Kirsid šokolaadis

Lihtsad ideed on geniaalsed ja vastupidi. Kui ma netiavarustes selle idee otsa komistasin oli hetkega selge, et vajab kohest järgitegemist. Selline ülilihtne ja küpsetamist mitte vajav kook sobib puhkuseaega ideaalselt. Dekadentlik kooslus haakub imehästi kõigi punaste suvemarjadega. Sissejuhatuseks olid käeulatuses kirsid. Sai tummine ja magusalt hullutav. Vaheldus õhulistele maasikatortidele ja ilmaprognoosi vaadates ülimalt hooajaline. 

Lambruscol tuli taas lennutada kork.

1 pakk šokolaadiküpsiseid (Selga)

100 g võid 

30 g tumedat šokolaadi või  metsapähkleid

200 g piimašokolaadi (Fazer)

200 ml vahukoort

2 spl kirsilikööri

200-300 g kirsse, maasikaid või vaarikaid

Purusta küpsised köögikombainis peeneks. Haki šokolaad või pähklid. Sulata või ja sega küpsisepuruga. Lisa juurde šokolaadi- või pähklipuru. Suru segu lahtikäiva koogivormi põhjale ja äärtele. (Minul oli 20 cm läbimõõduga vorm). Pane külma. Aja paksupõhjalises potis koor keema, lisa tükeldatud šokolaad ja sega kuni šokolaad sulab ning  segu on ilus ja läikiv. Sega juurde liköör, vala segu koogipõhjale ja säti peale kirsid ning lase külmkapis paar tundi taheneda. 

Peedisupp ja pojengid

Külma peedisupi isu tuleb mul alati siis, kui pojengid õitsevad. Nohjah, tänaseks on enamus kauneid põõsaid oma uhkeldava õitsemise lõpetanud, kuid mõned hilised kaunitarid eksponeerivad veel loetud päevad oma lopsakaid vorme. Just need sügavroosad, mis peedisuppi värviga kaunilt harmoneeruvad. Aga lummavad on nad oma mitmekesisuses kõik. Peedisuppi jõuan teha veel kindlasti mitmel korral. Värsketest suveandidest on see lihtsalt parim suvelõuna.

2  väikest peeti

3  värsket kartulit

2 hapukurki

4 redist

2 värsket kurki

2 keedetud muna

2 küüslauguküünt

ohtralt maitserohelist (tilli, koriandrit, peterselli, murulauku jms.)

 2 spl oliiviõli

soola

pipart

 2 spl sidrunimahla

riivitud sidrunikoort

1 l keefiri

Küpseta peedid ahjus või keeda vees pehmeks. Keeda kartulid. Haki kõik komponendid väikesteks kuubikuteks. Tilguta peale sidrunimahla, oliivõli ja soola, pipart. Sega läbi ja vala peale keefir.

Lase külmkapis maitsestuda pool tunnikest, kui suudad oodata.

Maasikagranita Lambruscoga

Marcello Lambrusco on minu selle suve lemmik. See marjane vahujook justkui iseloomustaks käimasolevat suve. Jahe, mahlakas ja marjane. Kuumal suvel oleks esikohal hoopis teised joogid. Lambrusco on  loodud limpsimiseks vihmakrabina saatel või just siis, kui õhtupäikese puna  vaid viivuks üle taeva libiseb. See jook tuletab meelde, et suvi on alati imeline. Isegi siis, kui liialt tihti ilma kiruma kipud. Maasikamagustoitude truu kaaslane. Granitale lisab maitset, stiili ja sära. 

4-le

500 g maasikaid

1/2 dl suhkurt

200 ml vahuveini

Püreeri maasikad  koos suhkruga  sauseguri abil siledaks püreeks. Lisa vahuvein. Eriti mahlase tulemuse saab, kui kasutada  kerge mulliga  pisut magusat punast  Lambrusco marjast jooki. Vala segu laia karpi ja pane  tunniks sügavkülma. Võta välja ja sega kahvliga läbi. Külmuta uuesti. Sega veel paar korda kahvliga  pooletunniste vaheaegade tagant. Nüüd peaks segu olema jäätunud suurteks jääkristallideks ja on serveerimiseks valmis. Sügavkülmas  püsib granita 3-4 tundi. Hiljem muutub granita liiga jäiseks ja tuleb enne serveerimist külmkappi pehmenema panna. 

