Õunamoos ilma suhkruta

Tihti juhtub, et kausi põhja jäävad vedelema head, magusad kodumaised õunad. Nende krimpsus pind enam hammustama ei ahvatle, aga ega armsaid oma aia õunu ei raatsi ju minema visata. Liiatigi on need enamasti nii magusad, et võib moosi keeta isegi ilma suhkruta. 

Koori lihtsalt õunad ja tükelda potti, lisa pisut vett ja kuumuta tasasel tulel koos kaneelikangi ja purustatud kardemoniga, kuni õunad on pehmed. Lisa veidi sidrunimahla ja vajadusel veidi vahtrasiirupit. Püreeri sauseguriga ühtlaseks. Pane purki ja säilita külmkapis. Selline moos pikaks säilimiseks mõeldud pole ja ega teda kauaks ei jätkugi, sest kulub juba paari hommikuga ära, kas pannkoogi või jogurti seltsis, nagu poleks olnudki. Siis tuleb jälle järgmised õunad koorida….

Kuhu suvi kadus? Tikrimoos.

Alles ta oli, säras ja õitses. Keerad korraks ringi ja läinud ta ongi. Lohutuseks  on jäänud paar purki tikrimoosi ja natuke mustikaid. Varsti pole neidki. Mustikaid noh, moosi peaks ju jaguma. Retsept on lihtne, pole vaja kirja pannagi. Vaja läheb ainult marju, sutsuke suhkrut ja saumikserit. Vahtrasiirup ja tikrid klapivad ka kenasti.

Kama cotta

Nii nüüd on küll viimane hetk kotid, kompsud, pannid ja potid kokku pakkida ja linnast pageda.  Vastu aasta valgeimale  ööle. Tantsima heinamaale, valgust püüdma põldudele ja vetele, nuusutama metsa ja unistama aasale. 

Tegelikult oleks juba ammu minema sättinud, kuid alati hoiavad mingid näiliselt tähtsad tegemised viimse hetkeni paigal ja siis, kui pagemiseks läheb ununevad mõned olulised detailid. Nagu näiteks see, et pikal  valgel ööl võib unistamiste vahel tabada vastupandamatu magusaisu. Kõigi nende tossavate grillahjude kiuste. Selleks, et mitte unelmate pidusööki kihva keerata, peaks veel enne teele tormamist köögis mõned ettevalmistused tegema. Panna cotta valmistamine on imelihtne ja kui see valada väikestesse kaanega suletavatesse purgikestesse on seda hõlbus metsa ja maale kaasa pakkida. Aga Jaanipäeva panna cottale passiks ka kama juurde ripudada, siis saab sellest maiusest juba sedasorti roog, mis kõlab  päevakohaselt. Enne maiustamist jääb üle veel loota, et pidupaigas on käeulatuses paar metsmaasikat, millega rooga väärtustada. Ettenägelikumad ja murelikumad peaksid siiski purgikese rabarbrimoosi ühes haarama.

Kama cotta

300 ml rõõska koort (35%)

300 ml keefiri

4 sl suhkrut

näpuotsatäis soola

1 tl vanilliekstrakti või vanillisuhkrut

3 sl kamajahu

2 sl värskelt pressitud sidrunimahla

3 želatiini lehte või (2 tl želatiinipulbrit + 6 tl külma vett)

Pane želatiinilehed või -pulber külma veega 5 minutiks likku. 

Pane potti koor, suhkur, sool ja kuumuta segades, kuni suhkur on sulanud, aga ära keema lase! Tõsta kõrvale ja jäta jahtuma.

Pigista želatiinist üleliigne vesi välja. Pane sidrunimahl potti ja kuumuta keemiseni, võta pott tulelt ja lisa kuivaks pigistatud želatiinilehed. Sega, kuni želatiin on lahustunud. 

Kui kasutad želatiinipulbrit, siis sulata see veevannil segades, ära lase keema!!

Vala želatiin ettevaatlikult ja pidevalt segades peene joana kooresegu hulka. Lisa keefir ja vanillikaunapasta ja kamajahu, sega ühtlaseks. Jaota segu  vormide vahel ära ja tõsta vähemalt 4 tunniks (või ööks) külmkappi tarretuma.

Rabarberimoos

300 g rabarberit 

50 g  moosisuhkrut

Tükelda rabarber ühesuurusteks ribadeks, pane potti ja lisa suhkur. Kuumuta kuni hakkab vedelikku eralduma, sega. Kuumuta umbes 5 minutit, kuni rabarber pehmeneb, kuid säilitab ikka veel oma kuju.

Tõsta tardunud magustoidule.

Jogurtijuust e. labneh ja apelsinimarmelaad

Ma jumaldan Kreeka jogurtit. Võib öelda, et mul on kergekujuline sõltuvus sellest mõnusast kreemisest, paksust ja sametisest, hapendatud piimatootest ning ma olen valmis seda sööma igal hommikul. Midagi poleks mul selle vastu, et seda ka lõunal ja õhtul pugida. Paraku pole sellised liialdused just kõige kehasõbralikumad tegevused, seega tuletan endale pidevalt meelde, et mõistlik  toituja manustab peale jogurti veel ka teisi toiduaineid. 

