Mesine kõrvitsasupp kitsejuustuga

On kõrvitsaeg. Ei saa minagi ilma kõrvitsata õdusat sügisõhtut mööda saata. Kui hing vajab kosutust ja keha soojendamist, tasub supi sisse sokutada kõik tuntud ravimid – tšilli, küüslauk, ingver ja mesi. Kollase imetegija abil tõuseb tuju ja nohu taandub.


500 g kõrvitsa viljaliha
1 sibul
1 porgand
1 kartul
pool tšillikauna
pöidla suurune tükk ingverit
2 küüslauguküünt
poole sidruni mahl
musta pipart
oliivõli
klaas kanapuljongit
100 g pehmet kitsejuustu
2 spl mett
kõrvitsaseemneid
kõrvitsaseemneõli

Tükelda kõrvits, sibul, porgand ja kartul. Puhasta tšilli seemnetest. Haki tšilli, küüslauk ja ingver.
Kuumuta poti põhjas õli ja lisa tükeldatud köögiviljad, hakitud tšilli, ingver ja küüslauk. Kuumuta umbes 5 minutit, siis vala peale kuum puljong. Keeda köögivili pehmeks ja püreeri sauseguriga. Maitsesta sidrunimahla ja pipraga. Serveerimisel pudista pinnale pehmet kitsejuustu, nirista peale mett ja kõrvitsaseemneõli, puista pinnale kõrvitsaseemneid.


Vaata veel toredaid kõrvitsasuppe siit ja sealt.

Punapeedi brownied

Sügis on šokolaadiaeg. Jahedad õhtud sunnivad tubaseks ja tummised maitsed saavad jälle troonile. Mõnus šokolaadine amps on kindel masenduse leevendaja, kui viimane peaks ootamatult üllatama. Siis saab kindlasi mõnest kiirest šokolaadisest küpsetisest abi. Sügise auks kannatab ka peeti šokolaadile lisada. Peet ja šokolaad moodustavad küpsetistes oivalise paari. Tänu punapeedile jäävad koogid mahlased ja veidi aimatav peedi maitse lisab sügavust ja salapära. No mõni muidugi ehmatab sellest kooslusest niivõrd, et pigistab suu kiipsuks ja ei mõtlegi maitsta. Teine jälle ei pruugi midagi märgata, kui te „unustate“ mainimata.


2 keskmise suurusega toorest peeti
100 g võid
200 g tumedat 70% šokolaadi
1 tl vanillisuhkrut
2 dl tumedat muscovado suhkrut
3 muna
100 g nisujahu
1 spl naturaalset kakaopulbrit

Riivi peedid ja kalla üle veega. Keeda kuni peet on pehme ja kurna. Haki šokolaad peeneks ja või kuubikuteks. Kalla soe riivitud peet, šokolaad ja või köögikombaini ja töötle ühtlase massi saamiseni, kuni või ja šokolaad on sulanud. Vahusta munad suhkruga eraldi kausis tugevaks vahuks. Lisa kergelt segades peedi segu munamassile. Lisa jahu ja kakaopulber. Vala tainas madalasse kandilisse küpsetuspaberiga vooderdatud vormi. Küpseta 180 kraadi juures 30 minutit.
Lase vormis täielikult jahtuda ja lõika ruutudeks.

Serveerimisel puista juurde lahke käega pohli ja paku vanillijäätise või õunasorbetiga.


ajakirjast BBC Good Food sept.2010

Seened mereäärest

Seekord klappis kõik. Aeg, koht, ilm ja inimesed. See, et seeni tuleb vikatiga niita oli juba varem teada. Ei hakanud vikatit metsa tassima, korjasime ikka noaga ja siblisime pintsliga okastest välja. Astusime kõrge kaarega üle, liivtatikutest, männiriisikatest ja teistest headest seentest. Sihikul vaid parimatest parim kraam – siiruviirulised porgandiriisikad.

Porgandiriisikas on kuuseriisika sugulane ja välimuse ning maitseomaduste pooles sarnane. Ainult, et korjata on porgandiriisikat ikka märksa kenam, ei pea roomama kuuskede all rägastikus vaid võib jalutada kõrges männimetsas pehmel samblal. Metsa ja mere piiril liiva sees armastavad nad ka pesitseda. Muidugi võib tiba liiva ka koos seentega purki sattuda, kuid vast vajub pikapeale põhja:)

Nii palju kuninglikke sirmikuid korraga pole mina varem metsas kohanud, seega tuli ka kõik suursugused seened korvi pista. Korvid ajasid üle. Kiire korvide tühjendus, lõunane amps ja ruttu tagasi metsa. Hiljem puhastades ja marineerides muidugi kirusin oma ahnust.