Aprikoosid kurkumaga

Kurkum ehk kollajuur 

Arvatakse, et harilik kollajuur on pärit Indiast.  Samuti kuulub esikoht kollajuure kasutamises india köögile. Indiast levis kollajuur edasi Aasiasse, sealt omakorda Araabia ja Aafrika maadesse ning lõpuks jõudis tema kasutamine ka Euroopasse. Taime nimetus viitab selgelt, et kollajuurele on kõige rohkem kuulsust toonud pigmendid. Taime maa-alustes osades esinev kollane pigment leidis taime kodumaal algselt kasutust hoopiski kangaste värvimisel. 

Otse loomulikult on kollajuure pigmentidest abi ka toidu värvimisel. Juhuslikult tehtud avastus, et kollajuure vürtsipulber toonis kuldkollaseks ka söögiks mõeldud riisiportsu, oli vaid esimene samm selle pigmendi kasutamises toiduvärvina.Kollajuure värvikus põhineb peamiselt ühel pigmendil nimega kurkumiin. See ühend on kantud lisaainete registrisse toiduvärvide alajaotusesse koodiga E100. Kurkumiini kasutatakse mitmete toiduainete toonimiseks, näiteks sinepisegud, maitsekastmed, majoneesid, margariinid, kalapulgad, juustud, krõpsud, liköörid jne. Kuna tegu on looduslikust allikast pärineva toiduvärviga, ei pälvi selle kasutamine toiduainetes ka erilist kriitikat.

Kollajuurepulbri maitse on ühtaegu  pisut kibe ja terav, lõhn meenutab nii apelsini kui ka ingverit. Aprikoosi ja kurkumi liitu soovitas soomlaste uue ajakirja Ruoka ja Matka  veergudel Jouni Toivanen restoranist  Luomo. Teda võlus kurkumi aroom, mida ta võrdles mandli ja granadilliga. 

Tänu Umami-le oli mul kirgas ja hästi aromaatne kurkum kohe kapist võtta ja ilusaid aprikoose on nüüd ka  turulettidel lademetes. Retsepti polegi. Kurkumi aprikoosi tandemit 
saab edukalt kasutada magustoidukiirabina.
Poolita aprikoosid ja kuumuta neid tilga õliga pannil, lisa 1 tl kutkumit ja kuumuta veel veidi. Serveeri vanillijäätisega. Raputa peale röstitud mandlipuru.

Lõhe ricottaga

Ongi suvi kohal. Ilm tembutab  siiski endiselt.  Kui ei satu peenramaale ega turule, siis ei pruugi suvest suurt arugi saada. Õnneks siiski on ka viletsa ilmaga võimalus põigata korraks turule ja imetleda neid lookas lette ja hullutavaid maasika- ja värske soolakurgi aroome ja veenduda, et just nüüd on suvi.

Ilma soolakurgita ma ilmaski turult lahkuda ei suuda, alati teeb see lõhn mu põlvist nõrgaks ja silmist pimedaks. 

Kogu selle toretseva värske kraami taustal läheb aga enamasti süda vesiseks ja lisaks soolakurgile isutab ka soolakala. Kala soolamine pole mingi täppisteadus, vaid  rohkem tunde asi. Põhiline, et kala oleks värskemast värskem.

 400 g lõhefileed

1 spl meresoola

1 spl heledat muscovado suhkrut

300 g  kitsepiimast ricotta juustu

2 spl  värsket pestot 

maitserohelist

Kõigepealt soola lõhe. Sega sool ja suhkur omavahel ning hõõru kalale. Tõsta kala taldrikule, kata toidukilega ja lase külmkapis maitsestuda üle öö.

