Veinipruunike

Õrn ja hullutav maikuu kihutab meeletu kiirusega. Tahaks hädapidurit tõmmata, aga ei ulatu. Pole parata peab kaasa jooksma, et ikka kõigest tärkavast osa saada. Jooksen turule, kraban kaasa heleroosad rabarbrivarred, aromaatsed krõmpsuvad karulagulehed, punapõsksed redised. Süda hakkab lausa puperdama, kui kodumaise spargli turuletilt leian, suures ahnuses, lasen kõik kaasa pakkida. Puistan kiiruga seemned mulda, tomatitaimed ritta (läks ikka vist liiga tihedalt). Rediseid olen juba mitu korda harvendanud, aga ikka pole neil ruumi kasvada. Jälle ei uskunud, et nii pisikesest seemnetest, nii palju rediseid võiks sirguda.

 Nädalavahetuse viimastel minutitel korjan  kiiresti kokku veel värske maltsa, endal juba üks jalg autos, linnakiirus kihutamas tagant.

Ja mida ma teen esimese asjana koju jõudes? Selle asemel, et pugida rohelist kraami, küpsetan ma kõigepealt ühe brownie. No ma lihtsalt nii väga  kibelesin proovima, mismoodi maitseb šokolaadi brownie, kuhu on lisatud sorts punaveini.  Pealegi, šokolaadi hooaeg on ju igikestev. Ristisin ta hellitavalt veinipruunikeseks. Maitses ülimõnusalt, mahlakas ja tummine. Vein muudab šokolaadimaitse nii põhjatuks, et seda lausa unustad end  sööma. Tume muscovado suhkur ja rukkijahu on siia kooslusesse nagu loodud. Kui küpsetda klassikalist brownie't, peaks kasutama päris ohtralt valget kristallsuhkrut, mis pealispinna kõbedaks muudab, aga kuna  siin on katteks on  veini-šokolaadi glasuur, pole krõbedal pinnal tähtsust. Otsustasin oma lemmiku - muscovado suhkru kasuks. Kallasin klaasikese veini juurde, libistasin kingad jalast ja lubasin endale väikese vallatuse. Enne muidugi olin pakkinud hellalt maltsad karbiga  külmkappi uut ja tervislikumat päeva ootama.

Punase veiniga brownie

1/2 dl punast veini

200 g tumedat šokolaadi

130 g võid

150 g tumedat muscovado suhkrut

1 tl vanilliekstrakti

3 sl rukkijahu

1 sl mõrudat kakaopulbrit

1/2 tl soola

4 muna

Glasuur

100 g tumedat šokolaadi

1 sl võid

2 sl punast veini

Pane ahi soojenema 180 kraadi peale.

Haki või ja šokolaad tükkideks ja sulata madalal kuumusel paksupõhjalises potis. Sega vein ja suhkur sulanud šokolaadi hulka.

Lisa ükshaaval munad. Sega jahu, kakao ja sool omavahel ja lisa segusse. Vala tainas küpsetuspaberiga vooderdatud kandilisse ahjuvormi ja küpseta 25 minutit. Lase browniel jahtuda. 

Tõsta ettevaatlikult küpsetuspaberiga koos vormist välja. Sega glasuur. Sulata või ja šokolaad madal kuumusel paksupõhjalises potis ja lisa juurde vein, sega ühtlaseks ja vala koogile. Silu pind ja lase külmkapis jahtuda. Serveerimisel lõika ruutudeks.

Veini jagas proovimiseks Dunker.

Vutt kumkvaadiga

See on nüüd toit sellest, mis parajasti kapis oli ja kiiresti valmis sai.  Selline üks, kaks ja valmis.  Valmistamine võtab mõned minutid ja paar lihtsat liigutust. Lõpptulemus oli nii hea ja elegantne, et järgmisel poereisil juba varusin miniapelsine lisaks ja vutti järgi tean  enamasti minna Sadama turule. Selle  lihtsa leiu üle, kuidas argipäev särama panna olen lausa õnnelik. 

 Miniatuursed kinkanid (just nii neid kumkvaate veel kutsutakse)  jäävad ikka üsna sageli mu silmade haardesse poeriiulil ja juba sirutabki käsi karbikese järele, et teda korvi lennutada. See seletab asjaolu, et neid mu külmkapis tihti leida võib. Et kääbusapelsinide koor on õhuke, on viljad altid veekaotusele ning neid tulebki säilitada jahedas, piisava õhuniiskuse tingimustes.

 Sageli kasutan neid oranže lõhnapomme magustoitudes, kuid millegipärast pole linnuliha juurde  enne taibanud  kääbusvilja sättida.  Kumkvaatide eripära seisneb selles, et nahka pannakse kogu vili koos kooreosaga. Arvestades viljade tillukesi mõõtmeid, on neid  muidugi ka üsna raske koorida. Koor  sisaldab piisavalt eeterlike õlisid ja seepärast on puuvili tänuväärne maitsestaja. Lisaks on veel neist kuhjaga silmailu, mis meele rõõmsaks teeb. 

