Põhjalikult Põhjakal

Kaunil juuliõhtul asusid teele kaks autot Tallinnast, üks Pärnust ja veel üks Tartu poolt.
Trehvamiskohaks oli kokku lepitud Põhjaka mõis ja autotesse olid end pressinud blogardid.

Põhjaka poisid olid lauad aegsasti kokku lükanud, et toiduelamuste järgi janunev uudishimulik vägi ära mahuks. Käinud välja lubaduse, et pakuvad oma repertuaari parimatest paladest 5 käigulise õhtusöögi.


Lauas ei mallanud seltskond rahumeelselt istuda. Ikka ja jälle kargas keegi püsti ning „tulistas“ fotoaparaadiga, et parimaid nüansse püüda. Muidugi oli fotoaparaatide surin eriti tihe, kui järjekordne roog lauda kanti. Ettekandja suureks imestuseks tiris enamus laudkonnast oma toidu esmalt aknalauale kaunist õhtuvalgust püüdma. Ikka seepärast, et isuäratav toidupilt jäädvustada ja blogigi toidetud saaks.. Pildistamisainet jätkus küllaga.


Värske salat kohupiimajuustu ja murakamoosiga maitses just nii mõnus, kui juulikuu ise.


Haugileem, mida pakuti koos lillepotis küpsetatud brioche-ga, oli pikast kokkukeetmisest saanud tummise maitse ja kleepis huuled hetkega kokku. Õnneks vabastas lonksuke veini lukustatud suu ja järgmine roog ei jäänud maitsmata.





Värske kartul kukeseenekastmega on suve sünonüüm. Ometi maitses teada-tuntud roog eriliselt. Põhjuse pidime poistelt välja pinnima. Selleks oli lambahautise leem ja sutsuke tüümiani.


Väike värskendus külmunud mustikatega.


Veiseselg praetud suvikõrvitsaga.


Uhke Napoleoni kook sõstardega hirmutas esmalt oma hiigelmõõtudega, aga ikkagai kadus kiirelt taldrikult kuni viimse kreemitilgani.



Kööki trügimine läks kergelt. Kui söögisaalid juba tühjaks olid jäänud ja tööpäev õhtusse kaldunud, kutsusid poisid ise uudishimuliku seltskonna mõisakööki piiluma. Teadagi ei jäänud keegi enam lauataha konutama.




Oli imearmas juuliõhtu, kui virtuaalsed sõbrad muutusid reaalseteks.

Kirsikook martsipaniga

Kirsipuu me koduaias on kõrge. Seal ladvas on need kõikse magusamad marjad. Zoom- objektiiviga saab marjad kätte küll. Kuidas, aga koogi jaoks vajalik kausitäis alla tuua, see on küsimus?
Vaja läheb kõrget redelit ja pikka meest. Veerand tundi ja kauss on ääreni täis.



Põhi:

2 dl kaerajahu
2 dl nisujahu
125 g võid
2 spl külma vett
3 spl heledat muscovado suhkrut
näpuotsaga soola

Täidis:

300g kirsse
100 g martsipani

Kate:

400g maitsestamata kohupiimapastat
250 g hapukoort
poole sidruni mahl
1 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
3 muna


Taina valmistamiseks mõõda jahud köögikombaini, lisa sool ja suhkur, külm või ning surista veidi. Timmi veega segust tainapall. Keera tainas toidukilesse ja lase külmkapis tunnike “puhata“.

Rulli tainas jahusel laual lapikuks ja suru võiga määritud 28 cm koogivormi põhjale ja külgedele. Torgi kahvliga auguliseks, katta fooliumi ja raskusega ning eelküpseta 180 kraadi juures 15 minutit.

Puhasta kirsid kividest. Riivi külmkapis seisnud martsipan. Aseta kirsid eelküpsetatud põhjale, raputa peale riivitud martsipan. Sega kohupiimapasta suhkrute ja hapukoorega, lisa ükshaaval munad. Vala segu kirssidele ja küpseta 180 kraadi juures 50 minutit.

Mustikakook toorjuustuga

Suvi on kui lõputu pidu. See tunne paneb tavalisest enam kooke küpsetama. Ridamisi valmivad marjad annavad vaid põhjuseid juurde. Lihtne ja kiire toorjuustu - marjakook, sobilik erinevatele marjadele. Iseäranis hea mustikatega.



