Astelpaju jäätis kõrvitsaseemneõliga

Hea sõber tõi mulle kingiks metallselt läikleva purgikese kõrvitsaseemneõli. Juurde käis soovitus proovida seda jäätisega. Juba esimestest ampsudest vaimustusin kooslusest ja niristan õli tihti oma jäätisele. Seekord segasin jäätisesegusse astelpajumarju. Õrn oranžikale jäisele maiusele tumedat ja tummist õli tilgutades muudavad õlipisarad kiirelt värvi. Helkides mereroheliselt. Maitse on siidine, kergelt pähkline.

150 g astelpajumarju
purk magusat kondenspiima
purk Nopri vahukoort

Purusta astelpajumarjad sauseguriga. Suru segu läbi sõela. Kalla juurde kondenspiim. Sega juurde kergelt vahustatud koor. Kalla segu jäätisemasinasse ja lase tublil masinal paarkümmend minutit täistuuridel keerutada. Võid jäätisesegu kallata ka madalasse plastkarpi ja sügavkülma tarduma panna. Soovitav on tunniste vaheaegade tagant segu piilumas käia ja läbi segada. Serveerimisel tilguta lahke käega peale kõrvitsaseemneõli.

Angerjasupp

Idee tuli Tuulilt omalt poolt lisasin vaid kurvalt külmkapis lebava fenkoli ja nii ta sündis. Jätkus kahele.

300 grammi suitsuangerjat
1 sibul

2 küüslauguküünt
1 fenkol
400-grammine purk purustatud tomatit

peotäis värsket basiilikut

1-2 tl Tabasco kastet
300 ml kalapuljongit

suhkrut

soola
pipart
õli


Puhasta kala. Tõsta puhastatud kalatükid kõrvale ning kalaluudel ja nahale kalla peale külm vesi ning lase keema tõusta ja keeda umbes 15 minutit. Kurna läbi sõela. 
Haki sibul , küüslauk ja fenkol. Hauta neid mõni minut õli sees keskmisel kuumusel. Lisa purustatud tomatid ja kalapuljong. Kuumuta keemiseni. Lisa tabasco ja suhkur. Timmi maitse parajaks ja püreeri supp saumikseriga. Tõsta puhastatud kalatükid sisse ja keeda veel 5 min. Puista peale hakitud basiilik.

Supp on sametine ja maitseküllane. Panen siia kirja, et vajadusel kiiresti jälle leiaksin. Iseenesest on selle supi keetmine muidugi nii lihtne, et retseptis näpuga järge ajama ei peakski.

Tort emale

See hõrgutav tort jäi silma juba tükk aega tagasi, kui Liina sellest ilmekalt kirjutas. Namiski olemas ja palju kiidetud. Nüüd on ta siis proovitud ja arvan, et see on üks täiuslikumaid torte , mida kunagi söönud olen. Tegin koogi emale sünnipäevaks. Maiustamiseks jätkus sellest 12-le. Hea on torti jagada suurema seltskonnaga, sest muidu....
Brownie, toorjuust ja vaarika-vahukoor – loomulikult rammus, kuid patuselt hea, juba mõtlen välja õigustusi, miks kooki korrata.
Suhkrut siiski vähendasin.

Brownie-kiht


200 g tumedat šokolaadi 

200 g toasooja pehmet võid 

100 g muscovado suhkrut

3 muna

110 g nisujahu (2 dl)


Cheesecake-kiht


450 g maitsestamata toasooja toorjuustu

100 g suhkrut

1 tl vanillisuhkrut
2 suurt muna


Vaarika-vahukoorekiht


300 ml vahukoort

1 sl suhkrut

300 g külmutatud ja sulatatud vaarikaid



Määri 26 cm koogivorm võiga ning kata küpsetuspaberiga.

Valmista esmalt brownie-põhi. Sulata šokolaad vesivannis. 
Vahusta toasoe pehme või suhkruga kreemjaks, siis lisa ükshaaval vahustades munad. Sõelu ja sega ettevaatlikult juurde jahu, viimasena lisa sulatatud šokolaad. 
Kalla ettevalmistatud vormi.


