Suvikõrvitsasupp

Suvikõrvitsa suppi pole ma varem teinud, kuidagi on jäänud mulje, et eks ta üks lurr ole:) Viimasel ajal on mitut moodi suvikõrvitsat juba laual olnud, seega otsustasin supiga katsetada. Lisasin kindluse mõttes veidi ingverit ja saialille kroonlehedki andsid särtsu juurde. Kõrvitsaseemned oli nahka pistnud meie jänes, va maiasmokk. Kasutasin päevalilleseemneid, polnud ka paha. Kokkuvõttes oli sametine kõhutäis.

2 suvikõrvitsat
1 sibul
2 küüslauguküünt
1 cm jupp ingverit
2 spl toorjuustu
peterselli
kõrvitsaseemneid

Haki sibul, küüslauk ja porgand. Kuumuta potis oliiviõli ja passeeri sibul koos küüslaugu ja porgandiga.
 Haki ingver ja lisa potti. Lõika suvikõrvitsad tükkideks, lisa supipõhjale ja hauta 2–3 minutit. Lisa köögiviljapuljong ja keeda, kuni suvikõrvits on küps. Püreeri supp sauseguriga ja aseta tasasele tulele. Lisa pidevalt segades toorjuust ja hakitud petersell. Sega, kuni supp on ühtlase sametise tekstuuriga. Vajadusel lisa soola ja pipart. Serveerimisel puista peale kõrvitsaseemneid ja tilk oliivõli.

Täidetud paprikad

Neid maitsvaid paprikaid sain ma aasta tagasi oma õel Meritil Chicagos külas käies. Muidugi nõudsin kohe retsepti, aga valmistamiseni jõudsin alles nüüd! Tänaseks on Merit juba San Francisco elanik, kuid arvan, et tema Guatemaalast pärit ämma Patricia paprika retseptid on neil endiselt kasutusel. Mõnusaks teeb nad kohev munavaht ja imemaitsev kaste.
Muidugi ei saanud ma ka retseptis ilma väikeste muudatusteta. Erinevad tšillid asendasin ühe saadaolevaga ja pannil praadimise asemel pistsin paprikad lõpuks ahju.
Ahjaa pooled paprikad asendasin suvikõrvitsaga:) Sobis ka kõrvitsale, kuid tuleb tunnistad,et paprikaga oli maitsvam.

Tomatikaste

6 tomatit
värsket koriandrit maitse järgi
1 sibul
2 spl seesami seemneid
4 tera nelki
1 spl purustatud kõrvitsa seemneid
2 küüslaaugu küünt
1 väike tšilli kaun


Rösti pannil ilma õlita sibul, seesami seemned, nelk, hakitud küüslaauk, kõrvitsa seemned ja tšilli.
Pane tomatid keevasse vette ja keeda mõni minut. Eemalda tomatitel koor ja pane blenderisse koos pannil röstitud ainetega ning lisa koriander. Vajadusel võib lisada veidi kanapuljongit. Sega ühtlaseks püreeks ja kurna läbi tiheda sõela., keeda veel tasasel tulel u 10 minutit. Maitsesta soola ja pipraga.



Paprikad

400g hakkliha
peotäis Türgi ube
1 suur sibul
2 küüslaaugu küünt
värsket basiilikut
värsket punet
6 paprikat
oliivi õli
6 muna
1spl jahu
soola, pipart


Puhasta paprikad seemnetest ja poolita. Lao ahjuplaadile, nirista neile veidi õli ja küpseta ahjus pehmeks. Tõsta jahtuma. Puhasta ja lõika oad 2 cm pikkusteks, keeda soolaga maitsestatud vees veidi, kuid jäta krõmpsuks, u 5 min. Haki sibul ja küüslauk, kuumuta pannil õli ja prae selles sibulat küüslauku ning lisa hakkliha ja maitseained. Kui liha on küps lisa oad ja sega läbi. Jahuta veidi.
Vahusta munavalged tugevaks vahuks lisades pisut soola. Lisa ükshaaval munakollased ja lõpuks 1 spl jahu. Sega kergelt läbi. Täida paprikad hakkliha seguga ja tõsta igale peale lusikatäis munasegu.
Küpseta ahjus, kuni muna on kuldkollane ja küpsenud.

