Kinoa salat peedi ja redisega

Peet on aukartustäratavalt tervislik. Selle punase supervilja kiudaine on suurepärane jääkainete siduja ja kehast väljutaja. Mürkidega võitlemiseks on just toores peet  tugevaim. See on pungil täis superantioksüdante ja suurepärane B3 ja B6 vitamiini allikas. Peedis leidub ka ohtralt beeta-karoteeni, mis kaitseb kahjuliku UV-kiirguse eest. Peet sisaldab külluslikult C-vitamiini ning magneesiumit, kaltsiumit, tsinki ja rauda, mis aitavad maksal ja sapipõiel mürke lõhustada. 

Kinoa glükeemiline koormus on madal, mis tähendab, et kinoast tehtud toidud annavad täiskõhutunde pikaks ajaks. Tegemist on aluselise toiduainega, mistõttu see aitab hoida organismis terviseks vajalikku aluse-happe tasakaalu. Kui siia lisada veel punt rediseid on lõunasöök valmis, aja kulu on olematu, aga maitse võrratu. Proovige ise järele.

Kinoa salat peedi ja redisega

1portsjon

1 dl kinoad

2 dl vett

meresoola

1 väiksem toores peet (umbes 150 g)

3-4 redist

1 sl hakitud tilli

1 sl hakitud murulauku

Mõõda kinoa sõelale ja loputa voolava vee all. Nõruta ja pane potti, lisa 2 dl vett ja aja keema. Lisa sool. Keeda tasasel tulel umbes 10-15 minutit, kuni vesi on imendunud ja seemned muutunud läbipaistvaks ning on pisut paisunud. 

Riivi toores peet peene riiviga ja sega kinoaga. Lase jahtuda. Haki juurde maitseroheline ja viiluta redised.

Salatid talvest kevadesse ja ainult sutsuke suveni

Kevad on juba täies hoos. No vahepeal astub muidugi paar sammu tagasi ka, nagu tal enamasti kombeks on, pisut häbenedes või nii. Tegelikult selline vaikne tulemine ongi parem, kui prahuhti jala ukse vahele löömine. Nii jõuab rohkem märgata ja tunda. Muidu juhtub kõik ilus korraga ja liiga kiiresti. 

Varem oli see tolmune ja kahvatu aeg varakevadest minu jaoks ilmatuma raske, veniv ja tüütu. Iga aastaringiga olen aga ikka rohkem ja rohkem seda aega armastama hakanud. Mõnus on märgata iga väiksematki liikumist uhke kevade ja suure suve poole ning tõdeda, et kõik see kenadus on alles ees ootamas. See tunne  on nii ärev, lootusrikas ja helge, et tõstab jalad iseenesest maast lahti.  Karusell läheb üha kiiremini käima ja ootamatult ruttu hakkab  suvelõpu nukrus magusalt hinges kriipima. Ahastad, et kas tõepoolest juba lõpp, alles see algas...

Millegipärast pole kunagi vaja oodata, et kevadest suvi saaks, veel vähem, et sealt edasi juba sügis saabuks või talve tulek kuidagi päästev tunduks. Kuigi aastaajad on ju kõik enamvähem ühepikkused ja libisevad kenasti ühest teise on ikka ja alati ainult kevad seotud kõige suuremate ootuste ja lootustega. 

Tänu tänavause talve  leebusele ja kiirele kulgemisele on kevad juba pikalt ennast oodata lubanud. Ma hakkasin teda salateid tehes juba ammu ootama. Mõni salat sai tummisem, teine jälle kergem. Panen need siia ka kenasti ritta, veel läheb veidi aega, kuni kaunis kevad päriselt kohal või suur suvi võimust võtab. Salateid  süües on toredam oodata.

Peedi-läätsesalat

100 g rohelisi läätsesid

 300 ml vett

tšillit

1 küüslauguküüs

soola

2 keskmist keedetud või ahjus röstitud peeti 

100 g pehmet fetajuustu

Salatikaste

1 sl sidrunimahla v punaseveini äädikat

1 sl mett

1 sl sinepit (sinepiseemnetega)

tüümianit (ainult lehed)

värsket peterselli

1 väike küüslauguküüs

1 sl oliiviõli

soola

Loputa läätsed ja pane soola ja tšilliga maitsestatud vette keema. Keeda pakendi juhiste järgi umbes 15-20 minutit. Kurna. Pressi küüslauk läbi küüslaugupressi kuumadele läätsedele, sega ja jäta jahtuma. 

