Kama cotta

Nii nüüd on küll viimane hetk kotid, kompsud, pannid ja potid kokku pakkida ja linnast pageda.  Vastu aasta valgeimale  ööle. Tantsima heinamaale, valgust püüdma põldudele ja vetele, nuusutama metsa ja unistama aasale. 

Tegelikult oleks juba ammu minema sättinud, kuid alati hoiavad mingid näiliselt tähtsad tegemised viimse hetkeni paigal ja siis, kui pagemiseks läheb ununevad mõned olulised detailid. Nagu näiteks see, et pikal  valgel ööl võib unistamiste vahel tabada vastupandamatu magusaisu. Kõigi nende tossavate grillahjude kiuste. Selleks, et mitte unelmate pidusööki kihva keerata, peaks veel enne teele tormamist köögis mõned ettevalmistused tegema. Panna cotta valmistamine on imelihtne ja kui see valada väikestesse kaanega suletavatesse purgikestesse on seda hõlbus metsa ja maale kaasa pakkida. Aga Jaanipäeva panna cottale passiks ka kama juurde ripudada, siis saab sellest maiusest juba sedasorti roog, mis kõlab  päevakohaselt. Enne maiustamist jääb üle veel loota, et pidupaigas on käeulatuses paar metsmaasikat, millega rooga väärtustada. Ettenägelikumad ja murelikumad peaksid siiski purgikese rabarbrimoosi ühes haarama.

Kama cotta

300 ml rõõska koort (35%)

300 ml keefiri

4 sl suhkrut

näpuotsatäis soola

1 tl vanilliekstrakti või vanillisuhkrut

3 sl kamajahu

2 sl värskelt pressitud sidrunimahla

3 želatiini lehte või (2 tl želatiinipulbrit + 6 tl külma vett)

Pane želatiinilehed või -pulber külma veega 5 minutiks likku. 

Pane potti koor, suhkur, sool ja kuumuta segades, kuni suhkur on sulanud, aga ära keema lase! Tõsta kõrvale ja jäta jahtuma.

Pigista želatiinist üleliigne vesi välja. Pane sidrunimahl potti ja kuumuta keemiseni, võta pott tulelt ja lisa kuivaks pigistatud želatiinilehed. Sega, kuni želatiin on lahustunud. 

Kui kasutad želatiinipulbrit, siis sulata see veevannil segades, ära lase keema!!

Vala želatiin ettevaatlikult ja pidevalt segades peene joana kooresegu hulka. Lisa keefir ja vanillikaunapasta ja kamajahu, sega ühtlaseks. Jaota segu  vormide vahel ära ja tõsta vähemalt 4 tunniks (või ööks) külmkappi tarretuma.

Rabarberimoos

300 g rabarberit 

50 g  moosisuhkrut

Tükelda rabarber ühesuurusteks ribadeks, pane potti ja lisa suhkur. Kuumuta kuni hakkab vedelikku eralduma, sega. Kuumuta umbes 5 minutit, kuni rabarber pehmeneb, kuid säilitab ikka veel oma kuju.

Tõsta tardunud magustoidule.

Kartul ja silk

Uued kartulid on päevavalgust näinud ja mullast puhtaks pestud. Kes küll suudaks vastu seista esimestele nööbisuurustele mugulatele. Mina mitte. Talvel pole kartul just tihti mu söögilaual, kuid suve esimestel nädalatel on aurav pott kindlalt keset lauda. On kartulisöömise kõrgaeg. Silk ja kartul on juba aegade algusest laulatatud. Las siis armastus lõõmab ja kooselu areneb. Siin retseptis on maailm silku veidi lihvinud ja lihtsast kalast on kaunis peen suupooline saanud. Retseptini juhatas mind hea sõber T.

300 g räime
3 sidrunit

1 laim
1 dl head oliivõli
meresoola
1 spl mett
2 küüslauguküünt
rosee pipart

Puhasta räimed, võid jätta selgroo sisse. Lao kaussi ja raputa vahele meresoola. Kata kalad üleni sidrunitest pressitud mahlaga. Lase seista üle öö külmkapis. Nõruta räimed sõelal. Eemalda kaldel selgroog, nüüd on see lihtne. Sidrunimahl on räimed „küpsetanud“ ja kalaliha valkjaks muutnud. Lao räimed serveerimisalusele. Valmista marinaad. Pigista laimist mahl ja sega sisse uhmris purustatud rosee pipra terad, pressitud küüslauk, meresool ja mesi. Vispelda juurde oliivõli. Kontrolli maitset ja vala marinaad kaldele. Lase veidi külmas maitsestuda ja serveeri värske keedukartuliga. Kaunista maitserohelise ja rosee pipra teradega.

Lopsakat sõnajalaõit ja sooja jaanivihma!

Retsept ilmus ka ajakirja „Psüholoogia Sinule“ juuninumbris.

Jaanipäev ja grillitud sardiinid