Sellegi poolest tundub mulle alati poes sisseoste tehes, et mu jogurtivarud on otsakorral. Ma varun jogurit  ülima kohusetundega pea iga kord, kui see mu silma alla jääb rändab tops või paar otseteed ka ostukorvi. Enamasti selgub koju jõudes, et olen muidugi liigsuured varud juba eelnevalt soetanud. Mõistagi pole see ühe jogurtisõltlase jaoks  suurem häda, sest lisaks muudele väärt kasutusvõimalustele saab Kreeka jogurtist ka edukalt juustu teha. Õigupoolest on tegu pigem pehme määrdejuustuga, mis on levinud Liibanonis ja Lähis-Idas, kus seda labneh’ks nimetakse. Juustu valmistamine seisneb paksu jogurti nõrutamises.  Mida kauemaks marli sisse mähitud jogurtipalli kausi kohale kõlkuma jätad, seda tugevama ja tihedama juustu saad.

Jogurtijuust ehk labneh 

370 g (1 tops) Kreeka jogurtit 

näpuotsaga soola 

Alusta labneh'i valmistamist päev varem. Vooderda sõel kahekordse marliga. Sega jogurt soolaga ja vala sõelale. Võta marli otstest kinni ning seo marli nurkapidi kokku. Seo marli koos jogurtipalliga lusika külge ja aseta lusikas ristipidi sügava kausi kohale rippuma nii, et kausi põhja jääks ruumi eralduva vedeliku jaoks. Tõsta jogurt külmkappi nõrguma. Lase nõrguda vähemalt ööpäev. Mida kauem nõrutad, seda tugevama ja tihedama juustu saad. 

Valmis juustu võib maitsestada ürtide, küüslaugu, sidrunikoore, tšilli ja muu meelepärasega. Tihe juust laseb ennast ka pallikesteks veeretada ja siis saab maitsestatud juustupallid purki hoiule panna, ning õliiviõliga üle kallata. Näiteks nii, nagu Tuuli tegi.

Jogurtijuustu või ka lihtsalt Kreeka või Türgi jogurti kaaslaseks sobivad ka mõnusad marmelaadid või moosid. Näiteks veriapelsinidest saab sellise leekiva maiuse.

Apelsinimarmelaad 

5-6 apelsini 

1 dl marmelaadisuhkrut 

1 sidrun 

Vala tsitrusviljad üle keeva veega ja pese harjaga nühkides hoolega puhtaks. Veel parem, kui saad kasutada mahevilju. Riivi kahe apelsini ja siruni koor peenelt, ilma valge osata. Jäta üks-kaks apelsini terveks, teised poolita ja pigista mahl potti, lisa ka sidrunimahl ja tsitruseliste koored. Mahla peaks olema u 200 ml. Lase mahlal keema tõusta ja lisa suhkur. Keeda tasasel tulel 10 minutit, kuni segu pakseneb. Samal ajal eemalda noaga lõigates apelsinide koor ja lõika viljad ratasteks või fileeri. Lisa apelsinilõigud marmelaadi sisse ja keeda veel minut. Eemalda pott tulelt. Lase jahtuda ja vala purki. 

Serveeri koos jogurtijuustu, röstsaia või croissant'iga.

Pohlamoos

Pohlamoosita on jõulud nukrad. Mulle maitseb see hapukas moos ka muul ajal. Seepärast ta mul enne pühi otsa saigi. Õnneks saab kohe uue teha.

500 g pohli 

100 g moosisuhkrut

paar oksa rosmariini

50 ml vett

Pane pohlad koos veega potti keema. Lisa rosmariini oksad. Keeda tasasel tulel umbes 10 minutit. Lisa suhkur, sega kuni suhkur on sulanud ja keeda veel 10 minutit. Lase pisut jahtuda. Steriliseeri purgid, hoides neid 10 minutit 100 kraadises ahjus ja pista kaaned 5-ks minutiks keevasse vette. Vala moos kuumalt purki ja sulge kohe.

Aprikoosimoos

Ma pole kuigi usin moosikeetja, kuid aprikoosi oma olen sel suvel keetnud juba mitu korda. No lihtsalt nii hea on, et sai kohe otsa.

Need suvised kuldsed ja üliküpsed aprikoosid on parimad moosikeetmiseks. Aprikooside pektiinisisaldus on vilets, seepärast on moosisuhkrust selle keeduse juures kõvasti abi. Tavalise suhkruga keetes kipub moos liialt vedel jääma. Tõsi, sidrunimahlast, -koorest ja isegi  tsitruseliste seemnetest on  moosi paksemaks keetmise juures  samuti abi. Igasse moosipurki võib lisada ühe aprikoosikivi. See pole mõistagi mõeldud söömiseks, kuid annab moosile kergelt mõrkja mandlimaitse. 

1 kg  küpseid aprikoose

500 g moosisuhkrut

1 sidruni mahl

kaks oksa rosmariini

Eemalda aprikoosidelt kivid. Pane aprikoosid koos suhkru ja sidrunimahlaga potti. Sega, kuni suhkur hakkab sulama ja aprikoosid pehmenevad. Lisa rosmariinioksad. Keeda tasasel tulel 15 minutit, kuni aprikoosid on lagunenud ja moos paksenenud. Vajadusel eemalda vaht. Tõsta tulelt ja lase moosil pisut jahtuda. Eemalda rosmariin. Vala steriliseeritud purkidesse ja sulge purgid kohe.

Purke on hea kuumutada ahjus. Kuumuta ahi 100 kraadini ja hoia pestud klaaspurke 15 minutit ahjus. Kaaned pane 5 minutiks keevasse vette.

Ehki hommikusöögiks moosisaia süüa on rohkem lõunaeuroopalik komme, kui põhjamaine, olen juba mõned head hommikud ennast moosise röstkukliga kostitanud. Tänud Fazerile!  Eriti mõnusad on uuest Fresh sarjast tumedad mitmeviljaleivakesed, millele on ohtralt peale puistatud erinevaid seemneid.  Heledamad kaeraleivakesed on parimad röstitult.