Röstitud tomatitega supp

Märtsipäike on toreda hoo sisse saanud. Vaatamata tõsistele tuisuilmadele pressib soe valgusekera ennast pilvemüürist läbi ja annab meile lootust helgemale ajale. 

Paraku maitsvaid tomateid pole niipea loota. Seepärast tuleb olemasolevaid veidi turgutada. Ahjus peesitamine sobib piskestele tomatpallidele kenasti. Õigupoolest ma talvel neid suuremaid plassi maitsega ei ostagi.  Pisikestel kirss- või ploomtomatitel on vähemalt aimatav tomatimaitse. Kui neid korraga suurem kogus ahjus kuumaks kütta, jagub salatisse ja kiire nälja leevenduseks saab hetkega supi.

Tomatisupp

600 g ploomtomateid

 2 tl kuivatatud punet

1 sibul

4 küüslauguküünt

2 sl võid

soola

pruuni roosuhkrut

250 ml tomatimahla

Loputa tomatid ja lõika pooleks. Lao tomatid ahjuplaadile, lõikepind üleval ja piserada üle oliviõliga. Haki 2 küüslauhuküünt peeneks ja puista tomatitele, lisa ka näpuotsaga suhkrut ja raputa peale kuivatatud punet. Pane 150 kraadisesse ahju ja lase tomatitel ahjus kuivada paar tundi.

Koori ja haki sibul. Sulata poti põhjas või ja lisa sibulad. Kuumuta tasasel tulel sibulaid kuni need muutuvad läbipaistvaks. Lisa hakitud küüslauk ja röstitud tomatid. Kalla peale tomatimahl ja lase keema tõusta. Keeda paar minutit ja püreesta sauseguriga. Serveeri kitsejuustu ja hakitud maitserohelisega.

Tomatisalat viimastest viljadest

Nii, nüüd on siis viimsedki tomatid kasvuhoonest  kokku korjatud. Eelmisel nädalavahetusel vaatasin, et tee või tina, aga enam punaseid juurde ei tule ja tegin platsi puhtaks. Kuni poole oktoobrini sain aga nädalas  punaseid ja kollaseidki kilo-paari jagu korjata. See luksus on siis selleks korraks läbi. Korjasin nüüd ka rohelised kokku. Vaikselt loodan, et need kapinurgal punaseks tõmbuvad. Tean küll, et soovitatakse roheliseks jäänud tomatid hellalt siidipaberisse pakkida (või noh, ajaleht on ka hea pakkematerjal) ja pimedasse peita, aga ma ei raatsi. Neid on nii tore läbi  klaasi vaadata, siis on ka kohe näha kui mõni hakkab värvi muutma ja saab selle pintslisse pista. Üks väike  klaasist vaasitäis värvus ülemöödund nädalal mu silme all. Ma tean küll ennast. Kui ma midagi sisse pakin ja silma alt ära panen, unustangi ma need sinna karbipõhja kopitama:(  Isegi rohelistest saaks  koos sidruniga mõnusat marmelaadi keeta, kuid hetkel pole nagu sellist isu. Isegi need järelvalmivad tomatid on imelise maitse ja lõhnaga. Paitan neid ja veeretan pikalt käevahel, enne kui järgmise lahti lõigata raatsin. Salatit teen salaja, siis kui teisi kodus pole. 

peotäis rukolat

näpuotsaga münti

pall buffalo mozzarellat

paar tomatit

extra virgin oliiviõli

head Modena palsamiäädikat

meresoola

Laota pestud salatilehed taldrikule. Puista peale mündilehti. Lõika tomatid ratasteks. Rebi mozzarella tükkideks. Nirista peale oliiviõli ja palsamiäädikat.

Tomati tarte tatin

Tomatihooajal ajavad korvid üle ääre. Pisikesed kirsstomatid on nii nunnud, et neid tahaks kuidagi eriliselt eksponeerida. Delicious't sirvides jäigi ahvatlev tarte tatin silma. Retsept soovitas kasutada lehttainast, kuid mul oli käepärast paar filotainalehte ja käiku läksid need. Parmesanist tuleb lisakrõbedust ja suvelõpu magusatest tomatitest mahlakust.



300 g kirsstomateid
peotäis värsket tüümianilehti (osa jäta kaunistamiseks)
1-2 spl palsamiäädikat (mida vanem, seda parem)
300 g lehttainast (mina kasutasin kahte filotainalehte)
20 g Parmesani

Pane ahi soojenema 200 kraadile. Jäta tomatid terveks ja kata nendega kergelt määritud pirukavormi põhi. Puista peale tüümianilehed ja nirista üle palasamiäädikaga. Riputa peale pool riivitud Parmesaanist. Rulli lehttainas õhemaks ja lõika noaga pirukavormist veidi suurem ring. Filo- taina lehed võib lappida kokku ja lõigata ringikujuliselt. Iga kihti tuleb määrida õliga ja ettevaatust - õhu käes muutub filo rabedaks! Hoia niiske köögirätik veel õlitamata lehtede peal.
Suru tainas tomatitele ja keera ääred vormi külgede vastu. Riputa peale ülejäänud Parmesan.
Tõsta ahju ja küpseta u 20 minutit, kuni pealt on kaunilt kuldne ja krõbe. Serveerimiseks kummuta pirukas vormist taldrikule ja kaunista tüümianiga.

