Salat halloumi juustuga

Kapis ootas albiinopommu oma tähetundi. Seltsiks sobitasin halloumi, veidi rohelist ka sekka ja salat oligi valmis.
Kiire ja toitev kõhutäis, sobis suurepäraselt iseseisvaks roaks. Halloumi on kas kitse-või lambapiimast tehtud Küprose juust, mida saab ka küpsetada. Praadimisel või grillimisel tekib halloumile krõbe pealispind ning see jääb seest mõnusalt pehmeks ja pisut venivaks.

1 pommu(baklažaan)
1 suvikõrvits
peotäis ruukolat
röstitud ja tükeldatud metsapähkleid
mõned mündilehed
200 g halloumi juustu

Salatikaste

poole sidruni mahl
3 spl oliivõli
1 spl mett
1 spl karulaugu pestot

Lõika pommu pikuti viiludeks ja raputa üle soolaga. Lase seista u pool tundi ja pühi sool majapidamispaberiga ära. Rösti kuival ja kuumal pannil pommu viilud mõlemalt poolt pruuniks. Tõsta taldrikule. Viiluta suvikõrvits pikuti õhukesteks viiludeks. Seda on hea teha näiteks juustunoa või juurviljakoorijaga. Prae pannil kergelt õlis suvikõrvitsa viilud. Säti pommu viilude peale. Lõika halloumi juust viiludeks ja prae pannil õlis mõlemalt poolt umbes minut. Tõsta salatikaussi. Lisa ruukola ja mündilehed. Sega kastme komponendid omavahel ja vala salatile.

Rabarbri-maasikakompott apelsiniga

Rabarbri ja apelsini kooslus on mind juba ammu võlunud. Minu mälusopis on talletatud hõrgud koogid, mida mu sõbranna pakub. Tema ema valmistatud rabarbri-apelsinimoos on kookide lahutamatu osa. Katsetasin apelsini ja rabarbriga nüüd minagi. Mimmi moosi maitsest võlutuna ja Jamie uut raamatut sirvides sündis selline kompott.

500 g rabarbrit
50 g suhkrut
1 spl vanillisuhkrut
500 g maasikaid
1 apelsini mahl

400 g maitsestamata jogurtit
1 apelsini riivitud koor
2 spl mett

Tükeldasin rabarbri ja panin koos suhkru ja apelsinimahlaga potti. Lasin keema tõusta. Vähendasin kuumust ja hautasin ilma kaaneta edasi kuni rabarber pehme ja vedeliku vähemaks jäi ning konsistens tihedamaks muutus. Tükeldasin maasikad ja lisasin potti. Tõstsin kohe poti tulelt ja lasin segul jahtuda.

Nõrutasin jogurtit sõelal, et vedelik välja valguks. Nii sain paksema konsistensi. Segasin juurde mee ja riivitud apelsinikoore. Serveerisin kompoti maitsestatud jogurtiga.
Mascarponevaht oleks ka tore kaaslane, kuid jogurt on taljesõbralikum variant.
Mine tea, rannahooaeg võib siiski ootamatult saabuda:)

Mõisaromantika Eiveres

Õrnroheline kevadvärskus kutsub imetlema. Nädalalõpp linnakärast eemal on parim preemia. Lehekuu alguspäevadel lubasime endale veidi luksust ja läksime mõisaromantikat otsima. Esialgne plaan oli teha tutvust Vihula mõisa verivärske restoraniga, kuid netis traalides sattusime Eivere mõisa „seatud lõksu“. Ausalt öeldes mõisa koduleht väga ei ahvatlenudki ja grupimenüü tekitas võõristust. Täpsustav telefonikõne siiski julgustas autonina Paide poole keerama. Peremees lubas, et söönuks saavad kõik mõisas peatujad, olgu neid pealegi vaid kaks.


