Ahjupannkook

Pannkoogipühapäevad on mõnusad. Tatsad unisena kööki ja hakkad hoogsalt küpsetama. Teinekord on uni niiii magus, et saad üles vaevalt puhkepäeva lõunaks, aga kooki tahaks ikka. Kui kohe kuidagi ei viitsi neid püha päeva kuulutajaid ühekaupa vorpida, võib ka kogu kupatuse korrga ahju pista ja siis kohvitassi kallistades veel mõned minutid lihtsalt niisama lebotada. Mulle meeldib sellist laisa pühapäeva pannkooki kõige rohkem teha odrajahuga. Siis on koogil maitset, tekstuuri ja kuuraži:) Paras peotäis marju käib ka asja juurde. Mustikad ja astelpajud on hetkel päevakorral, aga sobivad mistahes marjad otse sügavkülmast tainale puistada. Pärast pole enam moosipurki  sahvrist vaja otsidagi, piisab törtsust Kreeka jogurtist ja sortsust vahtrasiirupist. 

Ahjupannkook

3-le

2 muna

soola 

1 sl pruuni roosuhkrut

200 ml keefiri

150 g odrajahu (või nisujahu)

1 tl soodat

300 g (külmutaud) marju

Serveerimiseks: Kreeka jogurtit ja vahtrasiirupit

Kõikide koostisainete kaalud on umbkaudsed, pannkooki saab teha ikka ainult tunde järgi:) Vahusta munad soola ja suhkruga kohevaks. Lisa soodaga segatud jahu ja keefiri. Sega ühtlaseks ja vala võiga määritud madalasse küpsetusvormi (läbimõõt 26cm). Küpseta 200 kraadi juures umbes 20 minutit, kuni kook on pealt kuldne. Serveeri koos jogurti ja siirupiga.

Avokaadokook tähistamiseks

Siin blogis pole ammu midagi magusat leidunud. Nüüd on aeg pakkuda ja põhjust ka. Minu armas virtuaalne toidupäevik peab tähtpäeva ja selle perenaisena on mul au pakkuda üks kosutav suutäis. Pidukook tuli välja maitsev ja mahlane. Tehtud on see mandlijahust, avokaadost ja ilma suhkruta.  Seega väga moekas ja ajakohane:)

Aeg aga on  sealmaal, et blogil täitub viies aastaring. See on olnud ilus aeg, õpetlik, arendav ja loov. Juhtunud on palju ja muutunud nii mõndagi. Ma olen tänu blogile sattunud vaimustavasse seltskonda ja peadpööritavatesse afääridesse, aga kõige tähtsam on see, et selle ajaga on mu enda söögivalmistamise oskused suure sammu edasi astunud.

Teen kummarduse ka kõigi blogilugejate eest, kes siit ikka ja jälle läbi astuvad. Erilised tänud Teile, kes Te olete vaevaks võtnud oma sõnumi maha jätta. 

Tulge jälle! Ootan Teid oma köögis või lähen kolan  vahepeal kuskil restoranis:)

Piret

Avokaadokook 

2 küpset avokaadot

300 g mandlijahu

1 tl soodat

1 tl soola

2 muna

1,5 dl vedelat mett või agaavisiirupit või 1 dl pruuni roosuhkrut

3 sl naturaalset kakaopulbrit

100 ml keevat vett

1 tl vanilliekstrakti

100 g tumedat šokolaadi

60 ml vahukoort

 30 g pistaatsiapähkleid 

 30 g granaatõunaseemneid

Pane ahi soojenema 180 kraadile. Kata lahtikäiva küpsetusvormi (20 cm läbimõõduga) põhi küpsetuspaberiga, määri küljed võiga. 

Sega kakao keeva veega, kuni see lahustub ja tõsta kõrvale jahtuma.

Poolita avokaadod ja eemalda kivid. Püreesta  sauseguriga kreemjaks.

Suures kausis sega mandlijahu, sooda.

Vahusta eraldi kausis munad, lisa mesi või siirup. Lisa kakao, vanilliekstrakt ja  avokaadopüree. Sega vedelad ja kuivad ained omavahel ning vala segu ettevalmistatud vormi. Küpseta 40 minutit. Lase täielikult jahtuda.

