February 19, 2013

Sibulasupp




Sibul, see väike ümmargune haisupomm, võib olla uskumatult vajalik ja tervislik. See mugul peletab stressi ja liigsed kilodki kahanevad maitsvat sibulasuppi lürpides. 

Siinkohal tegin kirjutamises  väikse pausi ja panin uue laari suppi keema. No lihtsalt nii vastupandamatu sibulasupi isu tabas mind taas. Mis seal salata paar talvist lisakilo vajavad samuti tegelemist.

Tegelikult on see  palav sibularmastus mul üsna uus asi. Kui nüüd  aega tagasi lapsepõlve kerida siis ei sallinud ma sibulat silmaotsaski, ei kannatanud lõhna ja toidu seest koukisin nina krimpsutades kõik pisemadki libled välja. Mu vanemad ainult muigasid mu sibulapelguse peale. Korrutasid aina, et see läheb varem või hiljem nagunii üle. Ma lihtsalt veel ei teadvat, mis on hea. 
Nagu hiljem selgus, on vanematel alati õigus. No mul võttis sibulaga sõbrunemine kõikidest teistest toiduainetest kõige rohkem aega. See liit arenes väga aeglaselt ja ettevaatlikult. Aga tänaseks on mulle raudselge, et sibul on maitseköögivili number üks.  Selleta ei sünni ükski maitsev toit, kui sibulat pole käepärast, ei maksa söögivalmistamist  ette võttagi. Mul õnneks on korralik tagavara ilusat ja head Peipsi sibulat viimastel aastatel alati varuga.

Sibulat tuntakse ka kiresütitajana. Minuga nii läkski, ma armusin sibulasuppi. Ülepeakaela ja jäägitult. Nüüd valan tihti pisaraid. Ei ega need pole kibedad, hoopis liigutusepisarad suurest õnnest, et sibulale võimaluse andsin. Ma ei kujuta elu ilma selleta enam ettegi. Sibulasuppi ei saa keeta üle jala kiirustades, see vajab  pühendumist. Pikk hautamine madalal temperatuuril teeb sibulaga imesid. Kibe ja terav mugul  päästab valla ohtralt maitseid ja aroomi. Alati, kui võtan selle aja saan tasuks kuldse leeme täis sametist maitset ja suisa magusaks küpsenud sibulad. Lõõmama löönud kire pealekauba.





jätkub ainult 2-le


Sibulasupp

6 šalottsibulat
6 sibulat
3 küüslauguküünt
100 g võid
2 tähtaniisi
meresoola
5 oksa värsket tüümiani
musta pipart veskist
1 dl valget veini
1,5 l puljongit
sorts konjakit


4 viilu täisterasaia
100 g riivitud juustu (Emmental või Gruyère)


Koori sibulad ja küüslauk.  Lõika sibulad pooleks ja viiluta  ribadeks. Haki küüslauk peeneks. Sulata või potipõhjas. Lisa sibulad, küüslauk ja  maitseained. Kuumuta keskmisel tulel, aeg-ajalt segades umbes 20-30 minutit, kuni sibul muutub kuldseks ja läikivaks. Lisa vein ja lase sellel  mõni minut kokku keeda. Seejärel vala  juurde kuum puljong ja lase supil vaevalt mulisedes keeda 1 tund. Eemalda tüümianioksad ja tähtaniis. Soovi korral võid lisada tilga konjakit ja lasta veel haududa 10 minutit.
Kuumuta ahi ja pane saiaviilud grilli alla kuumenema, pööra ringi 3 minuti päras ja raputa pinnale juust. Küpseta veel paar minutit, kuni juust on sulanud.
Serveeri supp ja tõsta peale juustusaiad.



5 comments:

  1. "/.../kui sibulat pole käepärast, ei maksa söögivalmistamist ette võttagi."

    Ja nii ongi!!!! Mina isiklikult arvan, et selle absoluutse tõe peaks juba aabitsasse A ja B tähe juurde kirja panema. Noh, et juba väikesed lapsed ikka kindlasti teaksid, millise imetabase köögiviljaga on tegemist!

    Kusjuures: mina proovin reisil olles alati võimalikult palju erinevaid maitseid järele proovida, aga suur sibula ja sibulasupi lembus sundis mind näiteks Pariisis just korduvalt menüüst sibulasuppi valima. See roog sobis oktoobrikuisesse Montmartrele lihtsalt oivaliselt. Mmmmmmmm... mul tuli nüüd kohe väga suur sibulasupi isu peale!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kaksteist, jaaa sibulasupp Pariisis on küll selline suutäis, millest iial küllalt ei saa. Tegelikult on isegi lapsi, kes juba varajaset east sibulat armastavad. Mul on lausa kaks sellist endal olemas. Ja ma imestasin aina, kui isukalt nad juba varakult seda sõid:)

      Delete
    2. Aitäh retsepti eest, supp tuli imeline! Pool pakki võid teeb imet! Tuli palju parem välja küll, kui mu ilma retseptita tehtud sibulasupp tavaliselt. Kahju ainult, et minu jõnglased sibulasupist lugu ei pea...

      Delete
  2. Tiina, tore kuulda, et supp sai hea! Nojah või, või ja veelkord või:)) Anna jõnglastele aega, küll harjuvad:)

    ReplyDelete
  3. Lastele tuleks ehk püreestada - panna nimeks Cipollino supp ja ehk läheks siis? Töötan sõimes, teised majad räägivad et lapsed ei söö leivasupi või kisselli sees rosinaid ja teisi kuivatatud vilju - laseme läbi hakkmasina ja ei noki keegi välja :) Sama köögiviljasuppidega - tükkidena ei sööda aga näiteks 3kg porrut on supi sees, nimi Shreki supp ja kolmesed lapsed söövad ja küsivad juurde!

    ReplyDelete