Koori peedid ja tükelda kuubikuteks. Sega eraldi kausis veiniäädikas, oliiviõli, mesi, sinep, tüümianilehed, hakitud või pressitud küüslauk ja sool. Vala segu peetidele ja lase maitseid koguda.

Tõsta marineerunud peedid taldrikule, lisa juurde jahtunud läätsed. Pudista peale fetajuustu ja hakitud peterselli. 

Oa-tatrasalat

100 g tatart

200 ml vett

50 g päikesekuivatatud tomateid

50 g punaseid konservube

2-3  artišokki 

tomatit

peterselli

õli päiksekuivatatud tomatite purgist

kaunistuseks salatilehti ja Parmesani juustu laastudena

Kuumuta poti põhjas õli. Vala tatar potti ja kuumuta mõni minut. Lisa vesi, maitsesta soolaga ja hauta tasasel tulel, kuni tatar on pehme. Lase jahtuda. Haki päikesekuivatatud tomatid ja sega tatra juurde koos tilga õliga tomatite purgist. Kurna oad ja lisa salatile. Lisa väikeseks hakitud tomatid, artišokkid ja petesell. Tõmba juustunoaga mõned viilud Parmesani ja säti salatile.

Vietnamipärane kanasalat

Marinaad kanale

500 g kanafileed või kintsuliha

2 sl kalakastet

1 sl sojakastet

1 sl hakitud ingverit

2 küüslauguküünt

Salat

1 suur porgand

veidi hakitud punast või valget kapsast

1/2 kurki

punast sibulat

peotäis koriandrit

peotäis piparmünti

seesamiseemneid

Salatikaste

2 sl kalakastet

2 sl vett

2 sl laimimahla

1 tl pruuni suhkrut v mett

1/2  tšillit (seemned eemaldatud)

Sega marinaadi ained omavahel ja pane kana maitsestuma. Lase maitsestuda paar tundi, kuni üleöö. Võta kana marinaadist ja prae kuumal pannil mõlemalt poolt kuni kana on küps. Lase jahtuda ja lõika ribadeks.

Haki kapsas, porgand, kurk, sibul hästi peenteks ribadeks (kasuta köögikobaini). Pane juurvili taldrikule ja lisa kana tükid. 

Sega kastme komponendid omavahel. Eemalda tšilli seemned ja haki kastme sisse. Vala kaste hakitud juurviljadele ja sega. Lase veidi maitseid koguda ja tõsta taldrikule, peale tõsta viilutatud kana ja puista üle seesamiseemnetega.

Soe spinati-kikerhernesalat

100 g spinatit

1 sl võid

150 g kikerherneid

1 küüslauguküüs

1 tl muskaatpähklit

1 tl vürtsköömneid 

50 g pehmet fetajuustu

Sulata või pannil. Lisa spinat ja hakitud küüslauk. Kuumuta segades, kuni spinat on kokku kukkunud, maitsesta muskaatpähkliga ja lisa kikerhered.  

tõsta taldrikule ja puista pinnale kitsejuustu.

Kinoa salat avokaadoga

150 g kinoat või kuskussi

250 ml vett

 jupp kurki

5 kirsstomatit

avokaadot

peotäis granaatõunaseemneid

2 sl hakitud koriandrit

2 sl hakitud münti

Salatikaste

2 sl sidruni mahla

soola, pipart

mett

3 sl oliiviõli

Loputa kinoaseemned sõelal hoolega jooksva külma vee all. Nõruta.  Kuumuta vesi koos kinoaseemnetega keema,lisa soola ja  keeda madalal kuumusel 10-15 minutit, selle ajaga peaks vesi olema seemnetesse imendunud ja seemned ise muutunud läbipaistvamaks. Lase jahtuda.