Cheesecake-kihi jaoks vahusta toasoe pehme toorjuust suhkru ja vanillisuhkruga ühtlaseks, siis lisa edasi vahustades ükshaaval munad.
Kalla ettevaatlikult vormi brownie-kihi peale.


Küpseta 170-kraadises ahjus 30-40 minutit, kuni toorjuustukiht on tahenenud ja servadest kergelt kuldne.

Võta koogivorm ahjust välja ja lase vähemalt 4 tundi, soovitavalt järgmise päevani, jahedas taheneda. 

Enne serveerimist vahusta rõõsk koor suhkruga, lõpupoole lisa sulatatud vaarikad. Kata kook vaarikavahuga ning kaunista tervete vaarikatega.

Böfstrooganov sinepi ja kartulipüreega

Liharoogadest tuntakse kogu maailmas vene köögi ehet böfstrooganovi. Sellest roast on saanud vene-prantsuse kokakunsti õis.
Andmed roa päritolu kohta erinevad, kuid enamik allikaid kinnitab, et see on pärit juba 1700 aastatest. Vähemalt kolme Novgorodist pärit kuulsa Stroganovi pere liiget nimetatakse võimalike roa ristivanematena. Arvatakse ka, et võib-olla lõi roa hoopis pere prantslastest peakokk, kes pidi leidma hambutule peremehele sobiva vähe närimist nõudva toidu.
Samuti on esitatud teooria, et roa nimel ei ole tegemist Stroganovi perekonnaga, vaid, et see on seotud vene tegusõnaga strogat, nikerdama või hööveldama. See teooria seostub jällegi perekonna peakokaga, kes Siberi reisi ajal oli sunnitud lõikuma külmunud liha.
Veel on kirjutatud, et krahv Stroganov oli lahke mees ja tahtis maitsenaudinguid jagada ka lihtrahvaga. Seepärast sündiski tükkideks lõigatud liha kastmes. Seda oli hea jagada ja valmistada ka suuremates kogustes. Oli, kuidas oli, aga kindel on see, et esimesed retseptid sisaldasid vaid sinepit ja sibulat. Seened ja tomat lisandusid hiljem.
Sinepiga retsepti leidsin ka Roman Žaštšerinski raamatust „Vene köök“

Böfstrooganov

0,5 kg veiseliha
2 sl õli
15 g võid
1 suur sibul
2 küüslauguküünt
200 ml valget veini
1 loorberileht
300 ml vahukoort
soola
musta pipart
1 spl Dijoni sinepit

Kartulipüree

0,5 kg kartuleid
200ml piima
50 g võid
soola
valget pipart
2 munakollast

Lõika liha ribadeks ja prae kuumal pannil õli ja või segus. Kui liha on pruun, lisa hakitud sibul ja küüslauk. Maitsesta soola ja pipraga ning lisa loorber. Kalla juurde valge vein ja keeda 5 minutit. Siis lisa juurde vahukoor ja keeda paksemaks, kuni liha on pehme. Kõige lõpuks kontrolli maitset ja lisa sinep.

Koori ja keeda kartulid. Kurna ja pane pott uuesti pliidile, et need veidi kuivaksid. Pane teise nõuga keema piim. Vala keev piim kartulitele ja pressi kartulipressiga. Lisa või ja sega hästi. Maitsesta soola ja valge pipraga. Võib kasutada visplit või mikserit, et pudrusse ei jääks suuri tükke. Kui püree veidi jahtub lisa toored munakollased ja sega hästi.

Tõsta ahjuvormi põhjale strooganov ja selle peale kartulipüree. Küpseta ahjus, kuni kuldse kooriku tekkimiseni. Serveeri samas vormis.
Hapukurk juurde on kohustuslik!

Järgmisel korral vähendaksin kartulipüree osa või isegi serveeriksin püree eraldi. Kaste tuli imemaitsev, kuid imendus ahjus liialt kartulisse.