Pavlova, kui palav armastus

..... kroonis meie 24-nda pulma-aastapäeva õhtusöögi koos ehtsa šampanjaga.
Peale raputasin ohtralt hapusid sõstraid, et läägeks ei läheks:)

4 toasooja munavalget

noaotsatäis soola 

250 g suhkrut

2 tl maisitärklist 

1 tl vanillisuhkrut 

1 tl valget veiniäädikat 


Serveerimiseks: 

3 dl vahustatud 35% rõõska koort 

marju
Kuumuta ahi 170ºC. Vooderda ahjuplaat küpsetuspaberiga. 
Klopi munavalged näpuotsatäie soolaga pooltugevaks vahuks. Lisa suhkur (umbes kolmes jaos) ning vahusta, kuni saad tugeva läikiva vahu. Puista peale maisitärklis, äädikas ja vanill ning sega ettevaatlikult läbi. Kalla munavalgevaht küpsetuspaberile ning silu pealt ning külgedelt ühtlaseks.
Pane ahju ning KOHE alanda ahju kuumust 140ºC. Küpseta 1 tund. Keera ahi kinni, jäta ahjuuks irvakile ning lase Pavloval ahjus jahtuda. 
Kummuta Pavlova suurele siledapõhjalisele taldrikule. Kata vahukoorega ning kaunista marjadega.

Ratatouille

Kõik sai alguse sellest, et mul oli ilus lambaliha, karee ja puha. Hakkisin pisut küüslauku, värsket rosmariini ja veidi hurmavalt lõhnavat tüümiani, segasin selle kõik oliivõliga ja pistsin lambaliha maitsestuma.
Hea liha vajab ka väärilist kaaslast ja just nüüd on köögivili oma parimas vormis. Kasvuhoones on lõpuks punaseks värvunud ka hulk tomateid. No see minu kasvuhoone on muidugi nähtus omaette, kasvatan seal katse-eksituse meetodil igasugu söödavaid taimi ja juuri. Muidugi mitte midagi erilist ega eksootilist, ikka neid tavalisi. Lisaks tomatile ja kurgile kasvavad seal till ja sibul, basiilik ja koriander, ruukola, oad, peet, porgand ja seller. Ah, et miks kasvuhoones? No nii on lihtsalt läinud, kui kasvuhoone isalt „rendile“ võtsin. Isa ei viitsinud enam kasvuhoonega jännata, minu jaoks oli aga pelgalt tomati-kurgi kasvatamine igav. Nii ma siis kevadel toppisingi kõike sinna kasvama. Me nimelt suvitame vanemate juures ja moodustame koos minu- ja õeperega suure „lärmaka perekonna“. Suur pere peab ju ka söönuks saama ja nii on kujunenud, et isa käib meil poes ja turul, ema tegeleb igasugu koorimise-hakkimisega ja taktikepp mida ja kuidas süüa teha on minu käes. Teised pole sellele lihtsalt pretendeerinud. Ülejäänud on sööjad ja arvustajad.
Valminud tomatid ja päris mitu suvikõrvitsat, mis potti pistmist ootasid viisid mu mõtted ratatouille'le. Puudu oli vaid baklažaan. Andsin pere varustajale ülessande seda poereisilt tuua. Isa saabus kahe piraka suvikõrvitsaga, tema arvas, et suvikõrvits on baklažaani eestikeelne vaste:) Läksin järgmisele katsele, paludes oma meest, kes parajasti koduteel oli, poest läbi keerata, sooviks ikka seesama üks pommu. Kõne katkes ja mul ei õnnestunud üle küsida, kas ta ikka teab milline baklažaan välja näeb, telefoni aku oli tühi, mis tühi. Kui ta koduhoovis autost välja astus ulatas ta mulle kaks hästi suurt suvikõrvitsat!!!!! Jah ta teadis küll, et see pole baklažaan, kuid arvas, et ehk asendab...Kas pole nutikas mees? Tegin veel viimase meeleheitliku katse hankida pommu lähimast väikepoest, kuid see ettevõtmine oli juba algselt määratud ebaõnnestumisele.


 oliiviõli 

1 sibul
3 küünt küüslauku
2 porgandit
1 punane paprika
1 roheline papika
1 roheline suvikõrvits
1 kollane suvikõrvits
6 tomatit
rosmariini
salveid
punet

soola

musta pipart

ohtralt värsket peterselli

Puhasta ja haki juurviljad. Kuumuta potis õli ja lisa sibul, küüslauk ja ürdid. kuumuta veidi ja lisa porgand ja paprika. Koori tomatid. Tomateid on lihtne koorida, kui pistad nad hetkeks keeva vette, enne võib nahale noaga teha sisselõiked. Nüüd lisa kooritud tomatid ja lase kaane all tasasel tulel haududa, aegajalt segades. Kui tomatitest on moodustunud mõnus kaste lisa suvikõrvits ja hauta veel veidi, kuni kõrvits pehme. Samal ajal peaks lisama ka baklažaani, kui on.