Kui kasutada kuskussi. Aja väike kogus vett potis keema, vala sisse kuskuss ja eemalda pott tulelt. Sega kahvliga kuskuss õhuliseks. Jahuta.

Tükelda kurk väikesteks kuubikuteks. Lõika tomatid pooleks. Lisa granaatõunaseemned, tükelda avokaado. Haki maitseroheline. Sega kastme komponendid omavahel ja vala salatile. Sega kõik kergelt tõstes läbi. Kaunista mündilehega.

Porgandi-pähklikotletid

300 g porgandeid 

1 dl India pähkleid või kooritud mandleid

poole apelsini värskelt pressitud mahl

1 muna

1 sl oliiviõli

2 dl hakitud koriandrit

1 tl mett

 soola

1 tl jahvatatud vürtsköömneid

1 tl jahvatatud koriandrit

2-3 spl  (tatra)jahu

praadimiseks rapsiõli

Pane pähklid ja apelsini mahl kaussi ja leota umbes viis minutit. Koori ja riivi porgandid peenelt. Pane pähklid koos mahla, mee, ürtide, muna ja maitseainetega väikesesse purustajasse ning sega ühtlaseks. Sega segu peenelt riivitud porgandiga. Lisa jahu. Porgandite mahlakusest oleneb, kui palju jahu on vaja lisada. Kui segu tundub liiga vedel, võib veel lusikatäie jahu juurde panna. 

Kuumuta pann, lisa õli. Tõsta lusikaga segu pannile ja prae keskmisel kuumusel mõlemalt poolt, kuni kotletid on kuldpruunid. Serveeri koos jogurtikastme, rohelise salatiga.

Kreekapärane jogurtikaste

50 g Kreeka jogurtit

2 cm jupp kurki 

1 küüslauguküüs

tilli ja peterselli ohtralt

sool

pipar

Riivi kurk ja pigista üleliigne vesi sõleal või  käte vahel. Pressi küüslauk. Haki maitseroheline. Sega kõik ained jogurtiga.

Taipärane mangosalat

1/2  mangot

1/2 kurki

1/2 suvikõrvitsat

50 g sukruherneid 

mungoa idandeid

värsket münti

värsket koriandrit või peterselli

Salatikaste

1 laimi mahl

mett

soola

1 sl tamarindipastat

seesamiseemneid

Koori mango ja haki ribadeks. Viiluta kurk ja suvikõrvits pikkupidi  peenikesteks ribadeks. lõika suhkruherned ribadeks. Lisa idud, ja hakitud maitseroheline. 

Sega laimimahl meega ja tamrindipastaga, lisa oliiviõli ja sega ühtlaseks. Vala salatile ja serveeri kohe.

Tsitruse-fenkolisalat

1/2 fenkolit, hästi õhukesteks viiludeks lõigatuna 

 1 greip (punane) või 1 apelsin 

rukolat või muud värsket salatit 

1/2 punast sibulat

rediseid

50 g röstitud  Kreeka pähkleid või mandleid

Salatikaste 

3 sl oliiviõli 

1 sl  sidrunimahla 

1 sl mett

soola ja pipart

Aseta salati koostisosad taldrikule - kõige alla salatipadi rohelisest salatist, sinna peale õhukesed fenkoliviilud, siis kooritud ja tükeldatud apelsin ja greip ning õhukeseks viilutatud punane sibul. Kõige peale pudista peeneks hakitud Kreeka pähkel. 

Salatikastme valmistamiseks sega omavahel sidrunimahl, mesi ja veidi soola. Pidevalt segades nirista sisse õli. Kalla salatile vahetult enne serveerimist. 

Peedipirukad lehtedest ja mugulast

Juba harras jõuluaeg poole peal, aga mina korjan ikka alles kasvuhoonest saaki. No, kui nüüd päris aus olla, siis nädal tagasi oli see veel täitsa võimalik. Viimase nädala külm on küll mu vaprakesi kõvasti näpistanud. Siiamaani pidasid  lehtpeedid triiphoones kenasti vastu. Said seal segamatult laiutada ja muudkui kasvasid. Kõik satikad, kes neid suvel himustasid olid ammu peitu pugenud ja peedilehed uhkustasid oma veatu väljanägemisega.

