Kiisk on väike kala. Tavaline pikkus on 10–15 cm ja kaal 20–60 g. Kuigi kiisa liha on maitsev, ei kasutata teda oma väiksuse ja paljude teravate luude tõttu eriti laialdaselt toiduks. Heade elutingimuste korral võib kiisk muutuda mõnes järves ka liiga massiliseks ja siis peetakse teda kahjulikuks kalaks, sest hävitab hinnalisemate kalade marja ja söödavarusid. Miskipärast on minu mälusoppi jäänud hinnang, et kiisk on pigem kassikala, kui ihaldatud tooraine toidulaual. Siiski võib kiisk kasvada isegi kuni 300 g raskuseks ja 25 cm pikkuseks. Kuid nii suured isendid on harukordsed.
Mina kohtasin hoolikalt fileeritud u 5cm pikkuseid kiisafileesid uuenenud Sadamaturul. Müüa kiitis väga ahvatlevalt kiisa sobivust supi sees. Proovisin ka pannil praadimist, kuid jah supi sisse sattudes lõi kalake särama!
Kalapuljong
Kala (siig, forell ) pea ja selgroog koos sabaga
1 sibul
1 porgand
paar sellerivart
loorberileht
3l vett
Pane kala pea koos selgroo ja sabaga potti ja kalla peale külm vesi. Lase keema tõusta, alanda kuumust ja koori vaht. Kui vahtu enam ei teki, maitsesta soola ja pipraga. Lisa porgand, koorega sibul, seller, loorberileht ja keeda vaiksel tulel 45 minutit kuni tund. Kurna puljong.
Kiisasupp
2 l kalapuljongit
2 porgandit
3 kartulit
300 g kiisafileesid
potäis beebispinatit
värsket tilli
Kuumuta puljong, lisa ratasteks lõigatud porgand, veidi aja pärast kuubikuteks lõigatud kartulid. Kui juurviljad on peaaegu pehmed tõsta potti kiisafileed ja keeda paar minutit. Võta pott tulelt, sega juurde spinat ja hakitud till.
Kindlasti on hea supp, sest kiisk on maitsev kala. Minagi olen spinatit viimasel ajal söönud palju, sest peab saama lisajôudu. Kuidas Eestis on? Siin Soomes on kogu kevad-talve niitnud gripp inimesi haigevoodisse. Meie peres 2 antibioodikuur minemas. Ônneks on siingi juba nii kevadine, et see annab jôudu edasi minna. Meie tagaôuel lund veel on, kahjuks lubati järgmiseks nädalaks juurde. Aga küll kevadpäike selle ära sulatab! Ilusat kevadet!
ReplyDeleteVoisula, siingi pole olnud gripist pääsu, aga juba hakkab looma. Endised nohuninad on keeratud päikese poole, supikausis ohtralt spinatit ja blender värske kraamiga undab köögikapil tihemini, kui kunagi varem.
ReplyDeletePaistab, et oleme jälle ühel lainel.
ReplyDeleteTore, et seal Sadamaturul keegi on nii raske töö ette võtnud nagu kiisa fileerimine. Mäletan, et paar aastat tagasi püüti Käina lahest tonnide viisi kiiska välja, sest hakkas teine tõsiselt lahe faunat rivist välja lööma.
Valmistasin neid ühe õpetusetundide viisi malmpotis hautades, kuni kõik luud olid imepehmed. Väga maitsev oli, kuid sõime vist pisut üle, nii et siiani pole kiisaisu peale tulnud.
Kuid kui fileena kätte saaks, prooviks vist uuesti.
Tiiu
Ma olen ka ütlemata tänulik kiisafileeriale. Kiisa kohta lugesin muuhulgas ka seda, et Eestis leidub teda paljudes järvedes ja jõesuudmetes üle kogu vabariigi, välja arvatud Hiiumaal???? Aga, nagu selgub, puha vale:)
ReplyDelete