Tursk tomatiga

Kevadine päike meelitab välja. Mind vedas vägisi Kadriorgu. Kõik olid kohal ja kohvikud pungil talveunest korraga ärganud inimestest. Mina sisse ei mahtunud, kuid päikesepaistel pargipingil lattet limpsida oli paremgi veel. Kui jalutamisest varbad villis ja kere hele oli aeg kõhtu täita. Olematu ajakuluga valmis tomatine tursk. Minu, kui tomatiusku inimese, lemmikroog.
Külmkappi tasub varuda:

2 tursafileed
purk purustatud tomateid
väike purk kappareid
3 küüslauguküünt
peterselli
soola
pipart
võid praadimiseks

Lõika fileed pooleks. Haki küüslauk. Maitsesta kala soolaga. Sulata või pannil ja prae tursa tükke kuumas võis mõni minut. Keera kala palad ringi,lisa küüslauk ning purustatud tomatid ja nõrutatud kapparid. Sulge kaanega. Lase tomatid korraks keema tõusta ja valmis ta ongi. Peale veel paar keerdu musta pipart veskist ja hakitud peterselli. Jätkub neljale.

Varem olen kohaga teinud sama retsepti järgi, kuid tursk oli paremgi veel. Mõni lauakaaslane tõmbas tomati pärast ka nina vingu, kui ma ei lasknud ennast häirida. Vahel peab ju ka enda tassi täitma(või siis taldrikut). Just nüüd vajab tass erilist laadimist, on teine pika talvega vist pragunema hakanud.

Mojito toorjuustu kook

See kook ootas juba pikalt oma etteastet minu köögis. Pühade lõuna krooniks sai see ka proovitud ja jäin tulemusega vägagi rahule. Retseptiga isutas Tuuli, kui tegema hakkasin kukkus minul välja nii:

Põhi

pool pakki Digestive küpsiseid
50 grammi võid.

Täidis

4 pakki Farmi maitsestamata toorjuustu
150 gr fariinisuhkrut
paar peotäit piparmündilehti
5 laimi
2 dl vett
sorts rummi
9 želatiini lehte

Purusta küpsised, sega sulatatud võiga ja suru küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva vormi põhja. Küpseta 200 kraadises ahjus 8 minutit.

Pane potti suhkur, vesi, riivitud laimi koored ja pooled piparmündilehed. Keeda tasasel tulel 20 minutit. Samal ajal vahusta toorjuust ja laimimahl. Haki ülejäänud piparmünt peeneks ja lisa toorjuustule. Kurna siirup ja sega juurde rumm. Pane želatiinilehed külma vette ligunema 5-10 minutiks.. Pigista üleliigne vesi välja. Sega siirup toorjuustuga, jäta väheke potti ja sega ükshaaval juurde želatinilehed, kuni need lahustuvad. Vala segu peene nirena toorjuustu hulka ja sega hoolega.
Vala segu põhjale ja pane külma tarretuma.

Kook tardus väga kiiresti ja kartsin esialgu, et želatiini sai vast palju. Kuid ei kummiseks see ei muutunud, oli väga mõnus kreemine ning magusalt hapukas. Kerge ja kevadine. Tänud Tuulile retsepti eest!

Sidrunheinaga maitsestatud puuviljasalat jäise jogurtiga

Troopiline puuviljasalat kergeks kevadõhtuseks naudinguks. Kui silmad suled on tunne nagu oleksidki seal....
Jätkub kuuele.

1 draakonivili (Pitahaya)
1 papaja
1 ananass
1 granaatõun

Sidrunheina marinaad

3 dl vett
3 spl mett
2 laimi
3 sidrunheina vart
2 tähtaniisi

Jäine kardemonijogurt

8 rohelist kardemoni või 1 tl jahvatatud kardemoni
3 dl jogurtit
2 spl mett

Valmista kõigepealt marinaad. Mõõda vesi ja mesi potti. Riivi laimi koor ja pigista mahl. Lisa potti. Puhasta sidrunheina varred pealmistest kihtidest ja poolita. Mulju neid noaseljaga, et aroomid vabaneksid ja lisa kastrulisse. Lisa tähtaniis. Lase leem keema ja hauta seda tasasel tulel 10 minutit. Jahuta.