Ah, et mida ma siis selle lehtpeedi hiigelkogusega peale hakkasin? Kõigepaelt peab ütlema, et nad on lihtsalt nii võrratult ilusad, et mulle meeldib nad kasvama panna puhtalt ilu pärast.  Erksad, kollased ja punased isendid läbisegi. Erilist poputamist nad ka ei vaja. Kasutada saab noori lehti suvel salatis ja suuremaid varsi ning lehti kergelt kuumutades. Õnneks säilitavad lehtpeedi varred oma krõmpsu oleku ja ei muutu puiseks. Sarnaselt spinatile võib neid poetada vormiroogade, omleti ja pirukate sisse. Mangold, see ta teine nimi, sobib ka lihakõrvaseks. Veidi pannil või sees hautamist, paar küüslauguküünt ja näpuotsaga  riivitud muskaatpähklit, on see kõige tavalisem lähenemisviis. 

 Mangoldi galette’iga  isutas mind sakslaste Essen & Trinken. Galette võib tähendada soolast tatrajahust pannkooki, aga ka Prantsuse köögist pärinevat rustikaalset pirukat. Krõbeda tainaosaga vabalt vormitud piruka servad on elegantse lohakusega täidise peale keeratud. Enamasti on Galette-ile omane mure tainas valmistatud ainult jahust, võist ja külmast veest. Siin retseptis on veidi külluslikum kohupiimaga tainas lehtpeediga sõbraks saanud.

Mangoldi galette

Tainas: 

250 g täsiteranisujahu 

1 tl küpsetuspulbrit 

50 ml rapsiõli (või külma võid)

50 g kohupiima (rasva 13%) 

1 muna 

1 tl kuivatatud tüümianit 

soola 

hakitud pähkleid või mandleid 

Täidis:

700 g lehtpeeti

2 sibulat

4 küüslauguküünt

1 tl riivitud muskaatpähklit

soola

pipart

50 g võid

2 muna

500 g feta juustu (see feta-laadne pehme “fitaki” on sobiv)

Sega küpsetuspulber jahu hulka. Lisa õli (või kuubikuteks lõigatud külm või), kohupiim ja muna. Maitsesta soola ja tüümianiga. Lisa hakitud pähklid. Sõtku kätega või kasuta köögikombaini abi. Tainas peab jääma elastne ja rullitav. Vajadusel lisa veel pisut jahu. Keera tainas kilesse ja pane 30 minutiks külmkappi. 

Pese lehtpeedid ja haki paari cm pikkusteks juppideks. Haki sibulad ja küüslauk.  Sulata pannil või ja prae sibulat kuni see muutub kuldseks, lisa lehtpeet ja kuumuta, kuni lehed on vildistunud. Lisa küüslauk ja maitsesta soola, pipra ja muskaatpähkliga.

Löö munad kaussi ja sega läbi koos feta juustuga. Lisa pannilt lehtpeedid ja sega läbi. 

Rulli tainas küpsetuspaberil lahti ümmarguseks kettaks. Tõsta tainas koos küpsetuspaberiga ahjuplaadile. Vala täidis ringi keskele, nii, et äärtesse jääb vaba ruumi 3-4 cm ja tõsta servad täidise peale. Küpseta 200 kraadi juures 35-40 minutit. Kui pirukas kipub pealt liigselt pruunistuma kata fooliumiga. 

Kuna lehtpeediga on kuni kevadeni ilmselt kitsas käes, siis võib piruka teha ka talviselt ahvatleva punapeediga. Toorest peeti täidises kasutades  jäävad juurikad kergelt krõmpsud. Kui on soov  pehmema  sisu järele, peaks peedid enne ahjus fooliumi sisse keeratuna pehmeks küpsetama, selleks kulub 200 kraadi juures umbes 1 tund. Võib kasutada ka keedetud peeti. 