Sirmikud said munas ja jahus solgutatud ja kiirelt võis praetud. Keele viisid alla.

Riisikatest tuli mitut sorti purke


Marineeritud riisikad

1 l vett 

2 sl soola

3 sl suhkrut 

1 sibul
1 porgand

5 tera musta pipart 

2 tera vürtspipart 

1 loorberilehte 

3 sl 30% äädika


Keeda vett soola ja suhkruga paar minutit. Lisa kooritud porgandi- ja sibularattad. Keeda need poolpehmeks (2-3 minutit), siis lisa vürtsid. Tõsta pott tulelt ja lase marinaadil tõmmata.
Pane puhastatud seened marinaadi sisse ning keeda 5-10 minutit. Lisa äädikas ja keeda veel mõni minut.
Tõsta seened vahukulbi abil purkidesse, vala peale kuum marinaad. Sulge purgid õhukindlalt.



Riisikad omas mahlas


seeni
1 sl soola 1 kg seente kohta


Loputa seened .
Tükelda ja aseta potti. Kuumuta seeni algul tasasel tulel, et vältida põhjakõrbemist, enne kui seentest mahla eralduma hakkab.
Lisa iga kilogrammi seente kohta 1 sl soola ja keeda seeni omas mahlas koos soolaga 15 minutit.
Seentest eraldunud mahlast piisab, et need purki tõstes vedelikuga kattuksid. Kaaneta purgid kuumalt.


Ei saanud ju proovimata jätta ka laineid löönud veinimarinadi. Maitstes tundus ülimalt hea.


Seened veinimarinaadis

1l seeni
0.75 dl oliiviõli
1 dl vett
50 g suhkrut
30 g meresoola
1 leht loorberit
0.5 tl tšillihelbeid
10 tera musta pipart
7 tera vürtspipart
0.5 keskmist kaneelikoort
2 küünt küüslauku
1 suurem sibul
0.75 dl valget veiniäädikat
5 dl poolkuiva valget veini


Loputa seened ja pane potti. Kuumuta vaiksel tulel kuni seentest eraldub mahla. Tõsta kõrvale.

Kuumuta kastrulis vesi ja õli, lisa loorber, pipar, vürtspipar, tšilli, kaneel, sibulaviilud ja hakitud küüslauk. Keeda umbes minutit 5.
Lisa sool ja suhkur, lase lahustuda.
Lisa vein ja äädikas ning kuumuta keemiseni. Maitse ja vajadusel lisa tunde järgi tasakaaluks soola-suhkrut-veini-äädikat.

Eemalda loorberileht ja kaneelikang.

Kalla marniaad kuumutatud seentele, lase keema ja kuumuta madalal kuumusel veel 5 minutit . Vala kuumalt puhastesse purkidesse ja kaaneta.

Martsipanine õunakook

Õunasaak on ettearvamatu. Eelmisel aastal olid meie aia kõik kuus puud üsna nukrad. Oli täpselt 3 õuna kõigi peale kokku. Seevastu nüüd uhkeldavad kaunite punapõsksete iludustega ja mõnel puul on oksad viljade raskuse all lausa lookas. On õunaaeg, jah alles nüüd, nädalaid hiljem, kui tavaliselt. Ilma õunakoogita pole sügisel õiget maitset, nii, et ahi sooja. Retsepti piilusin siit , kook sai mahlane ja õige magus:)


100 g martsipanimassi
3 muna
1 dl heldat muscovado suhkrut
180 g jahu
1 tl küpsetuspulbrit
2 tl vanillisuhkrut
1 dl piima
50 g võid
4-5 haput õuna

Koori ja tükelda õunad. Sulata või ja jahuta. Riivi martsipan (seda on hõlpsam teha, kui hoida martsipanimassi eelnevalt külmkapis). Vahusta munad suhkru ja riivitud martsipaniga. Sega jahu küpsetuspulbri ja vanillisuhkruga ning lisa munamassile. Sega juurde sulavõi ja piim. Sega õunatükid ettevaatlikult tainasse ja vala segu vormi. Küpseta 180 kraadi juures 35-40 minutit, kuni kook on kaunilt kuldne.

