London oli õidepuhkenud juba paar nädalat tagasi. Külm kevad küll viivitas sealgi pungade puhkemisega, kuid lõpuks ometi olid need valla. Pargid täis tulpe ja nartsisse, õitsvad puud uhkeldamas oma hullutavalt kauni väljanägemisega. Metropool ise elas oma tormakas rütmis ja kevade hilinemisest seal suurt numbrit ei tehtud. Põnevaid avastusi, uusi meeleolusid ning värskeid trende leidub seal ilmast olenemata ja alati. Ole vaid osav sellest oma osa kätte saama. London on restoranimaailma süda, või siis oluline osa vereringest. Just tol nädalal oli ta lausa maailmanaba. Üle ilma oli kokku tulnud parim osa restoranimaailmast. Maailma parimad nummerdati ära ja seati ritta. Oli üllatusi, pettumusi ja kirglikku möllu, nagu iga kevad ja uus pingerida seda endaga kaasa toob. Kuidas kohad jagunesid saab vaadata siit.
Londonis pakutavate restoranielamuste kaardistamine on mahukas töö ja ilmselt ei saa kunagi valmis. Või palju sa paari kevadise päevaga ikka jõuad. No tibake ikka, kui mõni lõuna topelt süüa, siis mahub elamusi su päeva isegi sutsuke veel:) Maitsemeeli avardav ja õpetlik on iga kogemus, olenemata, kuhu satud või sättida julged. Seekord seiklesime maitserännakul mööda sellist rada:
on restoran, mis ühendab Londoni ja maailma söögimoe uusi trende. Pärast mitut aastat tõsimeelset kohalikkust, vaatab söögimood uuesti otsivalt maailmas ringi ning hakkab jälle avastama pikkade vahemaade võlu. Nuno Mendes on Portugalis sündinud ja Ameerikas hariduse saanud kokk, kes on töötanud ka El Bullis. Tema praegune põhirestoran on Viajante (Rändaja), mis asub šikis ja elegantses disainhotellis Town Hall ja on väga mitmest erinevast riigist pärit kokkade meeskonnaga. Corner Room on Viajante "tasku", asudes samas hotellis üle koridori. Uuele trendile vastavalt ei saa sinna õhtusöögiks lauda ette broneerida, kõiki kliente teenindatakse järjekorra alusel. Toidud on lihtsamad ja taskukohasema hinnaga, kui Michelin tähekesega pärjatud Viajantes. Interjöör on tagasihoidlikult lihtne ja hubane. Õdusa meelolu loovad erinevad valgustid ja metallist keerdtrepp.Teenindus on äärmiselt ladus ja profesionaalne. Erilist muljet avaldas, kui teenindaja tellimust vastu võttes teatas, et liha tuleb medium rare-ina küpsetatult, mitte ei küsinud millist küpsetusastet meie soovime. Küllap oleks soovitatud midagi muud menüüst, kui pooltoores liha poleks olnud meile meelepärane. Selline julge enesekindlus oma toitude serveerimisel lisab kohale oluliselt punkte ja siit tasuks nii mõndagi kõrvataha panna. Kõik mul kaasasolnud punktid läksid ka jäägitult kõigi roogade maitsete eest välja. Selline maitsepuhtus, julge kombineerimine ja samal ajal ajatu lihtsus. Peale einet oli tahtmine aploteerida.
Brokoli jääkülma kreemjuustu ja küüslaugu-musta tee kastmega.
Iberia sealiha mahlakusest kiirgas välja köögikunstnike kõrgeim tase.
Meriahvena ceviche, mandariini ja porgandiga.
Raiuim selleri ja mandliga oli sõnatuks võttev kooslus.
Tursk, krõbe kalanahk ja koriandri-risoto.
asub Heron Tower’i 40 korrusel ja on avatud 24/7. Sellegi poolest ilma reserveeringuta sööma ei pääse. Loomulikult on jalustrabav vaade see mis esimese tähelepanu endale saab, kuid kohe jägmisena kuulub jäägitu huvi menüüle. Menüü vaheldub päeva edenedes ja kõik söögikorrad saavad vääriliselt tähistatud. Brunchile oma lemmikpaika kutsus mind mu armas poeg, kes juba pool aastat Londonit oma elukohaks peab. Olin rabatud nii vaatest, kui maitsetest ja loomulikult õnnelik, et maitsenaudingud ka mu kasvandikule korda lähevad.