Peedi galette

Tainas: 

250 g täsiteranisujahu 

1 tl küpsetuspulbrit 

50 ml rapsiõli (või külma võid)

50 g kohupiima (rasva 13%) 

1 muna 

1 tl kuivatatud tüümianit 

soola 

hakitud pähkleid või mandleid 

Täidis: 

3 keskmist toorest peeti 

2 sl palsamiäädikat 

2 sl suhkruroosiirupit või mett

150 g pehmet kitsejuustu 

hakitud pähkleid

rosmariini 

soola 

Koori peedid ja viiluta õhukesteks ratasteks. Pane peedid kaussi ja nirista peale palsamiäädikat ja siirupit. Sega. Lase peetidel umbes pool tundi marineerida. 

Sega küpsetuspulber jahu hulka. Lisa õli (või kuubikuteks lõigatud külm või), kohupiim ja muna. Maitsesta soola ja tüümianiga. Lisa hakitud pähklid. Sõtku kätega või kasuta köögikombaini abi. Tainas peab jääma elastne ja rullitav. Vajadusel lisa veel pisut jahu. Keera tainas kilesse ja pane 30 minutiks külmkappi. 

Rulli tainas küpsetuspaberil lahti ümmarguseks kettaks. Tõsta peedi rattad tainale, jäta äärtesse vaba ruumi 3-4 cm. Murenda peale kitsejuustu ja raputa pinnale pähklipuru ning rosmariini lehekesi. Keera ülejäänud tainaservad peetidele peale. Küpseta 200 kraadi juures 35-40 minutit. Kui kipub pealt liigselt pruunistuma kata fooliumiga. 

Lammas, punapeet ja vein

Kevadel on talleliha õrn. Sellisele hõrgule lihale pole õigupoolest peale soola  midagi vaja lisada, kui siis ainult lambaliha suuri lemmikuid rosmariini ja küüslauku. Kuna mul oli tegu eriliselt õrna voonakesega otsustasin piimatalle  maitse  võimendamiseks teha marinaadi jogurtist ja kadakasiirupist. Sellest kooslusest moodustus ahjus küpsemise ajal maitsekas  ja mahe kaste, no ja kadakamarjad veereseid lausa ise ahjupannile. 

Lisandiks läksid ahju veel peedid. Vormistasin  need violetsed kaunitarid seekord Hasselbacki kartulite näo järgi. Tõsi rasvainega neid suures kevadeootuses koormama ei hakanud, kuid pidulikult eriline kuju tahtis edvistamiseks end veel veidi ehtida. Sobrasin natuke oma aardelaekas ja leidsin just sobivad juveelid. Violetse varjundiga  soolateemandid. Veinimeistri sool Umami viimasest saadetisest.  Need on Réunioni meresoolakristallid, mis on maitsestunud Cabernet ja Merlot veini vaatides ning saanud juurde sügava veinipunase tooni ning aroomi.

Askeldustega ühele poole jõudnud, oligi aeg lennutada veinipudelilt kork. 2009 aasta Villa Antinori on  tumeda kirsi nüanssidega ning magusate vürtside järelmaitsega hästi taskaalus vein. Segu Sangiovese, Cabernet Sauvignon, Merlot ja Syrah marjadest. Moosine ja tagasihoidliku happega vein sobitub hästi kergelt magusa ja pehme kastmega. See on  hästi laialt tuntud vein nii Itaalias, kui ka rahvusvaheliselt. Kergelt joodav ja sobitub lisaks noore lamba lihale veel hästi ka sealiha ja  grillitud kanaga. Antinori on kuulus Toscana markiiperekond.  Kunagi alustasid siidikaupmeestena, alates 1385 on peamiselt veinivalmistajad ja -kaupmehed. Täna on firma Euroopa suurim veiniaedade omanik, kes katsetab mitmel pool Itaalias, Uues Maailmas ja isegi Kõrgõztanis. 

 Lambapraad jogurti kastmes

1 kg talleliha

2 dl jogurtit

soola

pipart

 2 sl kadakamarja siirupit

kadakamarju

3-4 rosmariini oksa

10 küüslauguküünt

Hõõru talleliha soolaga sisse. Viiluta küüslauk ja rebi rosmariini lehed okste küljest. Sega küüslauk ja rosmariin jogurtiga, lisa juurde kadakamarjad ja -siirup. Pane liha marinaadi ja lase maitsetel tõmmata paar tundi kuni üle öö.