Haki šokolaad, lase vahukoor keema tõusta ja eemalda tulelt. Sega šokolaad kuuma koore sisse ja lase sulada. Määri šokolaadisegu koogile ja kaunista hakitud pähklite ja granaatõunaseemnetega.

Riia linna 3 nuga

Pärast seda postitust olen ma mitmel korral jälle Riia linna asjatama sattunud. Vahepealsel ajal on Riia  ajavooluga kaasa läinud. Sõnakõlks, läbi nagu Läti raha, on tõeks saanud. Läti raha on läbi, mis läbi, ja uued kupüürid elujõus. Restoranimaastikul on samuti toimunud vangerdusi. Toredast restoranist 3Zivis on saanud 3Naži. Tuli välja, et lätlased kala ei armasta  või, noh, nii palju kala, et see väike restoran oleks saanud püsima jääda. Egas midagi, tarmukad restoraniomanikud ei jäänud kauaks nukrutsema ja kukalt kratsima vaid võtsid ette pöörde. Eelmise aasta detsembris sattusin sinna lõunale ning vaatasin kohkunult ringi. Kõik kaunis, sadama kalaputkat imiteeriv mänguline kujundus oli kadunud.  “Laudadega” kinni naelutatud vitriinid mõjusid rusuvalt nukrana. Ruum oli muutunud rafineerituks ja suht igavaks. 

Poetasin ennast korraks väärispuidust lauakeste taha sametpatjade vahele ja proovisime kaasaga mõned palad lühikesest menüüst. Juba paari ampsu järel olin nagu ära tehtud. Muljetavaldav maitse ja lennukad kooslused. Kuna õhtuks oli meil tookord plaan maitsta  Melna Bite (must mesilane) restorani, piirdusime piskuga, aga huvi oli kasvanud mäekõrguseks. Seda enam, et Mesilasega astusime kolinal kahe jalaga ämbrisse. Oh jah, sellist lopsu polnud juba ammu juhtunud. Üsan verivärske noobli kesklinna hotelli uus retsoran oli küll vist sinna loodud jalgpallurite poolt, mitte sündinud toiduinimeste ettekujutuse tulemusena. Veider menüü, maitsetu toit, ainult neli veini joogikaardil ja hiiglaslikud ekraanid, kust pidevalt veeres pall, oli märkimisväärne karistus toidunautija jaoks.  Hotell ise oma hea asukohaga siiski märkimisväärselt mugav ja hubane. Ägedad tellisseinad ja kõrged laed numbritoas lisasid omapära ja stiili. Nii, et ööbida kannatab seal küll, kui suu kinni hoida. Siiski ei tohiks lasta meelitada end uue hotelli spaad nautima. Klaaslibedal ja ligumärjal põrandal on kindel oht selili prantsatada ja tikutopsisuurusest basseinist parem paik on numbritoa vannituba. Kaunilt alanud maitserännak 3 Nažist purunes tol õhtul  kildudeks. 

Õnneks olid soodsad olud minu poolt ja selle aasta esimestel päevadel viis elu mind jälle Riia poole. Seekord siis otsustasime 3 Naži ette võtta päris põhjalikult. Proovimisele tuli nende 6-käiguline degustatsioonimenüü, mille eest küsiti kõigest 46€. Kahjuks veinisoovitusi menüü juurde pakkuda polnud, aga kuna klaasiveinide valik oli üsna suur aitasime endid ise, nagu oskasime.

Kohapeal küpsetatud speltasai ja suitsune searasv sulasid suus. Jogurtivõi nõudis ka ikka ja jälle noa määrimist.

Esimeseks kanti lauda kammkarbid selleripüree ja õunaga. Ilus algus, ootuspärane, värske ja virgutav.

Põdra tartar saabus lauda kahel taldrikul. Taldrikute vahele oli sätitud jää, mis toidu kargelt külma hoiaks. Samas töötasid   topelttaldrikud nagu karussell, kui kahvli ampsu järele sirutasin. Kurgi ja mädarõika kreem nõudis aga ikka ja jälle uusi pöördeid lisama.

