Mitmekäigulise lõuna valmistamiseks ei pea köögis veetma pikki tunde. Piisab, kui on käepärast blender, purustaja, köögikombain või saumikser. Kõik tublid abilised ja teevad vaevata ära sama töö. Tulemuseks klaasitäis salatit ja teine suppi. Maitseb värskendav ja toidab piisavalt. Testitud ka mehiste meeste peal. Ah, et miks salati vedelaks peaks tegema? Elevust tekitav vaheldus, paneb proovima ka need, kes salatilehtede närimist jäneste pärusmaaks peavad. Supp on siiski tavapärases vedelas olekus, nagu supile kohane.
Vedel salat
1 avokaado
5 lühikest kurki
pool potti lehtsalatit
1 apelsini mahl
poole laimi mahl
soola
musta pipart
Poolita avokaado ja eemalda kivi. Haki kurk. Pane avokaado poolikud ja kurgi kuubikud blendrisse, kalla juurde mahlad ning rebi salatilehed.
Surista kuni segu on ühtlane, vajadusel lisa vett. Maitsesta soola ja pipraga. Naudi eelroaks.
Kollase tomati gazpacho
4 kollast tomatit
1 oranž või kollane paprika
1 väike kurk
1 küüslauguküüs
1 spl oliivõli
poole sidruni mahl
1 tl soola
1 tl pruuni suhkrut
paar tilka Tabascot
Koori tomatid. See õnnestub hästi, kui pistad need minutiks keeva vette. Haki paprika ja eemalda seemned.
Haki kurk. Pane kõik komponendid blendrisse ja surista kuni segu on ühtlane. Maitsesta, lisa vajadusel suhkrut.
Samad retseptid ja muud juttu ka Postimehe Arteris. Algallika valvurite ärevuse leevendamiseks lisan, et retseptid muudatustega on pärit Glorian Ruoka ja Viini 02/2006 numbrist.
see viimane märkus meeldis mulle eriti :-)
ReplyDeleteaga ikkagi võiksid sa uurida, kust ajakiri selle retsepti sai. tead ju küll, kuhu kõik teed viivad :-P
Liina, too Pille polnud mina, ausõna (ja Piret teab seda)!!!
ReplyDeleteKusjuures keegi veidi pahur kommentaator liigub ringi tõesti. Kui Sina, Liina, arbuusisalatist kirjutasid, siis oli ju ka keegi pahur tädi, kes sõna võttis. Ok, Jamiet teab iga eestlane, aga Ottolenghit ju ometi mitte? Või teavad? Keegi pahur insaider :O
Ah jätke nüüd :-D Mu meelest võiks mõneks ajaks kogu selle püüdliku viitamise kinnise purgiga sahvrisse panna. Nii võib kokkamiselt ja blogimiselt kogu rõõmu küljest nokkida, kui selle kõrval piinlikult näpuga järge ajada.
ReplyDeleteÜks kokkamishuviline inimene on kui käsn, mis häid ideid imab ja mingil hetkel neist midagi omal moel teostab. Tihtipeale tundub, et mingi idee alge oli kusagilt blogist-raamatust-saatest pärist, aga no ei jõua jälitada enam.
Ma taandaks kogu selle viitamise teema mingile hea tahte koodeksile - et kui otse maha teed, siis mainid ära, kust võtsid, aga kui enam isegi ei mäleta, siis anna olla. Retseptid liiguvad ringi kui kettkirjad, kes see enam mäletab, kust mingi asi alguse sai. Mingis mõttes meenutab see eurolaulu igakevadist tralli - nagu tuleb mingi laul, tunneb keegi selles ära mingi kuulsa loo.
Samas on muidugi ka tõesti piinlikke vahejuhtumeid, kus näed ajakirjanduses üks-ühele kokaraamatutest mahakirjutatud retsepte, see on muidugi teine teema.
Pille, ära ole nii murelik, kõike ei jõua kontrollida ja korraldada :-) Egas keegi paha pärast...
/kogu komm sai kirjutatud hästi sõbralikus toonis, tõsiselt!/