Enne küpsetamist lase lihal seista vähemalt tund toatemperatuuril. Pane liha koos marinaadiga ahjuvormi.

Kuumuta ahi 230 kraadini ja küpseta liha esimesed 20 minutit. Seejärel vähenda kuumust 160 kraadini, kata vorm fooliumiga ja küpseta veel tund kuni poolteist, kuni liha on pehme ja eraldub kergelt kondi küljest.

Ahjupeedid Hasselbacki moodi 

3 keskmist peeti (soovitavalt ühesuurust)

3 sl palsamiäädikat

2 sl suhkruroosiirupit

soola

2 tl kuivatatud tüümianit

2 küüslauguküünt

veinimeistri soola

Pese ja koori peedid  ning lõika pooleks.   Alustades peedipooliku ümaramast osast lõika lahti tihedalt õhukesed  viilud nii, et allosa jääb läbi lõikamata. Pane peedid ahjuvormi.  Sega omavahel palsamiäädikas, sool, tüümian ja siirup. Purusta küüslauguküüned  ja sega juurde. Vala segu peetidele. Kata vorm fooliumiga ja küpseta 200 kraadi juures umbes 45 minutit. 

Serveerimisel puista pinnale veinimeistri soola.

Katsetamiseks jagas veini Dunker ja veinimeistri soola Umami

Peedipesto

Hirmsasti isutab juba värske rohelise järgi, aga paraku ei kraabi paksu lume ja jääkamakate alt veel midagi söömiskõlbliku välja. Egas muud, kui keldrit kraamima.  Juba pisut krimpsu tõmbuvad juurikad tuleks nüüd välja tirida ja viimane aeg on need kortsulised vanakesed nahka pista. Kui peedist kõlbas omal ajal isegi pesumasinat teha, siis pesto tegemiseks ei pea küll leiutajat palkama. Suristad sirinal valmis ja  värvid  elegantse keerutusega taldrikutäie pastat tumeroosaks. Mina maitsestasin pesto Sališite suitsusoolaga. See aromaatne sool hullutas mind oma suurepärase aroomiga.  Sool on täis kasulikke mineraale ja töötlemata. Sinna pole lisatud mingit vedelat suitsulaadset kunstlikkku maitsestajat ega värvainet.  Sališid, indiaani hõimud Põhja-Ameerikas, suitsetavad meresoola pikki tunde punase lepa suitsuga. Punapõsksed peedid klapivad suitsumaitsega hästi kokku. Isegi, kui pikk talv on neid mugulaid pisut räsinud, saavad need pestos uue hingamise.

Spagetid peedipestoga

2 toorest peeti

2 küüslauguküünt

1 sl kõrvitsaseemneid

värsket koriandrit

Sališite suitsusoola

3 sl  kõrvitsaseemneõli

30 g kitsejuustu või Pecorinot

täistera spagette

serveerimiseks pehmet kitsejuustu

rohelist salatit

Pese peedid puhtaks ja paki fooliumisse. Küpseta 200 kraadises ahjus umbes tund, kuni peedid on pehmed. Koori peedid ja tükelda. Koori küüslauguküüned ja riivi juust. Pane kõik ained purustajasse ja töötle, kuni moodustub ühtlane pasta.

Keeda spagetid soolaga maitsestatud vees. Ära keeda pastat kauem, kui on vajalik! Ikka al dente. Nõruta spagetid, kuid jäta veidi pastakeetmis vedelikku alles. Sega juurde peedipesto ja vajadusel sortsuke pastakeedu vedelikku. Serveeri rohelise salati ja kitsejuustuga.

Pesto säilib  külmkapis suletud purgis umbes nädala. Sobib oivaliselt ka võileivakatteks.

Kasukas rubiinpunasele kalale

Suur rahu on saabunud. Loodus on unne vajunud. Maa on kaetud valge vahuse lumega. Isegi mina, paadunud talve kiruja, naudin  ümbrust. Nende lumerohkete talvedega on tulnud juba teatav vilumus. Tõmbad vildid jalga, karvamütsi kõrvuni ja suunurgad üles. Olgu siis pealegi talv. Harras advendiaeg on ju alati imeline, lumega nagu kaunis muinasjutt. Peaasi, et sel va jõulustressil ei lase pähe pesa teha. 

