Ratatouille

Kõik sai alguse sellest, et mul oli ilus lambaliha, karee ja puha. Hakkisin pisut küüslauku, värsket rosmariini ja veidi hurmavalt lõhnavat tüümiani, segasin selle kõik oliivõliga ja pistsin lambaliha maitsestuma.
Hea liha vajab ka väärilist kaaslast ja just nüüd on köögivili oma parimas vormis. Kasvuhoones on lõpuks punaseks värvunud ka hulk tomateid. No see minu kasvuhoone on muidugi nähtus omaette, kasvatan seal katse-eksituse meetodil igasugu söödavaid taimi ja juuri. Muidugi mitte midagi erilist ega eksootilist, ikka neid tavalisi. Lisaks tomatile ja kurgile kasvavad seal till ja sibul, basiilik ja koriander, ruukola, oad, peet, porgand ja seller. Ah, et miks kasvuhoones? No nii on lihtsalt läinud, kui kasvuhoone isalt „rendile“ võtsin. Isa ei viitsinud enam kasvuhoonega jännata, minu jaoks oli aga pelgalt tomati-kurgi kasvatamine igav. Nii ma siis kevadel toppisingi kõike sinna kasvama. Me nimelt suvitame vanemate juures ja moodustame koos minu- ja õeperega suure „lärmaka perekonna“. Suur pere peab ju ka söönuks saama ja nii on kujunenud, et isa käib meil poes ja turul, ema tegeleb igasugu koorimise-hakkimisega ja taktikepp mida ja kuidas süüa teha on minu käes. Teised pole sellele lihtsalt pretendeerinud. Ülejäänud on sööjad ja arvustajad.
Valminud tomatid ja päris mitu suvikõrvitsat, mis potti pistmist ootasid viisid mu mõtted ratatouille'le. Puudu oli vaid baklažaan. Andsin pere varustajale ülessande seda poereisilt tuua. Isa saabus kahe piraka suvikõrvitsaga, tema arvas, et suvikõrvits on baklažaani eestikeelne vaste:) Läksin järgmisele katsele, paludes oma meest, kes parajasti koduteel oli, poest läbi keerata, sooviks ikka seesama üks pommu. Kõne katkes ja mul ei õnnestunud üle küsida, kas ta ikka teab milline baklažaan välja näeb, telefoni aku oli tühi, mis tühi. Kui ta koduhoovis autost välja astus ulatas ta mulle kaks hästi suurt suvikõrvitsat!!!!! Jah ta teadis küll, et see pole baklažaan, kuid arvas, et ehk asendab...Kas pole nutikas mees? Tegin veel viimase meeleheitliku katse hankida pommu lähimast väikepoest, kuid see ettevõtmine oli juba algselt määratud ebaõnnestumisele.


 oliiviõli 

1 sibul
3 küünt küüslauku
2 porgandit
1 punane paprika
1 roheline papika
1 roheline suvikõrvits
1 kollane suvikõrvits
6 tomatit
rosmariini
salveid
punet

soola

musta pipart

ohtralt värsket peterselli

Puhasta ja haki juurviljad. Kuumuta potis õli ja lisa sibul, küüslauk ja ürdid. kuumuta veidi ja lisa porgand ja paprika. Koori tomatid. Tomateid on lihtne koorida, kui pistad nad hetkeks keeva vette, enne võib nahale noaga teha sisselõiked. Nüüd lisa kooritud tomatid ja lase kaane all tasasel tulel haududa, aegajalt segades. Kui tomatitest on moodustunud mõnus kaste lisa suvikõrvits ja hauta veel veidi, kuni kõrvits pehme. Samal ajal peaks lisama ka baklažaani, kui on.

Kuigi seda klassikalist prantuse köögi hautist nimetatakse pommu hautiseks, saab seda ka suurepäraselt teha ilma baklažaanita. Minu meelest on siin tähtis roll tomatitel ja suvelõpu küpsed ning lõhnavad tomatid on selleks just parimad. Jäin tulemusega ülimalt rahule. Ahjaa, liha oli ka ju superhea!
Ilmselt tuleb järgmisena hulk suvikõrvitsa retsepte.