Ahvatlevat pannitäit vaadates oli selge, et ilma veinita seda elegantset rooga  sööma ei raatsi hakata. Juurde passis värske happe ja  kergelt puuviljase  vaid aimatava melonimagususega Villa Antinori 2011 Bianco. 

4 kondistatud vutti

pool tšillikauna

peotäis kumkvaate

1 sl sukruroosiirupit

2 küüslauguküünt

1 laimi mahl

soola

praadimiseks õli

Hõõru linnnukesed soolaga sisse. Pese hoolega kumkvaadid ja viiluta. Haki küüslauk ja tšilli. Aja õli pannil kuumaks ja tõsta vutid pannile. Küpseta kuumal panni paar minutit ja keera linnukestel külge. Kohe viska pannile kumkvaadid, tšilli ja küüslauk. Lase veidi küpseda ja pigista juurde laimist mahl ja lisa siirup. Sega. Kokku küpseta linnukesi umbes kümmekond minutit. Serveeri värske kurgi salatiga.

Veini saatis katsetamiseks Dunker

Lammas, punapeet ja vein

Kevadel on talleliha õrn. Sellisele hõrgule lihale pole õigupoolest peale soola  midagi vaja lisada, kui siis ainult lambaliha suuri lemmikuid rosmariini ja küüslauku. Kuna mul oli tegu eriliselt õrna voonakesega otsustasin piimatalle  maitse  võimendamiseks teha marinaadi jogurtist ja kadakasiirupist. Sellest kooslusest moodustus ahjus küpsemise ajal maitsekas  ja mahe kaste, no ja kadakamarjad veereseid lausa ise ahjupannile. 

Lisandiks läksid ahju veel peedid. Vormistasin  need violetsed kaunitarid seekord Hasselbacki kartulite näo järgi. Tõsi rasvainega neid suures kevadeootuses koormama ei hakanud, kuid pidulikult eriline kuju tahtis edvistamiseks end veel veidi ehtida. Sobrasin natuke oma aardelaekas ja leidsin just sobivad juveelid. Violetse varjundiga  soolateemandid. Veinimeistri sool Umami viimasest saadetisest.  Need on Réunioni meresoolakristallid, mis on maitsestunud Cabernet ja Merlot veini vaatides ning saanud juurde sügava veinipunase tooni ning aroomi.

Askeldustega ühele poole jõudnud, oligi aeg lennutada veinipudelilt kork. 2009 aasta Villa Antinori on  tumeda kirsi nüanssidega ning magusate vürtside järelmaitsega hästi taskaalus vein. Segu Sangiovese, Cabernet Sauvignon, Merlot ja Syrah marjadest. Moosine ja tagasihoidliku happega vein sobitub hästi kergelt magusa ja pehme kastmega. See on  hästi laialt tuntud vein nii Itaalias, kui ka rahvusvaheliselt. Kergelt joodav ja sobitub lisaks noore lamba lihale veel hästi ka sealiha ja  grillitud kanaga. Antinori on kuulus Toscana markiiperekond.  Kunagi alustasid siidikaupmeestena, alates 1385 on peamiselt veinivalmistajad ja -kaupmehed. Täna on firma Euroopa suurim veiniaedade omanik, kes katsetab mitmel pool Itaalias, Uues Maailmas ja isegi Kõrgõztanis. 

 Lambapraad jogurti kastmes

1 kg talleliha

2 dl jogurtit

soola

pipart

 2 sl kadakamarja siirupit

kadakamarju

3-4 rosmariini oksa

10 küüslauguküünt

Hõõru talleliha soolaga sisse. Viiluta küüslauk ja rebi rosmariini lehed okste küljest. Sega küüslauk ja rosmariin jogurtiga, lisa juurde kadakamarjad ja -siirup. Pane liha marinaadi ja lase maitsetel tõmmata paar tundi kuni üle öö.

Enne küpsetamist lase lihal seista vähemalt tund toatemperatuuril. Pane liha koos marinaadiga ahjuvormi.

Kuumuta ahi 230 kraadini ja küpseta liha esimesed 20 minutit. Seejärel vähenda kuumust 160 kraadini, kata vorm fooliumiga ja küpseta veel tund kuni poolteist, kuni liha on pehme ja eraldub kergelt kondi küljest.

Ahjupeedid Hasselbacki moodi 

3 keskmist peeti (soovitavalt ühesuurust)

3 sl palsamiäädikat

2 sl suhkruroosiirupit

soola

2 tl kuivatatud tüümianit

2 küüslauguküünt

veinimeistri soola

Pese ja koori peedid  ning lõika pooleks.   Alustades peedipooliku ümaramast osast lõika lahti tihedalt õhukesed  viilud nii, et allosa jääb läbi lõikamata. Pane peedid ahjuvormi.  Sega omavahel palsamiäädikas, sool, tüümian ja siirup. Purusta küüslauguküüned  ja sega juurde. Vala segu peetidele. Kata vorm fooliumiga ja küpseta 200 kraadi juures umbes 45 minutit. 

Serveerimisel puista pinnale veinimeistri soola.

Katsetamiseks jagas veini Dunker ja veinimeistri soola Umami