Lõika soolatud kalast õhukesed viilud. Vooderda väikesed magustoiduvormid toidukilega ja seejärel õhukeste kalaviiludega nii, et pool viilu jääb üle ääre rippuma.

Sega ricotta pestoga ja haki juurde maitseroheline. Vajadusel maitsesta soolaga.

Tõsta segu vormidesse kalaviilude peale. Voldi kalaviilud vormi peal kokku, aseta peale toidukile otsad ja lase külmkapis taheneda paar tundi või kuni üle öö.

Serveerimisel kummuta kauss tagurpidi ja õngitse kalapalad ettevaatlikult välja. Paku koos rohelise salatiga.

Munavinegrett sparglitega ja vasika välisfilee

Sparglilainel jätkates tuli mängu muna, spargli lahutamatu kaaslane. Munavinegrett sobib ka teiste köögiviljade juurde, näiteks türgi ubade või miks mitte ka brokoli. Toekama kõhutäie armastajatele saab kõrvale vasikaliha pakkuda. Tegemine meenutab rostbiifi, kuid päris korrektne ja klassikaline see tegevuskäik pole. Minule jäi ta külge juba aastaid tagasi kuskilt toredast retseptivihikust, oli vist Hele-Mai Alamaa oma, kui ma õieti mäletan. Retsept on lihtne ja toimib hästi. See ilma termomeetrita küpsetamine ja näpuga katsumine tahab pisut harjutamist, kuid peagi on asi käpas. 

2 keedetud muna 

peotäis siledalehelist peterselli 

peotäis murulauguvarsi 

1 spl Dijoni sinepit 

sidruni mahl 

1 dl oliivõli 

1 tl suhkruroosiirupit või mett

1 spl karulaugumajoneesi

musta pipart 

soola 

Tükelda munad ja haki maitseroheline. Sega kausis sidrunimahl, sinep, maitseroheline ja õli. Sega juurde hakitud munad, maitsesta soola ja pipraga. Serveeri ahjus röstidud spargliga.

300 - 400 g tükk vasika välisfileed

kuivatatud rosmariini

kuivatatud tüümiani

kuivatatud punet

musta pipart

soola

Puista ürdid taldrikule, lisa pipar ja veereta segus liha, nii et kõik küljed saavad ürtidega kaetud. Pane ahi soojenema 200 kraadini. Kuumuta pannil õli ja küpseta kõrgel kuumusel liha kõigist külgedest, otsad ja servad kaasaarvatud, mõned minutid, kuni liha pruunistub. Tõsta liha ahjuvormi või plaadile ja küpseta ahjus veel 5-7 minutit, olenevalt liha paksusest. Mina proovin küpsust näpuga. Kui liha on katsudes justkui seest vedel  võib veel küpsetada, kui parajalt vetruv on aeg välja võtta. Puista lihale soola ja jäta fooliumi sisse rahunema. Lõika õhukesteks viiludeks.

Sparglipüreesupp

Sparglihooaeg ähvardas minust mööda minna. Püüdsin, mis ma püüdsin seda head ja kodumaist, küüned taha sain ikka vaid väljamaisele. 

Kui ma juba viimse lootusraasu kaotanud olin ja hooaja lõppenuks lugesin, naeratas õnn mulle ometigi. Aino proua sparglikaste takseerides, oli tahtmine kõik kohe endale krahmata. Taltsutasin oma erutusest värisevaid käsi ja toppisin kotti siiski nii palju kui mahtus. Kandsin kõik koju ja nautisin pikalt. Seekord raatsisin isegi suppi teha. Esimesed sõin aga ikka toorelt.

1 kartul

1 sibul

1 spl võid

1 l kanapuljongit

300 g sparglit

peotäis karulaugulehti

haki sibul ja kartul. Kuumuta poti põhjas või ja passeeri selles sibulat ja kartulit. Kalla üle keeva puljongiga ja keeda kuni kartul on pehme, lisa tükeldatud spargel. Keeda mõned minutid ja lisa karulauk. Püreeri  sauseguriga ühtlaseks. Serveeri kitsepiimast toorjuustuga.