, verjus kastme, mustjuure ja veenuskarpidega.
Teiseks pearoaks sõin röstitud metstuvi, siguri tarte tatini, pudelkõrvitsa kreemi ja lavendli kastemega.
Tuvi oli hõrk, kuid kõige rohkem üllatas mind selle käigu juures siguri tarte tatin, see oli tõeliselt maitsev ja hea kaaslane imeheale tuvile.
Peab märkima,et ka teeninudus oli suurepärane. Meid teenindanud kelner oli õigupoolest sommeliee, kuna tal oli ka kokana töötamise kogemus, siis oskas ta suurepäraselt soovitada ja lahti rääkida kogu menüüd, kuni valmistamisprotsessideni välja. Sellist põhjalikkust pole ma varem siinsetes restoranides kohanud. Veinivalik roogade juurde lahenes samuti sommeljee kaasabil. Minu lemmikuks sel õhtul oli tuvi juurde joodud Domaines Barons de Rothschild Légende.
Magustoiduks nautisin vürtsikast ananassi kevadrulli, sidrunheina pannakotta, pina colada granita ja kihiseva ananassimahlaga. Parim osa siit oli kevadrul,pannakottas ei olnud sidrunheina kuigipalju tunda.
Kaaslase taldrikult pidin ka aeg ajalt napsama, üllatusmenüü oli põnevatest maitsetest tulvil. Eriti jäid meelde foie gras rabarberiga ja avokaadosorbee.
No comments:
Post a Comment