Õrn ja rabe pähklibesee annab kerge krabinaga kahvlile järele. Seejärel haarab kaasa rikkalikku siidist šokolaadivahtu. Juba oledki lõksus. Enam ei saa pidama, sest dekadentlik võlu viib kaine mõistuse. Kohe, kui taldrik tühi, sirutad ahne käe välja järgmise lõigu järele. Ja siis järgmise ja järgmise.....
Põhi:
4 munavalget
200 g suhkrut
2 tl maisitärklist
100 g jahvatatud metsapähkleid
Šokolaadivaht:
300 g tumedat šokolaadi (70% kakosisaldusega)
100 ml kohvikoort
2 muna
380 ml vahukoort
naturaalset kakaopulbrit kaunistamiseks
Pane ahi soojenema 150 kraadile. Vahusta munavalged, lisades suhkrut jaokaupa. Mikserda tugevaks vahuks, kuni munavalgevaht on läikiv ning kausist kummuli keerates välja ei voola. Sega juurde maisitärklis ja peeneks jahvatatud metsapähklid. Kata 2 ahjuplaati küpsetuspaberiga ja joonista kummagi paberi keskele lahtikäiva koogivormi suurune ring. (Minul oli vormi läbimõõt 28 cm). Ring joonista täpne, isegi tiba väiksem, kui vorm. Hiljem peab habras besee vaevata vormi mahtuma. Jaga vahustatud muna kahele ringile ja silu spaatliga ühtlaselt laiali. Tõsta plaadid ahju, alanda kohe kuumust 120 kraadini. Küpseta 1 tund (originaalretsept soovitas 35 minutit, kuid minu besee siis veel piisavalt krõbe küll polnud). Keera ahju kuumus kinni ja lase beseel ahjus jahtuda.
Šokolaadikreemi jaoks pane kohvikoor potti ja kuumuta. Tükelda šokolaad ja lisa koorele. Kuumuta madalal kuumusel ettevaatlikult, kuni šokolaad on sulanud. Lase jahtuda. Eralda munakollased valgetest. Sega munakollased šokolaadisegusse. Vahusta munavalgeid pehmete tippude tekkimiseni ja sega ettevaatlikult šokolaadisegusse. Vahusta vahukoor ning sega õrnalt juurde. Lase külmkapis 15 minutit tõmmata.
Kata lahtikäiva põhjaga koogivorm küpsetuspaberiga. Tõsta põhjale üks beseepõhi. Aseta besee vormi tagurpid, krõbedam pool all. Tõsta peale šokolaadikreem ja lõpuks otsa teine besee, nüüd krõbedam pool ülespoole. Suru kergelt vastu kreemi. Lase külmkapis seista paar tundi. Serveerimisel puista peale kakaod.
Retsept Donna Hay
Lakun siin ekraani ja vesistan:) See kook kuidagi väga kõnetab mind, kuigi ma muidu besee fänn pole. Reaalus on aga see, et ei tohi praegu süüa ei muna ei kakaod...
ReplyDeleteSee on nüüd küll üks väga hõrku suutäit tõotav kook. Sul on ikka silma ja annet nende väljapeilimisele!
ReplyDeleteKook on väga maitsev, suur tänu huvitava retsepti eest! Ainult et kuidas Sul õnnestus lõigata nii ilus tükk? Minul lõigates besee murenes nii nagu ise tahtis ja vajutas ka pehme täidise üsna lömmi:)(võibolla järgmisel päeval oleks besee juba veidi pehmem ja annaks paremini lõigata?)Aga maitse oli muidugi väljanägemisele vaatamata võrratu.
ReplyDeleteAitäh, Aet ja Marju!
ReplyDeleteJah, Mai, Sul on õigus, selle üsna peene maitsega koogi "kaubanduslik" väljanägemine võib lõikamise käigus kannatada saada. Abi võib olla, kui nuga kasta enne lõikamist kuuma vee sisse. Aga mulle see rustikaalne ja veidi räsitud koogitüki välimus isegi meeldib.
Ma katsetasin ka, kuigi pole suuremasi küpsetaja. Tahtsin perele midagi erilist pakkuda ja ennast proovile panna. Tegelikult ma šokolaadi ei armasta. Igatahes jõululaual oli kook oivaline! Soovitan serveerida veel mustsõstra-vaarika kompotiga. Täksisin terava noaga sälgud sisse, siis tuli lõige ilus. Külmalt serveerides on parem, kui hoiad toas,siis sulab liig vedelaks. Täna on täidis juba valmis ja ootan ahjust beseed!Mõtlesin külmutatud mustsõstardega proovida.
ReplyDeleteSuperkook 2011 aasta lõpetuseks.Tänud retsepti eest!
Tore, Jaana,et maitses! Mustsõstrad on väga hea mõte.
ReplyDelete