Järgmisena ilmutas end ahven koos sidrunipüree ja odrakuskussiga. Seltsi pakkusid pisikesed krevetid ja bisque kaste. Paraku võttis siin roas sidrun juhtimise enda kätte ja jättis  homaarikastme varju. Miks lätlased odralisandit kuskussiks kutsuvad oli ka segadusttekitav, aga eks meie väljapakutud orsotogi on üsna meelevaldne. 

Part rohelise selja ja nahata oli pehme, nõtke ja sametise tekstuuriga. Seljas kasukas petersellist ja murulagust. Pardipraeleemest kaste oli kogu roale  niisuguseks ehteks, et tõstis linnu lausa lendu.

Valge šokolaadikreem sidruniga marineeritud kurgi ja vanillikastmega oli tummaksvõttev kombinatsioon ja imetlusväärne maitse. Ilus ja harmooniline, veidi marmelaadine. 

 Teiseks magustoiduks serveeritud mandlikook mustsõstrasorbeti ja pirni-greibi kastmega pani maitsereisile ilusa punkti moodustades kauni liidu lätlaste oma aroonianapsuga.

Restoran, nagu tubateater. Väliselt pisike, sisult suur ja sügav.

Key Lime Pie Smoothie koos uue aasta soovidega

Külluslikku ja rõõmsat aastat  Teile head blogilugejad!

Uus ja valge, lootusrikas ja helge, on käima lükatud ning küllap ka juba mõned jäljed või plekid külge saanud. Loodetavasti on plekid tekkinud ohtra toiduvalmistamise tulemusena:) Kõik peod  saavad ükskord otsa ja argipäev muutub taas armsaks. Tõttöelda ootan ma juba lootusrikkalt igapäevarutiini ja kohustusi, et siis nendega rõõmsalt jälle rinda pista ning tuletan endale meelde, et selles elu võlu seisnebki:)

Küllap on tänaseks ka kõik uue aasta soovid, unistused ja tegemised kirja saanud. Enamasti on algava aasta lubaduste topis kindlal kohal sellised, mis aitavad pihta saledamaks vormida. Siit tuleb ka minu  kingitus, mis aitab lubadust pidada. Veidi kergem versioon maitsvast laimikoogist, aga sama maitsev ja sobib imeliselt magustoiduks. Keeletargad soovitavad teda mahedikuks kutsuda, pealevaadates ja maitstes see nimi isegi päris sobib talle.

Laimi mahedik

4-le

4 laimi

400 ml kookospiima

2 banaani

4 külmutatud spinati kuubikut

100 ml vahukoort

100 g Kreeka jogurtit 

1-2 sl mett

Riivi kahe laimi koor(ainult roheline osa). Pigista laimidest mahl. Pane laimimahl, -koor, banaanid, spinat ja kookospiim blendrisse ning surista ühtlaseks. Kui tundub liiga hapu, lisa 1 sl mett. Vahusta vahukoor tugevaks vahuks ja sega juurde jogurt. Lisa veidi mett. Jaga segu klaasidesse ja tõsta peale koore-jogurtisegu.

Bouillabaisse

Üks  luksuslikk  pransuse juurtega kalasupp sobib jõulusöökidele jätkuks  nagu valatud. Tegelikult pole see rammus kalaroog päris supp ühtegi. Õige Marseille Bouillabaisse on rohkem midagi supi ja hautise vahepealset. Bouillabaisse tuleb sõnast bolhabaissa, milles on peidus kaks verbi: bolhir ehk “keetma” ja abaissar ehk “hautama”. Tuntavalt aniisise mekiga supiõhjale peaks lisama seitset sorti kala ja mereande, aga  kui nüüd vägisi originaalretseptist kinni hoida ei jaksa, siis võib kaladega vabalt improviseerida ja kasutada seda, mis poevõrku on jäänud. Mulle meeldib seda vahel ka ainult sinimerekarpidega rikastada. Mõistagi peab aga puljong ikka rammusast kalast keedetud olema. 