Esimesed tervitajad mõisaväravate juures olid kaunist kevadest rõõmu tundvad lambad, kitsed,haned. Nagu hiljem selgus mõisapere täisväärtuslikud liikmed ja sõbrad. Perenaisele on koduloomad sedavõrd kallid, et külaliste toidulauale nad siiski ei jõua. Oma kitsepiima juust on aga kindlalt menüüs.
Mõisaomanikeks on soomlastest abielupaar, kes 20003-st aastast alates Eivere mõisas toimetab. Selle ajaga on tehtud meeletult palju tööd. Tänaseks on mõis taastatud ja renoveeritud nagu see oli 1900. aastate alguses. Maja on möbleeritud hilisema 19-nda ja varasema 20-nda sajandi stiilis. Mõisaomanike elu on kõike muud kui pelgalt nautimine ja romantika. Tööd on palju ja valdavalt saadakse selle murdmisega ise hakkama. Restaureerimisel on peremees ja -naine palju oma kätega teinud. Samuti loobusid nad peale pikki otsinguid koka palkamisest. Söögivalmistamist naudivad mõlemad ja pakuvad omavalmistatud roogasid ka külalistele. Muidugi kasutatakse ka suuremate ürituste puhul kohalike abi, kui pidevalt mõisa palgal on vaid kaks inimest. Mõis on koduks inimestele, kes armastavad elu sissepuhumist vanadele asjadele ja tahavad jagada oma elustiili ka külalistega.
Nautisime meiegi kaunilt taastatud interjööri. Hellitasime maitsemeeli Janne valmistatud õhtusöögiga kaminatule ees. Proovitud said nii lammas, kui part. Ei mingeid triipe-täppe ja muid vigureid taldrikul. Värske ja parim tooraine valmistatud lihtsalt ja ausal moel. Maitses suurepärane. Eelroaks pakutud peedi-kitsejuustu püreesupp oli oivaline, sametine suutäis, mis mõjus lausa luksuslkult. Lasime lennata kujutlusvõimel ja viia end söögisaali seinamaalingutest inspiratsiooni ammutades eksootilisele reisile. Tundsime ka veidi kõhedust, kui Janne hoiatas, et öösiti on nähtud majas ühte ringi liikuvat vanaprouat.. Prouaga me siiski kahjuks või õnneks ei kohtunud. Meie osaks sai hoopis luksus nautida privaatset mõisaidülli.




Magada mugavates voodites, peente tikanditega linade embuses ja ärgata kukelauluga. Maja viiest magamistoast saime seekord valida parima, sest olime ainsad öömajalised. Ka kõik ülejäänud numbritoad on mugavad, hubased ja mõisapuhkuseks igati sobilikud. Hotellile ei viita eriti miski, pigem tunned ennast aega veetvat, otsekui sõpradel külas. On väga mõnus, et järjest rohkem mõisasid on asjatundlikult „üles löödud“ ning avavad nüüd oma uksed külalistele. Olgu siis ööbimiseks või ainult söömiseks. Mõisaromantika hellitab ja loob sideme möödunud aegadega. Muudab tänase paremaks ja maailma suuremaks.

Rabarbri sorbett

Maikuu lemmik rabarber on lõpuks oma varred pikemaks sirutanud. Oi, kui mõnusad on esimesed mahlased ja lihtsad rabarbrikoogid. Mis edasi? Kerge ja õhuline sorbett rabarbrist on maius, mida vastu rannahooaega muretult nautida saab. Seda muidugi juhul, kui suhkruga ei liialda. Ikka nii, et hapukas maitse alles jääks.

500g rabarbrit
1 dl suhkrut
2 munavalget

Koori ja tükelda rabarber. Pane rabarbri tükid suhkruga potti ja kuumuta 10-15 minutit, kuni rabarber on pehme. Jahuta segu külmkapis soovitavalt üle öö.
Vahusta munavalge pehmeks vahuks, sega juurde rabarbrisegu. Lase jäätisemasinal keerutada õhuline maius. Soovi korral sega juurde paar sortsu meelepärast likööri.

Külm supp karulauguga

Erkrohelised karulaugud poevad pea iga toidu sisse. Silmad otsivad neid juba turuväravast sisse jõudes. Ja hopsti korvis nad ongi! Ilm ei soosi küll veel külma suppi, kuid karulaugu aeg on üürike ja tüdimust veel pole. Ega ilma pole mõtet kiruda, kevade nautimine seevastu on kohustuslik. Poetasin blendrisse peotäied rohelist kraami ja vitamiinirikas lõuna sündis vaid nuppu vajutades. Idee jäi meelde Tervisoonist, kus Peeter Pihel ilusa rohelise supiga isutas. Gurmeekokale kohaselt tegi ta ka supi juurde vingeid vigureid lisaks. Mina jätsin vigurid ära. Unustasin ka oblikad turult toomata. Oblika asemel sobis suurepäraselt beebispinat.

punt karulauku

karp beebispinatit
2 dl maitsestamata jogurtit

pool pikka kurki
1 avokaado
1 kooritud roheline õun

soola

pipart

Serveerimiseks
oliivõli
seemneid

Loputa spinat ja karulauk. Koori kurk ja tükelda avokaado. Pane kõik komponendid blendrisse ja surista ühtlaseks. Vajadusel lisa veidi vett. Maitsesta soola ja pipraga. Nirista peale õli ja puista üle seemnetega.

Emale

Külmal maikuu pühapäeval kinkisin emale sooja kallistuse. Tordi tegin ikka ka. See Tuuli kiidetud kook tundus ehtemadepäevalik.