Gazpacho maasikatega

Ma armastan külma tomatisuppi. Eriti mõnus on, kui olen viitsinud kausitäie suppi enne randa minekut valmis meisterdada. Kuumal suvepäeval pole midagi paremat, kui pärast lõõmavat päikesevanni ja suplust meres, kosutada end külma gazpachoga. Tegelikult söön ma külma tomatisuppi igal ajal ja igal võimalusel.
Seekord lisasin ka maasikaid. Kas teate, kui hästi sobivad omavahel maasikas ja tomat? Ega see mingi imetrikk pole, on ju tomat tuntud oma happesuse poolest, seega sutsuke magusat aitab maitset tasakaalustada. Kui maasikad on eriti magusad, pole supile suhkrut vaja lisadagi. Ei saa kahjuks hiilata, et see suurepärane kooslus minu peas oleks sündinud. Kõik on juba varem olnud ja kordub taas. Veel leidub siin seal maasikaid ja miks mitte sokutada neid gazpachosse.


3 küpset tomatit
500 g maasikaid
2 lühikest kurki
1 sibul
2 küüslauguküünt
oliivõli
1 sidruni mahl
soola
musta pipart
vajadusel veidi demerara suhkrut

Koori kurk ja tomatid. Tomatite koorimise lihtsustamiseks tee nahale noaga ristikesed ja pista nad hetkeks keevasse vette. Pane kõik komponendid purustajasse ja surista supp ühtlaseks. Enne serveerimist lase külmkapis seista. Puista supile ka hakitud basiilikut.

Ratatouille

Kõik sai alguse sellest, et mul oli ilus lambaliha, karee ja puha. Hakkisin pisut küüslauku, värsket rosmariini ja veidi hurmavalt lõhnavat tüümiani, segasin selle kõik oliivõliga ja pistsin lambaliha maitsestuma.
Hea liha vajab ka väärilist kaaslast ja just nüüd on köögivili oma parimas vormis. Kasvuhoones on lõpuks punaseks värvunud ka hulk tomateid. No see minu kasvuhoone on muidugi nähtus omaette, kasvatan seal katse-eksituse meetodil igasugu söödavaid taimi ja juuri. Muidugi mitte midagi erilist ega eksootilist, ikka neid tavalisi. Lisaks tomatile ja kurgile kasvavad seal till ja sibul, basiilik ja koriander, ruukola, oad, peet, porgand ja seller. Ah, et miks kasvuhoones? No nii on lihtsalt läinud, kui kasvuhoone isalt „rendile“ võtsin. Isa ei viitsinud enam kasvuhoonega jännata, minu jaoks oli aga pelgalt tomati-kurgi kasvatamine igav. Nii ma siis kevadel toppisingi kõike sinna kasvama. Me nimelt suvitame vanemate juures ja moodustame koos minu- ja õeperega suure „lärmaka perekonna“. Suur pere peab ju ka söönuks saama ja nii on kujunenud, et isa käib meil poes ja turul, ema tegeleb igasugu koorimise-hakkimisega ja taktikepp mida ja kuidas süüa teha on minu käes. Teised pole sellele lihtsalt pretendeerinud. Ülejäänud on sööjad ja arvustajad.
Valminud tomatid ja päris mitu suvikõrvitsat, mis potti pistmist ootasid viisid mu mõtted ratatouille'le. Puudu oli vaid baklažaan. Andsin pere varustajale ülessande seda poereisilt tuua. Isa saabus kahe piraka suvikõrvitsaga, tema arvas, et suvikõrvits on baklažaani eestikeelne vaste:) Läksin järgmisele katsele, paludes oma meest, kes parajasti koduteel oli, poest läbi keerata, sooviks ikka seesama üks pommu. Kõne katkes ja mul ei õnnestunud üle küsida, kas ta ikka teab milline baklažaan välja näeb, telefoni aku oli tühi, mis tühi. Kui ta koduhoovis autost välja astus ulatas ta mulle kaks hästi suurt suvikõrvitsat!!!!! Jah ta teadis küll, et see pole baklažaan, kuid arvas, et ehk asendab...Kas pole nutikas mees? Tegin veel viimase meeleheitliku katse hankida pommu lähimast väikepoest, kuid see ettevõtmine oli juba algselt määratud ebaõnnestumisele.


 oliiviõli 

1 sibul
3 küünt küüslauku
2 porgandit
1 punane paprika
1 roheline papika
1 roheline suvikõrvits
1 kollane suvikõrvits
6 tomatit
rosmariini
salveid
punet

soola

musta pipart

ohtralt värsket peterselli

Puhasta ja haki juurviljad. Kuumuta potis õli ja lisa sibul, küüslauk ja ürdid. kuumuta veidi ja lisa porgand ja paprika. Koori tomatid. Tomateid on lihtne koorida, kui pistad nad hetkeks keeva vette, enne võib nahale noaga teha sisselõiked. Nüüd lisa kooritud tomatid ja lase kaane all tasasel tulel haududa, aegajalt segades. Kui tomatitest on moodustunud mõnus kaste lisa suvikõrvits ja hauta veel veidi, kuni kõrvits pehme. Samal ajal peaks lisama ka baklažaani, kui on.

Kuigi seda klassikalist prantuse köögi hautist nimetatakse pommu hautiseks, saab seda ka suurepäraselt teha ilma baklažaanita. Minu meelest on siin tähtis roll tomatitel ja suvelõpu küpsed ning lõhnavad tomatid on selleks just parimad. Jäin tulemusega ülimalt rahule. Ahjaa, liha oli ka ju superhea!
Ilmselt tuleb järgmisena hulk suvikõrvitsa retsepte.