Netis šoppamine hakkab mulle järjest enam meeldima. Nii mugav on ost sooritada kodust lahkumata, aga eriliselt põnev on muidugi sellele pakiautomaadi juurde järele minek. Vererõhk tõuseb, süda lööb kiiremini ja käte värisedes toksid sisse vajaliku koodi ning jääd põnevusega jõllitama suunda, kuhu nooleke sind juhatab. Plõks! See on müstiline hetk, kui hüppab lahti uks ja ihaldatud pakike lebaki su eest. Alati on suur kiusatus kohe sealsamas pakk lahti rebida ja sisu välja kiskuda. Enamasti sunnin ennast rahulikuks, manan näole ükskõikse ilme ja lähen vaid veidi kiirendatud sammuga edasi. Viimased sammud meenutavad siiski pigem jooksu. Tavaliselt ma muidugi autoni jõudes enam vastu ei pea ja kangutan karbil nurgad lahti. Viimati rabistasin niimoodi nende joogariietega. Nüüd harjutan päikesetervitust pehmes bambuskangast kostüümis ja klapitan joogtundide aegu oma päevaplaaniga.
Imekappide juurde saab minna ka siis, kui tellin kaupa Umami lehelt. Oh, kui palju põnevat ja ahvatlevat sealt leiab. Lisaks see tore elevus paki kättesaamisel. Seekord olid minu pakis punane riis ja hoisin-kaste. Tõsi selle pakiga rabistasin ma juba mõni aeg tagasi, aga improviseerima orientaalsetel teemadel sütitab mind tavaliselt just selline südatalvine aeg, nagu on nüüd.
Punane riis on madala tärklisesisaldusega. Hiinas sajandeid kasvatatud metsik riisisort, millele tänapäeval omistatakse tugevat kolesterooli alandavat toimet. Ilmselt jääbki see riis minu tavamenüüse. Mitte ainult sellepärast, et see mu kolesteroolinäitu paremaks timmiks, aga mulle tõepoolest see riis üliväga maitseb. Ilmselt saadab mu keha mulle tähtsaid signaale ja ma kuulan teda meeleldi.
Kui punast riisi leotada ja seejärel hautada 20 minutit, jääb see mõnusalt sõmer. Maitselt meenutab kergelt nii pähklit kui ka magusaid metsamarju. Välimuselt sarnaneb keedetud punane riis pisut tatraga.
Hoisin-kaste on tüüpiline Lõuna-Hiina paks vürtsikaste, millele kuulub Hiinas maitseainete “riiulis“ koht kohe sojakastme kõrval.
Seda kasutatakse veel vokiroogade maitsestamiseks ja liha marineerimiseks. Hoisin-kaste valmistatakse sojaubadest, küüslaugust, suhkrust ja maitseainetest, selle maitse on ühtlasi magus ning terav-hapukas.
paar vart rohelist sibulat
2 cm pikkune jupp ingverit
1 apelsinist pressitud mahl
Tee pardifilee nahale terava noaga ruudukujulised sisselõiked. Ära lihasse lõika. Pane filee külmale pannile, nahaga pool vastu panni. Keera kuumus maksimumile ja lase rasval välja sulada. Keera teine pool ja pruunista ka see. Määri kummalegi fileele 1sl hoisin-kastet. Kata pann kaanega ja keera kuumus nulli. Lase pardil pannil järelküpseda kuni 10 minutit sõltuvalt filee paksusest. Võid pardi järelküpsemiseks tõsta ka 200 kraadini soojendatud ahju.
Loputa riisi jooksva vee all ja leota külmas vees 15 minutit. Keeda tasasel tulel 20 minutit. Kurna.
Mässi küpsenud filee fooliumisse ja lase lihal rahuneda.
Riivi apelsini koor ja pressi mahl. Haki küüslauk ja ingver. Eemalda tšillil seemned ja haki peeneks. Eemalda sidrunheina pealmised lehed ja mulju noaseljaga. Haki valge osa peeneks. Vala pannilt üleliigne pardirasv, jäta veidi alles ja kuumuta selles pisut ingverit, küüslauku, tšillit ja sidrunheina. Lisa hoisin-kaste ja apelsinimahl. Lase keema tõusta. Kuumuta keskmisel tulel. Maitsesta mee ja apelsinikoorega.
Kui riis on küps, sega juurde hakitud mango ja roheline sibul. Lõika pardifilee ribadeks ja tõsta saltile. Vala kaste peale.