Üks komponent on küll möödapääsmatu. Selle puudumisel mitte mingisugust hõrku leemekest ei sünni.  Pastis. Ilma selle aniisimaitselise Prantsuse päritolu liköörita pole mõtet supitegu ette võttagi, naguni tuleb välja suht hale lurr. Seevastu, kui hangid pudelikese võlunapsi köögiriiulile, võid juba suurustama hakata, et oled vinge kokk. Kõik sööjad tulevad saladust välja uurima. Pastis populaarsus sai alguse palju varem laineid löönud absindist. Pastis ongi analoogne, kuid oluliselt lahjem aniisinaps. Veel on see sarnane Vahemere teiste aniisimaitseliste jookidega nagu sambuca, ouzo, araki ja mastika. Võimalik, et need kõik sobivad supi sisse niristamiseks. Nimi “pastis” tähendab segu tegemist ja enamasti lahjendatakse kõiki neid aniisinapse sulaselge veega. Supi segab see imejook aga vastupandamatuks. 

Bouillabaisse

1 fenkolimugul

oliiviõli

1 sibul

1 sellerivars

8 küünt küüslauku

1 porru (valge osa)

1 porgand

2 tl fenkoliseemneid

1 tl safranit

2 l kalapuljongit

300 g purustatud tomateid (suvel muidugi 1 kg küpseid tomateid)

2 tl tomatipastat

2 loorberilehte

4 vart tüümianit

1 apelsini riivitud koor

1 tl cayenne pipart

60 ml pastis’d

200 g lõhefileed

200 g valget kalafileed 

200 g tiigerkrevette

1 kg sinimerekarpe

peterselli

Haki fenkol, sibul, porru  ja küüslauk peeneks. Riivi porgand. Kuumuta poti põhjas õli, lisa sibul, fenkol, porru ja fenkoliseemned, kuumuta keskmisel tulel 5 minutit, lisa küüslauk. Sega aeg-ajalt ja kuumuta veel mõned minutid. 

Vahepeal sega safran paari sl puljongiga ja pane kõrvale. 

Lisa köögiviljadele purustatud tomatid. (Kui kasutad värskeid tomateid, tuleb need enne koorida. See õnnestub, kui pistad need minutiks keevasse vette.) Kuumuta veidi ja lisa safranisegu, loorber, tüümian, apelsiinikoor ja seejärel ülejäänud puljong. Lase keema tõusta ja alanda kuumust. Maitsesta soola, pipra ja cayenne’iga. Lisa pastis ja lase vaiksel tulel umbes 30 minutit keeda.

Lisa kuubikuteks lõigatud kalatükid, puhastatud krevetid ja sinimerekarbid. Keeda kaane all kõrgel kuumusel 5 minutit. Eemalda pott tulelt ja serveeri kohe. Puista pinnale hakitud petersell.

Eggnog e munapunš

Ongi jälle jõulud käes. Soojad, niisked, rohelised ja ilma lumeta. Mis siis sest, mulle täitsa sobib. Õigupoolest on pärast mitmeid lumerohkeid talvesid täitsa tore nautida soojemat ilma ja kuivi tänavaid. Nojah valgust on küll vähe, kuid mitte värve. Mõned päevad tagasi linnast välja sõites ei suutnud ma metsasalude värvivariatsioone ära imetleda. Tõsi, päevavalgust selle märkamiseks on napilt, kuid seda erksamalt joonistuvad välja erinevad varjundid kullahinnalite talviste päikesekiirte kümbluses. Kui juhtud seda imet nägema, oledki hoobilt hinnalise kingituse osaliseks saanud.

See aasta on vist esimene, kus ma otsustasin ignoreerida jõulustressi. Ma lihtsalt ei lasknud sellel oma pähe pesa teha. Jõudsin arusaamisele, et ma ei pea ju realiseerima kõiki neid ideid ja plaane, mis mõttes on. Mõni võib vabalt tagavaraks jääda järgmiste jõulude ootele. Pealegi on tähtsam ja meeldejäävam, mõnus ja rahulik perega koos veedetud aeg, mitte täiuslikult pakitud kingitused või viimse filigraansuseni lihvitud plaanid.