Rabarberi-ingveri toorjuustukook


Põhi
pool pakki Digestive küpsiseid
50 g võid

Täidis
500 g rabarbereid
1 dl suhkrut
pöidla suurune tükk ingverit
3 pakki Farmi toorjuustu
1 toru maitsestamata kohupiimapastat
4 muna
2 spl tärklist

Kaunistuseks
100 g valget šokolaadi
maasikaid


Purusta küpsised köögikombainis. Sulata või. Sega koos küpsistega ühtlaseks massiks ja suru koogivormi põhja. Soovitav on kata vorm eelnevalt ka küpsetuspaberiga.
Haki rabarber, kalla üle 1 dl suhkruga ja kuumuta 10 minutit, kuni rabarber muutub pehmeks. Lisa riivitud ingver.
Vahusta toorjuust, lisa kohupiim. Sega juurde pehmeks keedetud rabarber ja tärklis. Seejärel sega juurde ühekaupa munad.
Küpseta 160-kraadises ahjus 1 tund ja 20 minutit. Aseta küpsetamise ajaks ahju ka veenõu. Pärast küpsetamisaja lõppu lülita ahi välja, jäta uks paokile. Lase koogil ahjus jahtuda umbes tund. Seejärel tõsta kook külmkappi tahenema. Enne serveerimist vala üle sulatatud šokolaadiga ja kaunista maasikatega.

Osso buco

Kasutan ära viletsa ilma, et ülestähendada ammuilma tehtud osso buco, mis on millegi pärast jäänud postitamata. Tegelikult sobib seda imemõnusat pajarooga teha mistahes aastajal, kuid jah meenub ta ikka siis kui keha ja hing soojendamist ihkavad. Just nagu täna.

1,5 kg vasikakoote koos õõnesluuga
2 spl jahu

1 sibul

1 porgand
1 sellerivars

purk purustatud tomateid
1 klaas valget veini

1 klaas veisepuljongit
1 oks värsket rosmariini
paar oksa tüümiani

loorberileht
soola
pipart
õli
2 spl võid
peterselli
riivitud sidrunikoort

paar küüslauguküünt

Patsuta esmalt liha majapidamispaberiga kuivaks. Maitsesta soola ja pipraga ning veereta jahus. Prae pannil või pajas oliiviõli ja või segus keskmisel kuumusel liha mõlemalt poolt kuldpruuniks u 10 min. Tõsta liha kõrvale.
Haki porgand, sibul ja seller peeneks ning pruunista paar minutit samal pannil, lisa veidi soola ja pipart. Siis lisa vein ja hauta paar minutit. Seejärel lisa puljong ning ürdid. Samale pannile aseta ka lihatükid.
Lase keema tõusta ja vähenda kuumust. Lisa purustatud tomatid ja lase kaane alla tasasel tulel haududa või tõsta haudepotti ja 170 kraadisesse ahju. Umbes 2 tunni pärast peaks liha olema pehme ja kerge vaevaga kontide küljest lahti tulema. Lõpuks sega kokku gremolata. Selleks haki petersell ja küüslauguküüned. Sega juurde sidrunikoor. Puista gremolata lihale ja naudi.
Lisandiks sobib risotto või kartulipüree. Mulle meeldib ka juurviljapüree kaalika ja pataadiga.
Osso bucco tähendab itaalia keeles õõnest luud. Parima maitse saab roog just siis, kui luuüdi on kondi seest kenasti välja haudunud ja kastme tummiseks ja maitsekaks muutnud.

Lihapallid karulauguses kastmes

Hakkliha ei inspireeri mind toiduvalmistamisel kuigi tihti. Erandiks on vaid lambahakkliha. Seekord sattus poetuuril korvi veise-lamba hakkliha. Sellest sündisid idamaise nüansiga hakklihapallid rohelises kastmes. Kastme värvis roheliseks teadagi hetke lemmik, karulauk.

Lihapallid

500g veise-lamba hakkliha

1 tl jahvatatud kurkumit

1 tl jahvatatud vürtsköömneid
4 purustatud küüslauguküünt

1 sidruni mahl

soola, pipart

Kaste

punt karulauku
peotäis siledalehelist peterselli
1 laimi mahl
soola
pipart
1 dl maitsestamata jogurtit


Haki küüslauguküüned. Sega hakkliha maitseainetega lisa juurde hakitud küüslauk, sidruni mahl ja maitsesta soola, pipraga. Veereta märgade käte vahel väikesed pallid ja lao küpsetuspaberiga kaetud plaadile Küpseta 200 kraadises ahjus u. 15 minutit.

Kastme jaoks pane hakitud ürdid, laimi mahl ja maitseained köögikombaini ja töötle ühtlase massi saamiseni. Sega juurde jogurt. Naudi lihapallide ja rohelise salatiga.