Põhi:

1 pakk Selga šokolaadiküpsiseid
80 g võid

Täidis:

400 g toorjuustu
100 g valget šokolaadi
1 dl suhkrut
poole sidruni mahl
paar peotäit mustikaid
3 muna

Katteks:

250 g hapukoort
2 spl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut

Serveerimiseks peotäis mustikaid.


Purusta köögikombaini abil küpsised ja vala juurde sulatatud või. Suru mass küpsetuspaberiga kaetud koogivormi põhjale (minu vormi läbimõõt oli 24 cm). Täidise valmistamiseks tõsta toorjuust aegsasti külmkapist soojenema toatemperatuurile. Sulata šokolaad veevannil või mikros. Vahusta toorjuust suhkruga, sega juurde sulatatud šokolaad, sidrunimahl ja ükshaaval munad. Lõpuks lisa mustikad ja sega kergelt läbi. Vala täidis põhjale ja küpseta 160 kraadises ahjus 45 minutit.

Sega hapukoor suhkrutega. Vala koogile ja küpseta veel 10 minutit. Lase koogil jahtuda ja puista peale mustikad.

Maitsemuusika Nautses

Peale mitut aastat hoovõttu, sain jala lõpuks Kuresaare ooperipäevade ukse vahele. Lasin oma meeli hellitada kaunite aariatega ja nautisin lummavat suveõhtut idüllilise väikelinna võludega.
Seda, et ooper käib ka puhveis, tuletas järgmisel õhtul meelde Nautse jaanalinnutalu.
Heinakuine Maitsemuusika õhtusöök oli planeeritud just ooperipäevade jätkuna.
Lahke pererahvas oli kasvatanud põllul-peenral prisked annid. Ärevuses valvanud ja paitanud neid ööselgi taskulambi valgusvihus, et õigeks ajaks just parajaks kasvaksid. Korjanud kokku metsaseeni ja murakaid. Võidelnud kuumarabandusetega ja äikesevihmaga. Küttinud metsloomi ja marineerinud farmilindude liha, et kogu see kaunidus siis maitseküttide ette laotada.
Imelise Ingremi käte alt kanti lauldes lauda roogasid ja õige tooni lõid härra Kasela poolt valitud veinid. Koolitatud häälega linalakk „ettekandja“ oli pärit naaberkülast.





Metssoku carpaccio värske kõmpsuva salatiga oli maitselt rikkalik ja võlus puhta selge maitsega, mida täiendas Chateau de la Tuilerie Rosé Syrah 2009.



Kukeseenetäidisega jaanalinnumunast ravioolid tomatikonsomeega oli õhtusöögi kõrgpunkt. Nii maitseküllast leent pole juba tükil ajal mekkida saanud. Kukeseene raviooli helises kaunilt kokku kergelt mineraalse Langhe Bianco Matire DOC 2009.



Vahepalana nauditud karusmarja granitee kippus küll kuumas õhtus kiirelt sulama, kuid puhas marjane maitse pani mõnusalt mekutama ja puhastas maitsemeeled põhiroaks.



Grillitud jaanalinnufilee sõstrakastme ja täidetud suvikõrvitsapalliga pani suu vett jooksma veel enne, kui lauda jõudis. Nii hullutav oli aroom, mis otse grillilt ninna kandus. Maitstes sulas liha sulnilt suus ja Barbera d'Alba Nemes DOC 2009 mängis imeliselt kaasa.



Hämaras võbiseva küünlaleegi valgel maiustasime kerge juustukoogikesega. Esimene murakastme ja koogi amps oli nii võimas, et tundus nagu kuldsetesse marjadesse kogunenud päike oleks hekeks lõõmama löönud, kuid see hetk oli üürike. Pildile püüdmisel „sähvatusest“ kasu kahjuks polnud. Maitsemälusse jääb küll pikemalt pidama.