Tänavused jõulud on erilised, sest mu mõlemad lapsed sõitsid pärast mõningast iseseisva elu harjutamist meile jõuluks  külla. No see iseseisva eluga harjutaja olin muidugi mina, mitte nemad:) Aga ma sain üsna edukalt hakkama ja tuleb tunnistada, et mulle täitsa sobib. Suur luksus on taas lubada oma ellu spontaanseid otsuseid ja nautida elu ja argipäevi vaid kahekesi oma kalli kaasaga. Tütre  käest kuulsin ka ainult kiidusõnu, et näiteks printeri tindikasseti oskan ilma tema abita juba vaba vasaku käega vahetada ja paari uue äppiga eputades sain ka  heakskiitva noogutuse osaliseks. Pojal on plaanis mulle veel mõned kiirkursused korraldada, aga loodetavasti ma läbin ka selle testi. Siiski kõlab  veidi harjumatult, et nad mõlemad hakkavadki nüüdsest meil enamasti külas käima. Seda enam tuleb väärtuslikku aega nautida, mitte mõttetule sehkendamisele raisata. Üle pika aja sisukad vestlused oma  lastega, kellest on sirgunud asjalikud täiskasvanud, on parim jõulukingitus. Juttude kõrvale sobib limpsida jõulujooki ja legendaarne eggnog e munapunš on külluslik  lausa magustoidu eest. Meie pere jõulude uustulnuk ja selle aasta märksõna. Sobib ka neile, kes lumepuuduse käes vaevlevad.

Eggnog

4 muna, valged ja kollased eraldi

2 sl pruuni roosuhkrut

näpuotsaga soola

250 ml piima

250 ml vahukoort

40 ml viskit

20 ml tumedat rummi

1 vanillikaun

1 kaneelikang

2 sl suhkrut

Eralda munakollased valgetest. Mikserda munakollaseid pruuni suhkruga kuni tekib hele vaht. 

Pane piim potti, lisa  pikuti pooleks lõigatud vanillikaun ja kaneelikang. Lase piim keema tõusta ja eemalda tulelt. Kraabi vanilliseemned piima sisse, eemalda kaneelikang ja kaun.

Lisa pool piimast peene nirena munasegu sisse ja vahusta pidevalt. Vala muna-piimasegu potti ülejäänud piima sisse ja pidevalt segades kuumuta, kuni segu pakseneb. Ära üle kuumuta! Tõsta pott tulelt. Lisa toasoe vedel vahukoor, viski ja rumm. Sega. 

Vahusta munavalged tugevaks vahuks, lisa valge suhkur ja vahusta kuni munavaht on läikiv. 

Sega munavaht piima-munakollase segusse. Tõsta jook klaasidesse ja riivi peale muskaatpähklit ning serveeri kohe.

Munapunši võib serveerida ka külmalt. Selleks jahuta punš külmkapis ja loksuta aeg-ajalt.

Munapunši variatsioone:

Chai munapunš - asenda pool piima kogusest musta teega, kuhu on lisatud Chai pulbrit või 1/2 tl jahvatud kardemoni, 1/2 tl jahvatatud ingverit, 4 tervet nelgitera ja 1/2 tl kaneeli 

Kardemoni-apelsini munapunš - riivi 1 apelsini koor (ainult oraanž osa) ja sega suhkruga. Lisa  1 tl värskelt purustatud rohelist kardemoni. Alkoholina kasuta tsitruslikööri Grand Marnier.

Laimi ja sidrunheina munapunš - kasuta paari kaffir- laimi lehte ja 1 laimi riivitud koort ning 2 hakitud sidrunheinvart piima maitsestamiseks. Alkoholist sobib valge rumm.

Šokolaadi munapunš - sulata  3 sl võid ja  90 g hakitud tumedat šokolaadi paksupõhjalises potis pidevalt segades.  Lisa juurde 60 g naturaalset kakaopulbrit. Maitsesta piim šokolaadiseguga, alkoholist sobib lisada Amaretto likööri.