Kõiki paremaid palasid ei pea säästma ju ka jõululauale. Kes see ikka korraga nii palju head - paremat läbi seedida jaksab. Advendiajal peaks lubama igasse päeva killu jõulutunnet. Kindlasti on  söögil ja  joogil siin kaalukas osa. 

Seda teab ka veinipood Veinisõber, kus peetakse laata terve advendiaja. Veinilaada valikust võib leida palju põnevaid üllatusi ning ühe isemoodi püstijalabaari, mille pidamine on usaldatud toidublogijatele. Veinisõber andis igale meist mekkimiseks ühe veini ja meie ülesandeks oli veinile suupiste juurde sobitada. Kui tavaolukorras oleme harjunud veini valima söögi kõrvale, siis seekord oli teistpidi.

Minu veiniks sai Pierre de Champs Sancerre. Sancerre on väike linnake Prantsusmaa südames Loire´ jõe kaldal. Sancerre piirkonna viinamarjaistanduste  kriidisel pinnase on Sauvignon Blanc´i viinamarja jaoks parimad kasvukohad. Selles veinis on  värskete rohtaimede aromaatsust, rikkalikult mineraalsust ja happesust. Peale esmast veini mekutamist plaanisin teha siiakasuka, mis oleks veidi kergem variant venelaste kuulsast heeringakasukast. Pärast mõningat katsetamist ja komponentide vahetamist otsustasin siiski seda kihilist salatit pisut kergendada. Kurk ja õrn siig tundusid mineraalse Sauvignon Blanc’iga paremini haakuvat. Kuna kurk on üsna veerohke tuleks seda enne salatisse ladumist ka veidi sõelal nõrutada või isegi pisut vett välja pigistada. 

Riivitud peedi segasin esmalt kalga ja jätsin värvi lisamiseks maitsestuma.

Läbipaistava lihaga  kalale annab kerge peediga marineerimine ilusa rubiinpunase välimuse, just pühadeaega sobiva.  Samahästi võib kasutada ka toorest peeti. See lisab veelgi värvisügavust ja piisab vaid  väga väikesest kogusest.

Seda suupistet ja sümboolse hinnaga klaasikest veini saab laupäeval Veinisõbras maitsta. Seekord peame tapasbaari mina ja Ragne Värk.  Ragne  pakub pardiröstbiifi sibulamoosiga. See suupiste on sobitatud maailma parima punase vahuveiniga Marcello Lambrusco. Tulge maitsma baar on avatud alates 12 keskpäeval, kuni kaupa jätkub:)

Soolasiig peediga:

1 siig

2 spl soola

1 spl heledat muscovado suhkrut

3 spl riivitud peeti(eelnevalt ahjus röstitud või keedetud)

1 sibul

Salat:

2 keedetud muna

1 kurk

1 keedetud porgand

Ürdikaste:

1 munakollane

1 küüslauguküüs

1 tl sinepit

2 tl sidrunimahla

soola

pruuni toorsuhkrut

peotäis ürte (till, roheline sibul, petesell)

2 dl rapsiõli

1 dl hapukoort või Kreeka jogurtit

Puhasta kala ja fileeri. Lõika kalaliha väikesteks suupärasteks tükkideks. Lao karpi vaheldumisi soola, suhkru, hakitud sibula ja riivitud peediga. Sega hoolega karpi raputades. Lase külmkapis paar tundi kuni üleöö maitsestuda.

Sega kaste. Pane munakollane, sool, suhkur, sinep ja sidrunimahl kaussi ja sega saumikseriga ühtlaseks. Hakka peene joana lisama õli. Vala ära pool õli kogusest. Ülejäänud õli pane koos ürtidega köögikombaini ja töötle, kuni saad ühtlase pasta. Lisa pasta majoneesile ja töötle veel paar minutit sauseguriga. Sega hapukoor kastme hulka.

Aseta salat kihiti pokaalidesse. Kõige alla tõsta soolatud kala, seejärel riivitud ja pisut sõelal nõrutatud kurk, hakitud muna ja kõige peale lusikatäis kastet. Peale raputa riivitud porgandit.