Kuigi seda klassikalist prantuse köögi hautist nimetatakse pommu hautiseks, saab seda ka suurepäraselt teha ilma baklažaanita. Minu meelest on siin tähtis roll tomatitel ja suvelõpu küpsed ning lõhnavad tomatid on selleks just parimad. Jäin tulemusega ülimalt rahule. Ahjaa, liha oli ka ju superhea!
Ilmselt tuleb järgmisena hulk suvikõrvitsa retsepte.

Porgandikook

Sume augustiõhtu,ritsikate kontsert ja heietused vana sõbraga. Kosutuseks porgandikook

Põhi:
3 muna
1 dl suhkrut
3 dl täisterajahu
peotäis nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
200 g võid
300 g porgandit    


Kreem:
500 g mascarpone toorjuustu
1 sl sidrunimahla
4 sl tuhksuhkrut
2 muna
veidi valget šokolaadi
kaunistuseks röstitud mandlilaaste

Puhasta ja riivi porgandid. Vahusta munad ja suhkur tugevaks vahuks ning lisa omavahel kokku segatud kuivained. Lisa taignasse sulatatud või, riivitud porgand sega ühtlaseks ning vala tainas võiga määritud koogivormi. Küpseta 190kraadises ahjus umbes 35 minutit, eemalda jahtunud kook vormist ning jahuta. Vahusta munad suhkruga ja lisa toorjuust. Maitsesta sidrunimahlaga. Sulata veevannil šokolaad ja nirista segusse. Kata jahtunud kook kreemiga ning kaunista röstitud mandlilaastudega.

Mustika semifreddo

Maal on suvel mõnus. Läksime meiegi õega seda mõnu nautima ja seadsime sammud metsa mustikaid korjama. Seltsiks kahe ja poolene õetütar Mia, kes end esialgu kärus sisse seadis kuid kaua seal ei püsinud. Marjakorjamine tundus talle põnev vaid esimesed minutid, peagi sai nutikas tirts aru, et lihtsam on oma väike käeke meie marjakorvi pista, kui pisikesi marju töntside sõrmedega põõsaküljest õngitseda. Suutsime koduni säästa siiski natuke marju ja nendest valmis imelihtne ja suussulav semifreddo. Otse loomulikult on see lihtsustatud retsept, mitte klassikaline semifreddo, kuid maitseb jumalik ja on kui loodud terrassil nauditud suvise õhtusöögi lõpetuseks.


300 g mustikaid
3 spl magusat puuvilja likööri
suur pakk vahukoort
1 dl suhkrut
200 g beseeküpsiseid

 
Kata lahti käiv koogivorm toidukilega. Püreeri mustikad ja lisa liköör.
Vahusta koor suhkruga ja lisa mustika püreele, seejärel sega ettevaatlikult beseeküpsised, siis kalla kogu segu koogivormi ja aseta sügavkülma 6-ks tunniks.
Serveerimiseks kasta vorm esmalt kuuma vette, siis saab magustoidu kenasti kätte.

Kukeseenepirukas

Kui kukeseene kastet juba küllalt söödud, tuleb isu piruka järgi. Seekord proovisin feta juustuga ja jäin tulemusega väga rahule. Tuleb arvestada muidugi feta soolasusega ja seentele soola lisama ei peaks. Eriti meeldis mulle täistera jahuga põhi. Üsna toitev õhtueine, lisandiks sobib roheline salat ja külm valge vein. Suvine hoovihma krabin ja soe kukeseenepirukas. Õdus õhtu, las kallab......

Põhi:
100 g võid

1 dl nisujahu
1dl täisterajahu

1 tl paprikapulbrit

¼ tl soola

2 sl vett

Täidis:
300 g kukeseeni
1 sibul
1 küüslauguküüs

2 sl võid

100 g feta juustu

hakitud peterselli

värsket hakitud estragoni

3 muna

2 dl toidukoort
musta pipart
Sega pehme toasooja või hulka maitsestatud jahud, lisa vesi ja sõtku ühtlaseks tainaks. Suru tainas võiga määritud pirukavormi nii, et äärde jääksid kõrgemad servad. Eelküpseta põhi u 10 min. Haki seened ja sibul ning prae need võis pannil kuni seentest eralduv vedelik on aurustunud. Jahuta segu, lisa murendatud feta, petersell ja estragon. Vahusta kergelt munad ja sega need koos koorega ülejäänud täidisega. Maitsesta pipraga. Vala kõik vormi ja küpseta pirukat 200kraadises ahjus 35 minutit. Vajadusel kata vorm küpsetuspaberiga, et pirukas ei kõrbeks.