Jõulupraad

Jõulud ukse ees ja peas miljon võimaliku retseptikanditaati. Millist võtta, mida jätta, mis on see kõige õigem pühadelaual troonima? Peale pikka heitlust ja võitlust selgus liider. Mina annan taaskord võimaluse traditsioonilisele seale. Vormin ta rulliks ja tilgutan peale hapukat kirsikastet. Kaunilt sillerdava krõbeda kamara õnnestumiseks peab enne ahju panemist liha korralikult kuivaks tupsutama. Ikka väga hoolikalt tuleb sellesse suhtuda!  Seejärel oliiviõliga uuest üle pintseldada. Alul peab liha ahjus kõva kuumusega ehmatama, seejäre taskesi pehmeks küpsetama ja siis on just täpselt see mida vaja. Pere on koos, lapsed laia  ilma pealt kokku korjatud. Pühad võivad alata. Tänud lähevad DH-le retsepti eest ja Fiskarsile ürdipoti eest. Tänu sellele nutikale potikesele päästsin ma ilma meelevallast jupikese oma sidrunitüümianist, mis nii imeliselt lõhnas ja kaunilit kollasetäpiliste lehtedega uhkeldas. Selge see, et see ilu poleks kauem seal porimülkaks moondunud peenras vastu pidanud. Nüüd on tore hurmavalt lõhnava ürdiga jõulupraele elu sisse puhuda.  Lisaks ürdipoti nutikale põhjale, mis ei lase taimejuurtel läbi vettida, kuid lisab niiskust jaokaupa on potiga koos kaasas käepärased ürdikäärid. Nendega on ikka ülimõnus lehekesi naksata. Tundub, et olen neist sõltuvusse sattunud ja puistan tüümianit rohkelt oma talveroogadele, aga selleks ta ju sobibki ideaalselt. Ahjaa, täiusliku lihatüki leiab kindlasti Keskturult.

Jõulupraad

2-3 kg  läbikasvanud triipudega sea  kõhutükk kondita

meresoola

oliiviõli

Täidis:

1 sl õli

1 sibul

5 küüslauguküünt

2 sl tüümianilehti

peterselli

100 g kuskussi või murendatud tumedat tahket saia

1 muna

1 sl sinepit (seemnetega)

30 g pistaatsiapähkleid

100 g kirsikastet

musta pipart veskist

Kirsikaste:

1 sl õli

1 sibul

1 sl tüümianilehti

500 g külmutatud kirsse

1 apelsiini koor

60 ml tsitruslikööri

80 ml punast veiniäädikat

150 g tumedat muscovado suhkrut

meresoola

musta pipart veskist

Pane seakülg lõikelauale kamaraga pool ülespoole. Jooni terava noa ja joonlaua abil kamar ühe sentimeetriste vahedega. Raputa peale meresoola ja jäta liha külmkappi 2-3 tunniks maitsestuma. 

Samal ajal, kui liha maitset kogub valmista kirsikaste. Kuumuta õli pannil ja lisa hakitud sibul ja tüümian. Kuumuta mõned minutid, kuni sibul kergelt pruunistub. Lisa kirsid, apelsiinikoor, liköör, äädikas, suhkur, sool ja pipar ning sega. Lase segul keema tõusta ja keeda 30 minutit keskmisel kuumusel kuni vedelik on vähenenud ja segu on läikiv ja siirupine. Lase täielikult jahtuda.

Valmista täidis: kuumuta õli pannil, lisa hakitud sibul, hakitud küüslauk ja tüümian ning kuumuta keskmisel tulel 5 minutit. Pane segu kaussi, lisa kuumutatud kuskuss või murendatud sai, muna, sinep. Hakitud pähklid, kirsikaste, sool ja pipar. Sega. 

Kuivata seakamar majapidamispaberiga. Keera liha kamaraga pool alla. Määri segu lihale ja keera liha rulli. Seao majapidamisnööriga kinni. 

Pühi liha pind veel hoolega paberiga kuivaks. Määri oliiviõliga ja puista pinnale soolahelbeid. 

Pane liha 220 kraadini soojendatud ahju ja küpseta 20 minutit. Vähenda kuumust 200 kraadini ja küpseta veel umbes 40 minutit, kuni liha on küps. Võta ahjust, kata fooliumiga ja lase puhata umbes 15 minutit. 

Lõika liha viiludeks ja serveeri koos kirsikastmega.