Lavendel, mesi ja aprikoosid

Nõtke ja aromaatne lavendel, selle suve esimese korje mesi ja küpsed sügavoranžid aprikoosid... See on kooslus, mis kutsub proovima. Retsepti leidsin siit, omalt poolt lisasin vaid sutsu sidrunimahla, eeldades, et mesi ja sidrun on suured sõbrad. Kook maitses tõepoolest eriline. Vaevu aimatav kirbus segatuna magusate pehmeks küpsenud viljade ja mee tugeva magususega. Tekstuuri teeb mandlipuru. Pallike külma vanillijäätist viimistluseks.
Koogist on saanud minu jaoks selle suve hitt. Tundub, et on tulnud selleks, et jääda.





Põhi:
180g nisujahu
3 spl suhkrut
½ tl soola
100 g võid
2-3 tl hakitud värsket lavendlit
1 spl külma vett

Täidis:
120 ml vedelat mett
70 g võid
100 g mandleid
2 spl kaera jahu
poole sidruni mahl

Katteks:
10-12 aprikoosi

Põhja valmistamiseks pane jahu, suhkur ja sool köögikombaini ning sega. Lisa juurde külmad võikuubikud, hakitud lavendel ja vesi. Surista kuini moodustub tihe tainapall. Keera tainas toidukilesse ja aseta pooleks tunniks külmkappi.

Rulli jahusel pinnal tainas õhukeseks ja suru 26 cm läbimõõduga koogivormi. Eriti mugav on kasutada lahti käiva põhjaga vormi. Kata tainas fooliumi ja raskusega(võib kasutada kuivatatud herneid või ube, raskuseks sobib ka teine väiksema läbimõõduga koogivorm). Küpseta 180 kraadises ahjus 15 minutit.

Täidise valmistamiseks purusta mandlid köögikombainis peeneks. Sega juurde mesi ja pehme või lisa jahu ning sidrunimahl. Vala täidis eelküpsetatud põhjale ja kata poolitatud aprikoosidega, lõikepind ülespoole. Küpseta 180 kraadi juures 40 minutit.

Maasikagazpacho basiilikujäätisega

Vaevalt on kodumaised ahvatlevad maasikad turuletid looka vajutanud, kui juba ähvardatakse, et kohe-kohe on see pidu läbi. Nii üürike see rõõm ongi. Hirm ilma jääda, sunnib suu igal võimalikul hetkel magusaid maaikaid täis toppima. Et aga veel rohkem sisse mahuks, saab maasikad ka näiteks supiks suristada. Selge see, et targemad ja ettenägelikuma täidavad hoolega külmakambreid.
Kui siiski veel mõni kausitäis üle jääb saab veidi vigurdadagi. Maasikas on tänuväärne mari, saab läbi sibula ja paprikaga, basiilikust rääkimata.
On see nüüd eel- või järelroog, jäägu igaühe enda valida. Mina nautisin magustoiduks, kuid soovitan soojalt ka suvise peoõhtu sissejuhatuseks.

Laupäeval plaanin teha suurema kausitäie ja seisan Sadamaturul leti taha koos teiste blogarditega. Siis saab proovida ja koos arutada, mis moel ja millal maasikagazpachot pakkuda tasuks.





Basiilikujäätis

400 g vahukoort
200 g magusat kondenspiima
1 sidruni mahl
1 laimi mahl
2 potti basiilikut


Loputa basiilikulehed ja pane köögikombaini. Pigista juurde sidruni- ja laimimahl ja töötle ühtlaseks. Vahusta koor ja sega kondenspiimaga. Sega juurde basiilikupüree. Vala segu jäätisemasinase ja lase keerutada jäiseks. Ilma masinata jäätise valmistamiseks kalla segu laia karpi ja pane sügavkülma, sega 3 korda iga poole tunni tagan, siis lase segul külmuda.


Maasikagazpacho


500 g maasikaid
pool šalottsibulat
pool punast paprikat
2 lühikest kurki
1 spl palsamiäädikat
2 spl oliivõli
2 tl suhkrut
soola
musta pipart


Koori ja haki sibul. Lõika paprika kuubikuteks, puhasta maasikad. Pane maasikad, sibul ja paprika köögikombaini. Purusta segu ühtlaseks. Maitsesta palsamiäädika, õli, suhkru, soola ja musta pipraga. Kui segu on liiga paks, võid lisada veidi mineraalvett.



Idee ajakirjast Glorian Ruoka & Viini.