Nädal enne jaani tegime kiirvisiidi Muhu- ja Saaremaale. Sai seal maitstud sööki ja jooki nii mitmeski paigas. Pädaste meremaja lõuna oli lihtne, aga kosutav ja seda nii toidu kui elamuse poolest. Õnneks on Peeter Pihel Pädastes tagasi ja tema noorusliku ja energilise taktikepi alla valmivad mõisa maitsenaudingud. Restoran Alexsander võõrustab külalisi õhtusöögi ajal. Meremaja on avatud lõunasöögiks ja pakutav veidi lihtsamas võtmes. Tähtsaim tooraine on ikka kohalik. Värsked kartulid suitsuheeringaga, salat jaanalinnulihaga (Muhu kohalik), kamavaht ja kohapeal valmistatud jäätis on vaid killuke menüüst, kõik äärmiselt lihtne, kuid kaunis ja maitsev. Ka vihmane ja tuuline ilm ei olnud takistuseks, mõnus oli istuda hubases ruumis, praksuva kamina soojuses. Pädastes teatakse ja osatakse ning pidev areng on tunnistus sellest, et kliendist hoolitakse ja tahetakse pakkuda parimat. Paraku jah, oodatakse kliendilt ka vastu ja mitte vähe. Ringkäik spas, tegi uudishimulikuks. Vaatamata korduvatele külastustele eri aegadel, pole ma Pädaste spad veel proovinud. Kui kuulsin, kuidas perenaine tutvustas oma protseduure ja kirjeldas silmade särades milliseid ürte ja heina ta kasutab, tekkis mul vastupandamatu soov end tikitud muhu teki alla libistada ja kogeda seda õndsust. Ehk kunagi õnnestub.
Lümanda söögimaja ootas meid oma hardas vaikuses ja see ilu meelitas päikesegi välja. Pannileib pohlamoosiga, lisaks tassitäis erkrohelist melissiteed oli kui unenägu. Nii lihtne ja selge ometi kättesaamatu. Kartulipannkoogid, tuhlid ja nott. Kõik ammu järgiproovitud ja heakskiidetud ehtne saare kraam. Lahke perenaine, naerusuil toimetamas, linase kleidi pitsid kaunilt säramas.
Omaette elamus kujunes vanasse mantelkorstnasse paigutatud laua ümber einestamisestki.
Ööbida otsustasime Grand Rose Spas ja vat see oli viga, mis idüllilise päeva just, kui noaga hoobiga katkestas. Õnneks oli tegu lihtsalt ühe ööga ja me ei planeerinudki spa puhkust. Huvitav kuidas seal üldse on võimalik lõõgastuda? Hoolitsuste toad on kõik basseini vahetus läheduses, kus on otse loomulikult pidev lärm ja pladin. Basseini ääres ei suutnud ma leida ka kuskilt käterätte, selgus,et ongi mõeldud nii, et tilgud leti ääres sabas koos joogisoovijatega ja siis kapist sulle ulatatakse, kui järjekord sinuni jõuab?! Restoran ja vinoteek suletakse varem, kui lubatud. Põhjenduseks, rahvast ju pole. No ei saagi ju nii olla. Kõige tipuks veel maitsetu ja kohutav sisekujundus. Kartsin,et selles kaoses ei suuda uinudagi. No polnud mul häda midagi, saun ja vesi tegid oma töö ja magasin kui lapsuke. Targemaks sain ju ka, enam sinna asja pole ja võin spaapuhkust endiselt ja mõnuga GO-s. nautida.
Õnneks ei pidanud halbade muljetega saarelt lahkuma, vaid saime hea laengu positiivsust Kalakohvikust kaasa. Enne meid olid juba nii õues kui toas koha sisse võtnud arvukalt nautijaid. Ilm oli ilus ja seda mõnu nauditi täiega, samuti kalasuppi, räime ja koha. Peremees palus lahkesti edasi ja teatas koduselt, et kartulid just läksid keema, seega jõudsime enne praamile kiirustamist ka keha kinnitada.
Värske kala maitses hea ja silm puhkas pretensioonitus ümbruses, kus pintsel ja hea huumorimeel olid loojateks olnud.