Sega vahepeal jogurt kardemoni ja meega. Kui kasutad rohelist kardemoni poolita kupar ja eemalda seemned. Seejärel purusta need uhmris. Mesi sega hulka „lohakalt“ pole oluline, et ta hästi jogurtiga seguneks. Parem on, kui jogurtisse jääb mesiseid kohti. Pane jogurt sügavkülma paariks tunniks kohmetuma. Aeg-ajalt segamine ei tee paha.

Koori ja haki puuviljad kuubikuteks. Vala puuviljadele läbi sõela marinaad ja pane külmkappi maitsestuma vähemalt kaheks tunniks. Parim on hoida üleöö. Draakonvilja fuksiaroosa koor on sobiv jäätunud jogurti serveerimiseks. Jäta see alles.

Trooilisi vilju leiab Rimist ja Stokast, aga salatit tasub teha ka kiivi, mango, apelsini, meloni, viinamarjade või muu meelepärasega. Tegija on siin sidrunheinaga marinaad.
Kohmetunud kardemonijogurt andis kõvasti vunki juurde. Jäätiseks ma seda ei nimetaks. Just selline jäine tekstuur, kergelt mesise nüansiga oli salati parim kaaslane.


Allikas: Glorian ruoka&viini

Jaapanipärane seesamilõhe

Toas enam olla ei taha, kisub juba välja. Lausa linnast välja, et kevade tulemisel silm peal hoida. Seepärast polegi enam aega pada pliidiääres tunditeviisi valvata. Ometi läheb kõht ju tühjaks. Lisaks kõhutäitmisele januneb ka maitsemeel uute ergutavate tooside järele. Just nüüd on abi jaapanipärasest seesamilõhest. Valmib mängleva kergusega ja vähese vaevata. Maitseb taevalikult hea.

800 g lõhefileed
15 g musti seesamiseemneid
2 spl seesamiseemneõli

Marinaad

1 dl sojakastet
½ dl sidrunimahla
½ dl teriyaki kastet
½ dl seesamiseemneõli
1 spl heledat muscovado suhkrut

Wasabi-kaste

3 tl wasabi-pastat
1 laimi mahl

Valmista kõigepealt marinaad. Sega kõik ained omavahel suuremas kausis. Puhasta kala luudest ja eemalda nahk. Lõika lõhe u. 2 cm ribadeks. Tõsta kalatükid marinaadi ja lase maitsetel imenduda vähemalt paar tundi. Parim on üleöö hoitud kala. (Mina pistsin lõhe tükid marinaadi kohe peale hommikusööki, nii said kalakesed marinaadis parajalt kaua mõnuleda.)

Rösti seesamiseemneid kuival kuumal pannil paar minutid. Tõsta kõrvale.

Tõsta lõhetükid marinaadist ja kuivata majapidamispaberiga, sellepärast, et marinaad ei hakkaks praadides kõrbema. Kuumuta seesamiõli pannil ja küpseta kala kergelt mõlemalt poolt. Keskelt võiks kala jääda veidi punakaks. Vajuta küpsetatud kalapalad seesamiseemnetele ja serveeri koos wasabi- kastmega.

Kastme jaoks sega wasabi-pasta laimimahlaga. Lisandiks paku seesamiõlis kergelt pruunistatud rohelisi ube ja seeni. Oad peaks enne kergelt keetma, nii paar kolm minutit, et ikka krõmpsuvad jääksid. Siitake seened oleksid parimad, aga pruunid šampinjonid ajavad kah asja ära. Minul seeni polnud, aga see ei kahandanud maitseelamust. Sööjad andsid maksimumpunktid:)

Retsept ajakirjast Glorian roaka&viini.