Ploomikook

3 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit

4 muna 

2 dl suhkrut 


180 g maitsestamata toorjuustu

500 g küpseid ploome

demerara suhkrut pealeraputamiseks


Eralda munakollased munavalgetest.
Sega jahu ja küpsetuspulber. 
Klopi suures kausis munakollased 1,5 dl suhkruga vahule, siis klopi juurde toasoe toorjuust. 
Sega juurde küpsetuspulbriga segatud jahu.
Vahusta munavalged kõvaks vahuks, lõpufaasis lisa 0,5 dl suhkrut. Sega munavalgevaht ettevaatlikult ülejäänud koogitaina hulka.
Määri 25 cm koogivorm võiga või vooderda küpsetuspaberiga. Kalla tainas vormi.
Poolita ploomid ja eemalda kivid. Laota ploomid koogile, lõikepind all. Puista peale natuke demerara suhkrut.
Küpseta 180 kraadise ahju keskosas umbes 45 minutit, kuni kook on kerkinud ja pealt kuldne.
Enne serveerimist lase koogil jahtuda.


allikas: nami-nami

Pesto ja pasta

Basiilik mu kasvuhoones vohab endiselt. Hullutavalt lõhnavad lehed on sügiseks kasvanud labakäe suuruseks. Ok, mul pole just väga suur käsi, aga ikkagi:) Mis on esimene mõte basiiliku uputuse likviteerimiseks? Muidugi pesto ja järgmine kohe pasta. Tänu hiigelbasiilikutele seadsin sammud poodi ja soetasin endale pastamasina. Korrutasin varem endale vahetpidamata, et saan ka ilma pastamasinata hakkama. Pole kapis enam ruumi ja parem, kui ma pastat liiga palju ei sööks jne. Aga nüüd ometi oli mul hea põhjendus olemas ja tõin läikiva kaunitari koju ning pasategu võis alata.
Esmalt tuli segada tainas. Ühe sööja kohta tuleb võtta

1 muna
100 g jahu
1 spl õli

Valasin jahu kaussi, lisasin muna ja õli ning sõtkusin hoolega, kuni tainas muutus elastseks ja läikivaks. Pärast intensiivset sõtkumist tahab tainas pool tunnikest külmkapis puhata. Samal ajal on hea valmis segada pesto.


peotäis basiilikulehti
2 küüslauguküünt
1 spl seedermänniseemneid
2 spl riivitud parmesaani
soola
1-2 dl head oliivõli

Röstisin seemneid veidi kuumal pannil ja lasin jahtuda. Panin kogu kraami purustajasse ja suristasin kreemjaks. Õli saab lisada järk- järgult soovitud konsistensi saavutamiseni.


Edasi läks taina rullimiseks. See on üsna lõbus tegevus ja kõvasti abi on siin pastamainast. Käsitsi rullimine võtaks selja märjaks, kuid masina abil muutub tainapäts kiiresti elastseks ja õhukeseks. Alustada tuleb kõige laiema vahega rullimisest ja iga kord, kui tainas vabaneb rulli vahelt jälle raudade vahet kitsamaks keerata. Seejärel pikaks veninud tainariba uuesti kokku lappida ja tegevust korrata. Mitmed allikad soovitavad lausa kümme korda rullimisprotseduuri korrata. Mina nii usin polnud. Sain taina parajaks juba paari kolme korra järel, vähemalt mulle tundus nii. Kuna valge nisujahu purk tühjenes ootamatult, lisasin tainasse ka pisut täisteranisujahu, seega sain pisut tervislikumad tagliatelled. Kui tainas oli lõikurist läbi lastud lasin tagliatelle ribadel veidi kuivada. Seejärel keetsin üsna soolases vees vaid 2 minutit! Kurnasin pasta( jättes keeduvedeliku pisut alles).Lisasin pesto ja segasin pasta potis läbi, juurde suts keeduvedeliku ja valmis ta oligi. Riivisin parmesani pinnale ja nautisin mõnuga. Värske, peaaegu täisterapasta maitses ülimalt hea.