Kammkarp õuna, laimi ja musta trühvliga serveerituna Himaalaja soolakangilt
Foie gras all day breakfast nutellaga
Duck & waffle signatuurroog:
pardikoiva confit, praetud pardimuna ja kuum vahtrasiirup sinepiseemnetega
on kohustuslik restoran neile, kellele Tallinnas meeldib Chedi. Chedi konsultant Alan Yau tegi Hiina köögi eurooplasele mõistetavaks ja maitsvaks ning teenis esimese Aasia köögi restoraniga Michelini tähe. (See restoran on Hakkasan, kus on töötanud ka kõik Chedi välismaalastest kokad). Bo looja Alvin Leung on Hiina köögi suur eksperimentaator ja ekstreem-kunstnik. Tema põhirestoran Bo Innovations asub Hong Kongis ning on tõeline maitsetsirkus lihtsas kohalikus ümbruses. Londoni restoraniga on samuti eurooplaste arusaamadele vastu tuldud nii restorani interjööri, kui selles pakutava toidu osas. Nii teeninduses, kui interjööris valitseb hillitsetud rahu ja väljapeetus. Soodsate hindadega lõunamenüü laseb proovida päris laia läbilõiget. Rikkalikult maitsekaid dim sume
neerude, musta trühvli, tursa, krabi ning kaffir laimiga jms. Pearoogades on rohkem eksperimenteeritud ja tulemuseks on peende üksteist täiustavad maitsekooslused.
Krõbe piimapõrsas Sichuani vanilli ja õunaga oli kõige rabavam maitse.
Kammkarbid ja herned.
on seni ainus Eestist pärit inimeste omanduses olev restoran Londonis. Peakokk Andrei Lensment asub loomulikult Londonis, teised osanikud veedavad suurema osa ajast Eestis. Restoran paikneb lühikese jalutuskäigu kaugusel Bond Streeti metroopeatusest, ehk linna kõige hinnatumas restoranipiirkonnas. Toitude kohta lubatakse, et need on Baltimaade algupäraga, Põhjamaiste mõjutustega, ning on tehtud inglastele tuttavatest toorainetest. Nii keeruline algupära-lugu aitavat igapäevastel kohalikel klientidel paremini mõista ja omaks võtta seda, mida nad söövad. Toit ongi üllatavalt loo-truu. Kui oma laps kolib kodunt Londonisse tööle ja elama, siis ta muutub päris kiiresti hoopis teistsuguseks inimeseks. Verru toiduga on toimunud täpselt seesama. Toorained on meile teada tuntud, kui kombinatsioonid on saanud uue üllatava lähenemise, maitsed on paigas ja peensusteni lihvitud. Londoni restoranikülastaja ootustele vastavad ja veidi rohkemgi, et saaksid üllatuda. Ja metropol peab lugu, vaba lauda uksest sisse astudes õhtul leida ei õnnestu.
Camden
Londoni on kahtlematta ka poodlemisparadiis. Lisaks kaubamajadele ja butiikidele on toredad ostukohad ka Londoni turud. Londoni turud ei ole ainult agarate perenaiste pärusmaa, seal näeb ka noori andekaid kunstnikke, ägedaid müügiartikleid. Seekord viis H meid Londoni põhjaosas asuvale Camden Marketile, kus paikneb ennenägematu vanakraami- ja stiiliturg.
Üks meeliülendavamaid paiku Camdeni turul on söögiala, kus eri kultuuride kokad valmistavad imemaitsvaid sööke otse rahva silme all, pakuvad neid tasuta maitsmiseks ja müüvad põhiportsjoneid päris soodsa hinna eest kohapeal söömiseks.
Kirevas ja ahvatlevas toidupakkumise valikus oma lõunasöögi otsuse tegemine nõudis teatud kindlameelsust. Pärast pisikest peataolekut ja mitmete väga põnevate kohtade vahel kaaludes langetasmie valiku rustikiaalsele, turupäevale sobiva nimega restoranile Market. Tsinkplekiga kaetud lauad, kerged toolid ja paljad telllisseinad koos mustale tahvlile kriitseldatud menüüga on lihtne ja lubav ümbrus. Menüü sama lakooniline, ent maitsed panid hoogsalt pead noogutama.
Piduliku lõpuakordi sai seekordne maitsereis vana hea Eton messi näol, maasikate asemel julgevad ka konservatiivsed britid käiku lasta erinevaid marjamikse. Naabermaal Prantsusmaal arvatakse endiselt, et söögitegemises on nad inglastest ees iga kell. Sellel üleolekul pole juba ammu enam põhjust. Täpselt nii nagu “põhitõel”, et kala kõrvale juuakse valget ja liha kõrvale punast veini.