Kui nüüd see sebimine kokku võtta, siis pastategu on
piisavalt tüütu, et mitte liiga tihti ette võtta. Seega puudub oht liialdamisele. Samas ülimalt lihtne, et kohe asja kallale asuda, kui värske pasta isu üllatab. Eriti tore, et kaasata saab ka lähikondseid. Minu armas teismelisest pastasõber oli hoolega ametis.

Siin pildil on basiilik veel õrnas eas.

Coq au Vin

Klassikaline prantsuse talupojaroog, kana veinikastmes, on sügisõhtute soojendav kaaslane. Parima saab muidugi kukest, kuid kana sobib kah:)Tegemine nõuab veidi planeerimist. Soovitav on kana eelmisel õhtul veini sisse ligunema panna, aga üldjoontes valmistab roog ennast ise ja annab õige pea endast mõnusa aroomiga märku.


1 kukk tükeldatud või 8 kanakoiba või kintsu
pudel punast veini
umbes 200 g läbikasvanud suitsupeekonit
250 g šampinjone või metsaseeni
6 küüslauguküünt
4 šalottsibulat
võid ja õli pruunistamiseks
2 spl nisujahu
2 lehte loorberit
paar toekat värske tüümiani oksa või 1 spl kuivatatud tüümiani
soola, pipart
1l kanapuljongit
1 spl tomatipastat

pealeriputamiseks värsket peterselli


Sega omavahel vein, loorber, tüümian, sool ja must pipar. Aseta tükeldatud kukk või kintsud ja koivad marinaadi. Lase jahedas üleöö maitsestuda.
Pruunista hakitud peekonit pannil, kuni üleliigne rasv eraldub. Pane majapidamispaberile nõrguma. Sulata pannil 1 sl võid ja pruunista šalottsibulad. Tõsta kõrvale. Sulata pannil 1 sl võid ja pruunista poolitatud šampinjonid.
Tõsta kanatükid marinaadist ja kuivata majapidamispaberiga. Veereta kanatükke jahus. Sulata pannil ülejäänud või ja õli ning pruunista kanatükke mõlemalt poolt paar minutit. Aseta suurde potti, lisa vähehaaval segades kuum puljong kanatükkidele. Lisa marinaad, šalottsibulad, peekon ning tomatipasta. Hauta pliidil keskmisel kuumusel 1,5 tund, kuni kaste on paksemaks keenud ja kana küps. Seened lisa umbes tunni pärast. Serveerimisel puista üle hakitud peterselliga.



Lisandiks sobivad kartulipuder ja ahjukartulid. Mina tegin tüümianiga ahjuporgandeid.
Tükeldasin suuremad porgandid kangideks, piserdasin peale oliivõli ja raputasin peale lahke käega hakitud tüümiani. Pistsin nii umbes 15 minutiks 200 kraadisesse ahju.

Head uut aastat!

1.septembril on alati rohkem uue algust, kui 1. jaanuaril. Verivärske gümnasisti auks ja soovil maiustasime šokolaadikoogiga. Kook on meil repertuaaris juba ammu ja sai alguse kunagi Sacherist. Teate, küll hotelli Viinis ja seda kooki, mis sündis, nagu klassikud ikka segaduste tulemusena. Tavapärasest Sacherist on meie kook siiski erinev olnud. Aprikoosimarmelaadi asemel määrime tordi vahele püreeritud banaani ja glasuuri teeme valgest šokolaadist. Improviseerisin seekord veidi veel ja tulemus sai tiba uudsem. Kreem sündis toorjuustust ja valgest šokolaadist. Suvemälestuseks lisasin peotäie vaarikaid ja põldmarju.


Põhi

4 muna
2 dl tumedat muscovado suhkrut
200 g võid
170 g tumedat šokolaadi
2 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit

Vahele

2 banaani

Kate

100g valget šokolaadi
150 g toorjuustu

Sulata šokolaad vesivannil, lisa juurde või ja lase sulada. Sega hoolega. Vahusta munad suhkruga. Sega munavahule juurde või ja šokolaadisegu. Sõelu juurde küpsetuspulbriga segatud jahu. Vala võiga määritud või küpsetuspaberiga kaetud koogivormi ja küpseta 175 kraadi juures 1 tund. Lase jahtuda ja lõika pooleks.
Püreeri sauseguriga banaanid ja määri kihtide vahele. Sulata veevannil valge šokolaad ja sega juurde toasoe toorjuust. Vala kreem koogile ja kaunista marjadega.